Palvere: Lepinguraamat (1891-1908)
Leidandmed | EAA.2749.1.4 |
---|---|
Kaader | 38 39 40 |
Daatum | 02.07.1899 |
Protokolli number | 2 |
Protokolli teema | 2. Varalised tehingud; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
Märkused | J. Bomm on eesistuja. Reinthal on kirjutaja. Lisatulbas kirjutatud vene keeles: "Po davgorennosti(?) polutsil 21 Ijulja 1899 [allkiri: Siferja(?)]" |
Kohtumehed | |||
---|---|---|---|
Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
J | Bomm | Peakohtumees | |
Reinthal |
Ärakiri. Kontraht. Rentnik
1)
2) Rentnik peab oma maadest üks wakamaa põldu metsawahile prukimiseks andma, ja nimelt se tük põldu mis
3) Nendasammuti annab rentnik metsawahile üks tükk heinamaad jõe äärest ja nimelt kolm tiinumaad ja ei saa ka selle est mingisugust tasomist.
4) Rentnik ei tohi oma krundi küllest midagi maadest ehk maijadest ilma metsawalitsuse lubata teiste kätte prukida anda, heinu, õlge ehk muud looma toitu, ka mitte sönnikut ära anda ehk müija. Peab enda pollud nõnda prukima et talwe wilja wäli rukki alla ja kesa sönniku alla saab ja mitte suwe ehk muu wilja alla.
5) Se elumaija, kus metsawaht praegus ses elab, jääb tema prukimiseks; nendasamma kase sealaut, metsawahi hobusele ja lehmale saab uus laut ehitud ja jääb se toine laut rentniku jaoks.
6) Rentnik saab ühe keldre jaos priimaterial, weab material aga isse juure ja ehitab kelder enda kuluga üles.
7) Kui rentnik seda rendi koha oma jõuga milgi wiisil on parantanud ehk sinna midagi juure on ehitanud, ilma et selle üle oleks metsawalitsuselt küsinud ja kirjaliku luba saanud, sis jääb se koik selle koha külge ja rentnik ei tohi selle ette mingisugust tasomist nõuda.
8) Rentnik ei tohi enda juures inimesed pidada kellel passisid ei ole kes seaduse wasta elawad.
9) Rentik saab selle rendikoha jaos koik tarwilik metsa material prii, peab aga isse raidoma ja juure wedama, sealt kust metsawaht juhatab. Tema saab ka prii ahju kütus, korjab aga ja weab sealt ja sel aijal kust metsawalitsus lubab.
10) Rentnik peab kõik tema kätte antud hooned ja põllud hean korran pidada ja neid nenda sammu olekun rendi lõpmise aijal käest äraandma, kui tema wastuwõtnud on.
11) Kui ned renti koha hooned, kas tule või wälgu õnnetuse läbi rikutud saawad, sis lasseb metsawalitsus ned enda kulu peal üles ehitada, kui aga tulekahju rentniku hooletuse läbi sünnib, sis wastutab tema seaduse järele selle est.
12) Rentnik ei tohi ühte puud, kas metsas waj tema rendikrundi pealt oma waligu rikuda ehk maharaiduda ja näeb, et teised inimesed seda tewad, sis peab metsawalitusele seda ülesandma, nendasammuti on temal kallapügmist ja jahipidamisest keelatud.
13) Metsawalitsusel on igal aijal oigus seda rentikohta järele waata ehk järele waata laske.
14) Kui rentnik üks neist kontrahti punktidest ei täida ehk rendiraha termini aijal ära ei maksa, sis on metsawalitussel oigus, teda rendi kohast wäljaaejada ja on se kontraht lõpetatud, aga Wastutab rentnik kõige oma warandusega selle wõlgu jäänud rendi raha est.
Se leping on ette loetud saanud ja selle tunnistuseks ei mölemat poolt ned punktidega rahul onwad ja lubawad täita, on nad enda nimed allakirjutanud. Sõmerul 21. beebruaril 99a (:Allkirjad:).
1899 aastal Juli kuu 2 päeval tunistab
Alkuskirjaga õige.
Eesistuja
Kirjutaja
Ärakiri. Kontraht. Rentnik
1)
2) Rentnik peab oma maadest üks wakamaa põldu metsawahile prukimiseks andma, ja nimelt se tük põldu mis
3) Nendasammuti annab rentnik metsawahile üks tükk heinamaad jõe äärest ja nimelt kolm tiinumaad ja ei saa ka selle est mingisugust tasomist.
4) Rentnik ei tohi oma krundi küllest midagi maadest ehk maijadest ilma metsawalitsuse lubata teiste kätte prukida anda, heinu, õlge ehk muud looma toitu, ka mitte sönnikut ära anda ehk müija. Peab enda pollud nõnda prukima et talwe wilja wäli rukki alla ja kesa sönniku alla saab ja mitte suwe ehk muu wilja alla.
5) Se elumaija, kus metsawaht praegus ses elab, jääb tema prukimiseks; nendasamma kase sealaut, metsawahi hobusele ja lehmale saab uus laut ehitud ja jääb se toine laut rentniku jaoks.
6) Rentnik saab ühe keldre jaos priimaterial, weab material aga isse juure ja ehitab kelder enda kuluga üles.
7) Kui rentnik seda rendi koha oma jõuga milgi wiisil on parantanud ehk sinna midagi juure on ehitanud, ilma et selle üle oleks metsawalitsuselt küsinud ja kirjaliku luba saanud, sis jääb se koik selle koha külge ja rentnik ei tohi selle ette mingisugust tasomist nõuda.
8) Rentnik ei tohi enda juures inimesed pidada kellel passisid ei ole kes seaduse wasta elawad.
9) Rentik saab selle rendikoha jaos koik tarwilik metsa material prii, peab aga isse raidoma ja juure wedama, sealt kust metsawaht juhatab. Tema saab ka prii ahju kütus, korjab aga ja weab sealt ja sel aijal kust metsawalitsus lubab.
10) Rentnik peab kõik tema kätte antud hooned ja põllud hean korran pidada ja neid nenda sammu olekun rendi lõpmise aijal käest äraandma, kui tema wastuwõtnud on.
11) Kui ned renti koha hooned, kas tule või wälgu õnnetuse läbi rikutud saawad, sis lasseb metsawalitsus ned enda kulu peal üles ehitada, kui aga tulekahju rentniku hooletuse läbi sünnib, sis wastutab tema seaduse järele selle est.
12) Rentnik ei tohi ühte puud, kas metsas waj tema rendikrundi pealt oma waligu rikuda ehk maharaiduda ja näeb, et teised inimesed seda tewad, sis peab metsawalitusele seda ülesandma, nendasammuti on temal kallapügmist ja jahipidamisest keelatud.
13) Metsawalitsusel on igal aijal oigus seda rentikohta järele waata ehk järele waata laske.
14) Kui rentnik üks neist kontrahti punktidest ei täida ehk rendiraha termini aijal ära ei maksa, sis on metsawalitussel oigus, teda rendi kohast wäljaaejada ja on se kontraht lõpetatud, aga Wastutab rentnik kõige oma warandusega selle wõlgu jäänud rendi raha est.
Se leping on ette loetud saanud ja selle tunnistuseks ei mölemat poolt ned punktidega rahul onwad ja lubawad täita, on nad enda nimed allakirjutanud. Sõmerul 21. beebruaril 99a (:Allkirjad:).
1899 aastal Juli kuu 2 päeval tunistab
Alkuskirjaga õige.
Eesistuja
Kirjutaja