Esimese kiire ülevaate vallakohtute ühisloomest ja keskkonna ülesehitusest annab projekti videotutvustus.

Sisestada saab vallakohtute protokolliraamatuid, akti- ja lepinguraamatuid, vaeslaste eestkosteraamatuid, kaebuste registreerimise raamatuid ja mõnel juhul ka vallatalitaja protokolliraamatuid. Põhjalikumalt vaata menüüst Allikad

Huvipakkuva piirkonnani võib jõuda nii kaardivaates vastavat vallakohut tähistaval ikoonil klõpsates kui ka menüünupu Kohtud abil, kus on vallakohtud esitatud maakondade ja kihelkondade kaupa. Valla nime juures ilmuval ikoonil Vaata lähemalt klõpsates avaneb toimikute loetelu. Ühel lehel kuvatakse korraga 20 toimikut. Aktiivsed on need, mida saab sisestada; mitteaktiivsed on „lukus“ ja parasjagu sisestamisel. Huvipakkuva toimiku pealkirjal klõpsates avaneb sisestusvaade ja saad tööga pihta hakata! Sisestamiseks tuleb end keskkonda sisse logida, milleks saab kasutada rahvusarhiivi kasutajakontot. 

Valga Muuseum

IGA PROTOKOLLI JA LEPINGU SISESTAMISEL ON KOHUSTUSLIKUD TÄITA JÄRGMISED VÄLJAD:

Kaadri number: saad lisada nii käsitsi kui ka topelthiireklõpsu abil paremal servas kuvatud kaadrinumbril. Kui üks protokoll jätkub mitmel kaadril, siis tuleb üles märkida kõik numbrid (käsitsi sisestades komaga eraldatuna ja tühikuteta).

Kuupäev: kirjuta alati numbritega. Ühekohalise kuupäeva ja kuu ees kasuta nulli (kujul „05“).

Kuude rahvapäraste nimetuste tänapäevased vasted leiab veebis, näiteks siit.
Nt näärikuu=jaanuar, paastukuu=märts, heinakuu=juuli.

Protokolli tekst: sisesta võimalikult originaalilähedaselt (täpsemaid reegleid vaata allpool). Protokolli päise osa ära siia enam kirjuta, kuupäev ja kohtu koosseis lähevad kirja eraldi lahtritesse.
Iga arutusel olnud juhtum on omaette protokoll, ehkki allikas on tavapäraselt samal kohtupäeval menetletud juhtumid kirjas üksteise all. Kui ühel kohtupäeval on arutatud mitut juhtumit, tuleb iga loo kohta sisestada eraldi protokoll. Iga protokolliraamatu avaleheks on tavaliselt pilt toimikukaanest, mis tuleb sisestamisel lihtsalt vahele jätta.
Tekstis on võimalik otsingute hõlbustamiseks ja edasiseks andmetöötluseks märgendada koha- ja isikunimed. Kohanimede hulka kuuluvad ka veekogude, põllu- ja heinamaade ning metsade nimed, kui need allikas on esitatud. Märgendeid tähistavad ikoonid asuvad sisestuslahtri kohal menüüribal. Märgendada tuleks kõik protokollis esinevad nimed, sealhulgas ka korduvad. 

MITTEKOHUSTUSLIKUD VÄLJAD ON:

Protokolli number: protokolli number, kui see on allikas toodud. Enamasti leiab numbri leheservalt protokolli teksti kõrvalt.

Kohtumehed: eraldi ees- ja perekonnanimi, kuid nende juhtumite jaoks, kui isikunimele eelneb või järgneb täiendina lisa- või talunimi, on lahter Täisnimi. Nt Poaksime Anton, Nikre Karl Margus. Peakohtumees võib allikas olla kirjas ka kui „kohtumees“ ja kohtumehed kui „korvasmehed“ ehk kõrvalmehed, abimehed jm sõnastuses. Kui sisestate protokolliraamatut järjest ja vajutate Alusta uut, siis antakse teile automaatselt ette eelmise protokolli kohtumeeste nimed.  Kui kohtu koosseisus on toimunud muutusi, siis kustutage eetäidetud nimed ja sisestage uued.

Protokolli teema: avanenud loetelust vali vasaku hiireklõpsuga sobiv teema või teemad (neid võib olla rohkem kui üks). Seletused, mida ühe või teise teema all täpsemalt silmas peetakse, leiad Protokolli teema järel olevale küsimärgile (?) vajutades. Kui sa ei oska teemat ühegi valikmenüüs toodu alla paigutada, märgi teemaks „Määratlemata“ (loetelus viimane).

Kommentaar: siia saad lisada märkusi nii protokolli sisu kui ka kirjapildi (mahatõmbamiste, allakriipsutuste, kõrvalmärkuste, kustunud teksti jm) kohta. Selles lahtris tuleks ära tuua ka näiteks kuude rahvapärased nimetused, kui need protokollis esinevad, nt november=talvekuu.

Iga protokolli sisestamise järel vajuta Salvesta. Uue protokolli sisestamiseks vajuta Alusta uut. Kui sa ei soovi tehtut salvestada, vajuta Kustuta.

Kui soovid poolelioleva protokolliraamatu sisestamist edaspidi ise jätkata, siis vajuta tööd lõpetades Pooleli, jätkan hiljem. Raamat jääb sinu nimele lukku ning vabaneb automaatselt siis, kui sa ei ole viie ööpäeva jooksul ühtegi sisestust teinud. Kui arvad, et sama protokolliraamatut võib vahepeal sisestada ka mõni teine huviline, siis vali Pooleli, annan vabaks. Üks kasutaja saab korraga sisestada ja „lukustada“ ühe protokolliraamatu.

KEEL JA KIRI

Protokolliraamatud on enamasti eesti keeles, kuid 1866. aastale eelneval ajal sageli ka saksa keeles.

Saksa keeles kirjapandu sisestamiseks tuleb osata lugeda gooti kirja ja suureks kasuks tuleb saksa keele oskus. Tekst sisesta täht-tähelt (v.a ß=ss) ja järgides originaali kirjavahemärgistust ning suur- ja väiketähtkirja. Sidesõna „und“ lühend u või u' kirjuta välja „und“.

Nii aktiraamatute vorm kui ka sisu võivad olla kohati venekeelsed. Venekeelsete tekstide sisestamiseks tuleb osata lugeda kirillitsat ja tekstid vene keele tähestikust eesti tähestikku ümber panna kasutades vene‑eesti transkriptsiooni reegleid, mis on leitavad Eesti Keele Instituudi kodulehel.

Protokolli tekst sisesta võimalikult originaalilähedaselt:

Ära muuda sõnajärge, sõnade kirjapilti, suurt ja väikest algustähte nimede puhul, sõnade kokku- ja lahkukirjutust, kirjavahemärgistust ega asenda w v-ga, ehkki w-tähte tänapäeva eesti tähestikus ei esine.

Sisestamisel anna edasi originaalteksti sisu, mitte küljendust. See tähendab, et laused ei pea olema joondatud ja sõnad ridade vahel jagunema täpselt nii, nagu originaalis. Ära sisesta joondamise eesmärgil liigseid tühikuid, vaid alusta alati uut lõiku samalt joonelt. Lõigu ja protokolli lõppu võid panna punkti isegi siis, kui see allikas puudub. Punktiga lõppevale lausele järgneva lause alguses võid väikese tähe asendada suurega. Samuti ei pea sisestama sõnakordusi, kui need on ilmsed lohakusvead, ning mõne vallakirjutaja käekirjale omaseid sisulise tähenduseta märke (näiteks pikk alakriips iga lause lõpus).

Suur ja väike algustäht pole mitme tähe puhul kergesti eristatavad (nt k ja K) ja neil puhkudel kirjuta nii, nagu see on kooskõlas õigekirjareeglitega.

Täppidega y= ij. Nt Jürrij. U kriipsu või täpiga ei ole tingimata ü, vaid võib olla ka u, sest nii oli tollal kombeks eristada u ja n tähte. Õ ja ö täht on samuti sageli raskesti eristatavad ja sellisetel puhkudel on mõistlik lähtuda tänapäeva ortograafiast. m ja n katusega tähendavad mm ja nn, nt temma.

Originaaltekstis esinevaid poolitusi ära kajasta, v.a juhul, kui sidekriips või poolitusmärk on liitsõnade liitekohtadel. Mahakriipsutatud lauseosi või sõnu ära sisesta, kuid sellised juhtumid saad ära märkida väljal Märkused. Originaalis tähistatud lehekülje vahetumisi (sõnakorduse, mõttekriipsu, lainelise joone, sõna „Transport“ jm abil) ära märgi.

Loetelus kordusmärgina kasutatakse ühepoole-jutumärke (”).

Segaseks jäävad kohad, olgu need üksikud tähed, sõnad või lauseosad, märgi ära menüüst valitava märgendi ? abil. Kui on ühtlasi tegemist ka koha- või isikunimega, peaks viimane märgend olema „ei loe välja“, sest muidu on vigase koha- või isikunime tuvastamine hiljem tülikas. Oranžiga esiletõstetud kohad on soovijatel võimalik hõlpsalt üles leida ja ära parandada; samuti näeb iga ühisloome kasutaja, kus on väljalugemisel raskusi tekkinud. Nii tagame võimalikult usaldusväärse tulemuse. Kõigi "ei loe välja" märgendusega protokollide leidmiseks kasutage täpsema otsingu all filtrit Loetamatud.

Protokollides esinevad loetelud vormista tabeli kujul, klõpsates protokolli teksti kohal oleval menüüribal tabeli märgile. Tabeli omadused – veergude ja ridade arvu jm saad ise määrata.

Rahaühikud sisesta originaalkujul. Mitme mõõtühiku tähistamiseks kasutati erimärke ja nende asemel kirjuta ühik sõnadega välja. Nt 1 nael, 2 leisikat, 10 ruutsülda.

Protokolli all olevad kohtumeeste allkirjad vormista järgneval kujul, kas Jürri Eldermann [allkiri] või Jürri Eldermann XXX.

Lehe servale kirjutatud eesti- või saksakeelsed märkused too eraldi ära lõigu või protokolli lõpus.

Arhiiviallikas toodud lehenumbreid ära sisesta.
Protokolliraamatu lõpus olevaid registreid ja vallakohtu raamatute, aktide jm loetelusid ära sisesta. NB! Aktiraamatutes, kus lepingu sisu kokkuvõte on paralleelselt nii eesti kui vene keeles, jäta venekeelne sisestamata.

Kohati on keeruline aru saada, kas lõik lõppes ära või mitte. Sel juhul tee oma parema äranägemise järgi ja „lõigutada“ pole vaja.

Kuna kirjakeel oli muutumises, murdelised sõnad või vormid tavalised, saksa keele ortograafia mõju tugev ja kirjutajate kirjaoskus sageli puudulik, jälgi sisestamisel hoolega originaali!

Et sisestamine kohe ladusalt minema hakkaks, vaata kõigepealt näidist protokolli päise ja tekstiosa sisestamise kohta.

Esmakasutajale sobivad näpuharjutamiseks VAUs leiduvad Leebiku vallakohtu protokollide põhjal tehtud õppetekstid.

Kui kahtled sõna õigesti väljalugemises, otsi esmalt sarnast tähte või sõna samat protokollist ja teises kontekstis võib sõna olla koheselt mõistetav. Levinud sõnade puhul saab abi ka teiste sisestusi sirvides.

Tagasisidet saad saata "Küsi abi" kaudu.