Türi-Alliku: Aktiraamat (1894-1912)
| Leidandmed | EAA.2543.1.5 |
|---|---|
| Kaader |  76  77  78 |
| Daatum | 04.03.1904 |
| Protokolli number | 2 |
| Protokolli teema | 2. Varalised tehingud; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| J. | Aaron | Peakohtumees | |
1904 a. Märtsikuu 4 p. Ilmusiwad
1.
2.
Need maad, heinamaad ja karjasmaad mis maa rendi kaubast wäljas olewad jääwad ka nüüd kõige hoonetega omaniku kätte.
3.
Rentnik maksab aastas ükssada /100/ rubla renti mis rent poole aasta kaupa 23 Aprillil ja 24 Septembril igga asta ette ära maksetud saab s.o. 50 rubla korraga. Esimene maks on 23 Aprillil 1904 a.
4.
Rentnik maksab üks sada rubla kautsioni sisse selle kontrahi tegemise juures ja jääb se kautsion omaniku kätte kuni rendi aja lõpuni ainult maksab tema rentnikule 5% aastas selle raha eest.
5.
Kohaomanik annab rentnikule heinamaa pealt 400 kubu haggu mda rentnik ise peab walmis tegema ja wedama.
6.
Rentnik peab kõik ajad parandama, omanik annab paranduse materiali, nii samuti kõik majad korraspidama kui rentnik soowib oma elamise tarwis maja ruumisid uuendada, ei saa aga selle eest omaniku poolt mitte tasutud.
7.
Rentnik ei tohi selle koha pealt mitte heinu ega põhku müija.
8.
Rentnik peab kõik teed sillutama ja kõik walla korra pääwad tegema.
9.
Omanik wõib oma ärranägemise järele selle koha peale kraawisi kaewata ja ei ole rentnikul mitte õigust keelata ega tasa nõuda.
10.
Põllud peawad korra pärast haritud ja rammutud saama oma põllu korra järele, rentnik ei tohi kesa põllu peale suwi wilja külida.
Kontrahi lõppul peab rentnik rukki põllu korralikult haritud ja külwatud ära andma.
11.
Rentnikul on nende kolme aasta sees luba üks postiwahe uut maad teha, peab aga enne äraandmist sõnikuga rammutama.
12.
Koha omanik peab esimise sui jooksul esimise kambri lae uue tegema, nõnda samuti ka sügiseks 1904 peawad köök ja karjalaudad omaniku poolt ümber tehtud saama.
13.
Heinad ja põhud kui rentnik koha peale kõrwalt peaks muretsema saab tema rendi aja lõpul tagasi agga ainult siis kui koha omaniku poolt igga kordne lubatäht ette näidata on. Nõndasamuti ka aja puud.
See lepping on peale akti raamatu sisse kirjutamist pooltele ette loetud.
Kohtu Eesistuja
Kirjutaja
1904 a. Märtsikuu 4 p. Ilmusiwad
1.
2.
Need maad, heinamaad ja karjasmaad mis maa rendi kaubast wäljas olewad jääwad ka nüüd kõige hoonetega omaniku kätte.
3.
Rentnik maksab aastas ükssada /100/ rubla renti mis rent poole aasta kaupa 23 Aprillil ja 24 Septembril igga asta ette ära maksetud saab s.o. 50 rubla korraga. Esimene maks on 23 Aprillil 1904 a.
4.
Rentnik maksab üks sada rubla kautsioni sisse selle kontrahi tegemise juures ja jääb se kautsion omaniku kätte kuni rendi aja lõpuni ainult maksab tema rentnikule 5% aastas selle raha eest.
5.
Kohaomanik annab rentnikule heinamaa pealt 400 kubu haggu mda rentnik ise peab walmis tegema ja wedama.
6.
Rentnik peab kõik ajad parandama, omanik annab paranduse materiali, nii samuti kõik majad korraspidama kui rentnik soowib oma elamise tarwis maja ruumisid uuendada, ei saa aga selle eest omaniku poolt mitte tasutud.
7.
Rentnik ei tohi selle koha pealt mitte heinu ega põhku müija.
8.
Rentnik peab kõik teed sillutama ja kõik walla korra pääwad tegema.
9.
Omanik wõib oma ärranägemise järele selle koha peale kraawisi kaewata ja ei ole rentnikul mitte õigust keelata ega tasa nõuda.
10.
Põllud peawad korra pärast haritud ja rammutud saama oma põllu korra järele, rentnik ei tohi kesa põllu peale suwi wilja külida.
Kontrahi lõppul peab rentnik rukki põllu korralikult haritud ja külwatud ära andma.
11.
Rentnikul on nende kolme aasta sees luba üks postiwahe uut maad teha, peab aga enne äraandmist sõnikuga rammutama.
12.
Koha omanik peab esimise sui jooksul esimise kambri lae uue tegema, nõnda samuti ka sügiseks 1904 peawad köök ja karjalaudad omaniku poolt ümber tehtud saama.
13.
Heinad ja põhud kui rentnik koha peale kõrwalt peaks muretsema saab tema rendi aja lõpul tagasi agga ainult siis kui koha omaniku poolt igga kordne lubatäht ette näidata on. Nõndasamuti ka aja puud.
See lepping on peale akti raamatu sisse kirjutamist pooltele ette loetud.
Kohtu Eesistuja
Kirjutaja