Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1865-1876)
Leidandmed | EAA.2827.1.2 |
---|---|
Kaader | 59 |
Daatum | 08.11.1876 |
Protokolli number | XXIV,39 |
Protokolli teema | 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine. ; 17. Määratlemata |
Märkused | Sel 10 Novm. Sur. koh (Hakenr) antud. |
Kohtumehed | |||
---|---|---|---|
Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
Niggulas | Mähle | Peakohtumees | |
Gustav | Norwit | Abikohtumees | |
Hinrik | Pissa | Abikohtumees | |
Gustav | Bransfeld | Kohtumees |
Koos ollid tallitaja N. Mähle, abbimehhed G. Norwit ja H. Pissa, kohtopäwa piddamas.
Pühhapääw hommiko sel 7m Novm, kel 9 aial tulli
Jaen Kraun räkis wälja, et nimmetud laupääw õhto on temma Tõnnu Kraun seltsis körtsust ärratulnud, kunni Tamosna aja jure. Sinna on T. Kraun mahha jänud. Temma ajanud tedda ärra, agga T. Kraun annud talle jallaga ühhe hobi rindu ja jänud siiski mahha. Seal tulnud
Kel 8 ajal läinud ta Joh. Kiiliga wimist kord otsima, ja siis on naad tedda leidnud, Kordonist emmal, merre äeres jäe peal surnud.
Joh. Kiil räkis wälja, et nemmad J. Krauniga weel wiimaks tedda Püh. pääw hommiko otsima läinud. Tamosna jurest on naad ühhed jäljed leidnud, neis Kordoni pole läinud. Neid jälgi möda on naad eddasi läinud, kunni merre äere, sialt on naad tedda leidnud, nago J. Kraun sedda ka tunnistab.
Prido Pirbe räkis wälja, et temma P. Korsn ja P. Nöelaga seltsis Laupääw õhto kõrtsust tulles, Tamosna aja takka Jaen ja Tõnno Krauni leidnud. T. Kraun olnud seal maas ja J. Kraun ajanud tedda kojo tullema. J. Kraun kutsmisse peale läinud nemmad ka liggi, agga T. Kraun neid polle sallinud, egga ennast awwitada polle lasknud, öölnud J. Kraun: Minge agga peale ärra, ta teid ei salli, ehk ma saan ta ikka isse kojo. Nenda tulnud naad siis ärra, ja mis pärrast sündinud, kuulnud naad Püh. pä. hommikul.
Prido Korsn räkis wälja, needsammad sannad, et nemmad P. Pirbe ja Peet Nölga körtsust tulles Tamosna aja tagga J. ja T. Krauni leidnud. Temma P. Nõelaga T. Krauni ka maast ülles awwitanud, agga et ta neid polle sallinud, pealegi temmale hobi rindo annud, tulnud naad ärra, arwates, et J. Kraun tedda ehk üksi kojo saab, mis J. Kraun isse ka nisamma arwanud.
Peet Nõel räkis wälja, kui ta seltsimehhed, et naad seltsis P. Pirbe ja P. Korsnaga tulnud kõrtsust ärra. Leidnud Tamosna aja äeres T. Krauni maas ollewat, J. Kraun seisnud ta jures ja sundinud tedda kojo tullema. Ka temma P. Korsnaga tõstnud ta maast ülles ja sundinud omma seltsis kojo tulla. Seal annud ta P. Korsnale weel hobi rindu ja jänud jälle mahha. J. Kraun öölnud siis: Laske ta olla, minge agga peale, ta ei kannata teid. Ehk ma saan ta üksi kojo. Nemmad tulnud siis ärra ja jatnud neid senna.
Et Tõnnu ja Jaen Kraun sel õhtul kõrtsus ka olnud, tunnistawad naad keik. Et Tõnnu Kraun ka joobnud olnud, tunnistawad naad nisamma; agga nende arwates ommeti mitte liig joobnud.
Et nüüd Tõnnu Kraun rohkem 24 tundi allasti lumme sees leutud sanud ja mingisuggust ellumärki temma jures nähtud polle, on ta Tohtri Herra tunnistusse järrel täieste surnud. Sepärrast mõistis kohhus, et tedda wõib poole mulda sada pandud, kunni se Hakenrichtri Herral ette pandud ja selle ülle üks kõrgem käsk antud saab.
Koos ollid tallitaja N. Mähle, abbimehhed G. Norwit ja H. Pissa, kohtopäwa piddamas.
Pühhapääw hommiko sel 7m Novm, kel 9 aial tulli
Jaen Kraun räkis wälja, et nimmetud laupääw õhto on temma Tõnnu Kraun seltsis körtsust ärratulnud, kunni Tamosna aja jure. Sinna on T. Kraun mahha jänud. Temma ajanud tedda ärra, agga T. Kraun annud talle jallaga ühhe hobi rindu ja jänud siiski mahha. Seal tulnud
Kel 8 ajal läinud ta Joh. Kiiliga wimist kord otsima, ja siis on naad tedda leidnud, Kordonist emmal, merre äeres jäe peal surnud.
Joh. Kiil räkis wälja, et nemmad J. Krauniga weel wiimaks tedda Püh. pääw hommiko otsima läinud. Tamosna jurest on naad ühhed jäljed leidnud, neis Kordoni pole läinud. Neid jälgi möda on naad eddasi läinud, kunni merre äere, sialt on naad tedda leidnud, nago J. Kraun sedda ka tunnistab.
Prido Pirbe räkis wälja, et temma P. Korsn ja P. Nöelaga seltsis Laupääw õhto kõrtsust tulles, Tamosna aja takka Jaen ja Tõnno Krauni leidnud. T. Kraun olnud seal maas ja J. Kraun ajanud tedda kojo tullema. J. Kraun kutsmisse peale läinud nemmad ka liggi, agga T. Kraun neid polle sallinud, egga ennast awwitada polle lasknud, öölnud J. Kraun: Minge agga peale ärra, ta teid ei salli, ehk ma saan ta ikka isse kojo. Nenda tulnud naad siis ärra, ja mis pärrast sündinud, kuulnud naad Püh. pä. hommikul.
Prido Korsn räkis wälja, needsammad sannad, et nemmad P. Pirbe ja Peet Nölga körtsust tulles Tamosna aja tagga J. ja T. Krauni leidnud. Temma P. Nõelaga T. Krauni ka maast ülles awwitanud, agga et ta neid polle sallinud, pealegi temmale hobi rindo annud, tulnud naad ärra, arwates, et J. Kraun tedda ehk üksi kojo saab, mis J. Kraun isse ka nisamma arwanud.
Peet Nõel räkis wälja, kui ta seltsimehhed, et naad seltsis P. Pirbe ja P. Korsnaga tulnud kõrtsust ärra. Leidnud Tamosna aja äeres T. Krauni maas ollewat, J. Kraun seisnud ta jures ja sundinud tedda kojo tullema. Ka temma P. Korsnaga tõstnud ta maast ülles ja sundinud omma seltsis kojo tulla. Seal annud ta P. Korsnale weel hobi rindu ja jänud jälle mahha. J. Kraun öölnud siis: Laske ta olla, minge agga peale, ta ei kannata teid. Ehk ma saan ta üksi kojo. Nemmad tulnud siis ärra ja jatnud neid senna.
Et Tõnnu ja Jaen Kraun sel õhtul kõrtsus ka olnud, tunnistawad naad keik. Et Tõnnu Kraun ka joobnud olnud, tunnistawad naad nisamma; agga nende arwates ommeti mitte liig joobnud.
Et nüüd Tõnnu Kraun rohkem 24 tundi allasti lumme sees leutud sanud ja mingisuggust ellumärki temma jures nähtud polle, on ta Tohtri Herra tunnistusse järrel täieste surnud. Sepärrast mõistis kohhus, et tedda wõib poole mulda sada pandud, kunni se Hakenrichtri Herral ette pandud ja selle ülle üks kõrgem käsk antud saab.