Vana-Prangli: Aktiraamat (13.01.1905-09.03.1916)
Leidandmed | EAA.3277.2.3 |
---|---|
Kaader | 24 25 |
Daatum | 03.05.1907 |
Protokolli number | 19 |
Protokolli teema | 2. Varalised tehingud; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
Kohtumehed | |||
---|---|---|---|
Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
Ilja | Potahof | Peakohtumees | |
J | Russak | Kohtumees | |
J | Sootla | Kohtumees |
Juures oliwad: kohtu eesistuja
Ilmunud oliwad
§1
§2
Rentnik maksab renti selle weski ja maa eest 300 rubla (kolmsada rubla) aastas järgmistel terminidel: 1 märtsil 200 rub. ja 1 oktob. 100 rub. Kui rentnik terminiks renti ära ei maksa, siis maksab ta iga wõlgnewa rubla pealt koppik kuus protzenti.
§3
Rentniku kohus on seda tema kätte rendi peale antud weskit [mahatõmmatud: igal ajal] igapidi heas korras pidada igal ajal, ka weski käest andmise korral. Nimelt olgu parantatud weski juures olewad sillad ja tammi wesi wärawad ja üleültse kõik parandused, mis weski juures ette tulewad. Kui ehk tarwis on peab rentnik uued kuiw- ja wesirattad tegema ja ka wõllid sisse panema. Parandamise ja ehitamise materjali annab omanik, aga rentniku kohus on juurde wedada, ainult pea wõlli weawad kahekesi omanikuga. Rentnik peab weski juures tarwis olewad rihmad, kui ka suurma kannid ja muud niisugused asjad ise ostma, kui neid tarwis tuleb. Iga ärakulutatud weski kiwi tolli eest maksab rentnik omanikule 4 rub. Kui aga uued kiwi pooled
§4
Õlgi, heinu, haganaid ei põhku ei ka sõnnikut ei tohi rentnik müia, wälja lainata ei ka muul wiisil wälja anda. Ka ei tohi rentnik ilma omaniku lubata weski järwest kalu püida; wastasel korral langeb ta, rentnik, trahwi alla ja wõib ka rendi koht kaotada.
§5
§6
Rentnik peab rendi koha tagasi andmisel weski selles seisuses ja korras nende riistatega päris omanikule kätte andma, nõnda kudas tema kätte on antud. Omanikul on õigus igal ajal seda weski pidamist läbi katsuda, ehk ka oma asemikul laske järele waadata. Leiab tema, et rentnik mõnes asjas oma kohuseid ei ole täitnud, siis laseb omanik seda rentniku kulul ära täita.
§7
Kui peaks ette tulema, et päris omanik selle weski ära müib, siis ei ole rentnikul selle kohta midagi ütlemist ja annab Jüri päeval, pääle ära müimise selle koha ostjale kätte. Koha äramüimise korral peab pärisomanik sellest rentnikule teatama, kõige hiljem 1 webruaril sellel aastal, mill Jüri päewal rentnik weski peab ära andma ostja kätte. Wälja mineku eest weski müimise korral ei ole rentnikul ühtegi tasumist nõuda. Kui aga peaks
§8
Rentnik paneb selle kontrahi järgi oma peale wõetud kohuste täitmiseks oma waranduse kautsjoniks milles peab olema: 1 hobune, 2 lehma, 3 siga ja kõik tema muu kraam, kuni rendi aja lõppuni.
§9
Kui rentnik enne kontrahi aja lõppu peaks ära surema, siis lähewad kõik selles kohtrahis nimetatud tingimised tema pärijate kätte.
§10
Kui käesolew kontraht kummagi poolt seaduslikul wiisil üles üteltud ei saa, siis kestab ta edasi.
Rentile andja, omanik:
Rentnik:
Et see rendi lepping on kirjutatud
Kohtu eesistuja:
Kohtu liikmed:
Kirjutaja:
Juures oliwad: kohtu eesistuja
Ilmunud oliwad
§1
§2
Rentnik maksab renti selle weski ja maa eest 300 rubla (kolmsada rubla) aastas järgmistel terminidel: 1 märtsil 200 rub. ja 1 oktob. 100 rub. Kui rentnik terminiks renti ära ei maksa, siis maksab ta iga wõlgnewa rubla pealt koppik kuus protzenti.
§3
Rentniku kohus on seda tema kätte rendi peale antud weskit [mahatõmmatud: igal ajal] igapidi heas korras pidada igal ajal, ka weski käest andmise korral. Nimelt olgu parantatud weski juures olewad sillad ja tammi wesi wärawad ja üleültse kõik parandused, mis weski juures ette tulewad. Kui ehk tarwis on peab rentnik uued kuiw- ja wesirattad tegema ja ka wõllid sisse panema. Parandamise ja ehitamise materjali annab omanik, aga rentniku kohus on juurde wedada, ainult pea wõlli weawad kahekesi omanikuga. Rentnik peab weski juures tarwis olewad rihmad, kui ka suurma kannid ja muud niisugused asjad ise ostma, kui neid tarwis tuleb. Iga ärakulutatud weski kiwi tolli eest maksab rentnik omanikule 4 rub. Kui aga uued kiwi pooled
§4
Õlgi, heinu, haganaid ei põhku ei ka sõnnikut ei tohi rentnik müia, wälja lainata ei ka muul wiisil wälja anda. Ka ei tohi rentnik ilma omaniku lubata weski järwest kalu püida; wastasel korral langeb ta, rentnik, trahwi alla ja wõib ka rendi koht kaotada.
§5
§6
Rentnik peab rendi koha tagasi andmisel weski selles seisuses ja korras nende riistatega päris omanikule kätte andma, nõnda kudas tema kätte on antud. Omanikul on õigus igal ajal seda weski pidamist läbi katsuda, ehk ka oma asemikul laske järele waadata. Leiab tema, et rentnik mõnes asjas oma kohuseid ei ole täitnud, siis laseb omanik seda rentniku kulul ära täita.
§7
Kui peaks ette tulema, et päris omanik selle weski ära müib, siis ei ole rentnikul selle kohta midagi ütlemist ja annab Jüri päeval, pääle ära müimise selle koha ostjale kätte. Koha äramüimise korral peab pärisomanik sellest rentnikule teatama, kõige hiljem 1 webruaril sellel aastal, mill Jüri päewal rentnik weski peab ära andma ostja kätte. Wälja mineku eest weski müimise korral ei ole rentnikul ühtegi tasumist nõuda. Kui aga peaks
§8
Rentnik paneb selle kontrahi järgi oma peale wõetud kohuste täitmiseks oma waranduse kautsjoniks milles peab olema: 1 hobune, 2 lehma, 3 siga ja kõik tema muu kraam, kuni rendi aja lõppuni.
§9
Kui rentnik enne kontrahi aja lõppu peaks ära surema, siis lähewad kõik selles kohtrahis nimetatud tingimised tema pärijate kätte.
§10
Kui käesolew kontraht kummagi poolt seaduslikul wiisil üles üteltud ei saa, siis kestab ta edasi.
Rentile andja, omanik:
Rentnik:
Et see rendi lepping on kirjutatud
Kohtu eesistuja:
Kohtu liikmed:
Kirjutaja: