Jõelähtme: Rummu ja Kodasoo vallakohtu protokolliraamat (1886-1890)
Leidandmed | EAA.2648.1.26 |
---|---|
Kaader | 47 |
Daatum | 12.08.1889 |
Protokolli number | 10 |
Protokolli teema | 5. Kahjutasu |
Märkused | Ääremärkus: Protokoll wälja antud 12mal Augustil 1889. |
Kohtumehed | |||
---|---|---|---|
Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
Karel | Wilbiks | Kohtumees | |
Jaan | Hawel | Kohtumees | |
Johannes | Pinberg | Kohtumees | |
Eduard | Allas | Kirjutaja |
Kaebaja
Keabataw Jaan Ots ütleb: "kui tunnismehed seda tõendada teawad, et se lehm umbest minu lehma kaewamise läbi surma saanud, kelle üks sarw küll hoopis tõnts ja lõhkine on, siis olgu kahju pooleks ja ma maksan Jaan Waherile poole lehma ostu hinnast - 12 1/2 rubla.
Tunnistaja karjane
Tunnistaja karjakorraline
Wastastikust kohtu ees rääkimisest ilmus, et Jaan Waher mitte 12 1/2 rbl. rahul ei ole, waid nõuab, et Jaan Ots maksaks poole raha sellest weel, mis ta lehma suremise läbi kunni Jõelehtme laadani piima puuduse läbi kahju saab, nimelt 10est rublast pool, see on kokku 17 1/2 rbl. Jaan Ots ei luba aga üle 12 1/2 rubla mitte maksta.
Kohus tegi otsuseks, et see raha maks üle kogukonna kohtu otsutuse piiri käib, kunas kaebaja ja kaebataw rahamaksus teine teisega kokku ei lepi, siis sai neile ette pandud, oma asja suurema kohtu seletada paluda.
Kaebaja
Keabataw Jaan Ots ütleb: "kui tunnismehed seda tõendada teawad, et se lehm umbest minu lehma kaewamise läbi surma saanud, kelle üks sarw küll hoopis tõnts ja lõhkine on, siis olgu kahju pooleks ja ma maksan Jaan Waherile poole lehma ostu hinnast - 12 1/2 rubla.
Tunnistaja karjane
Tunnistaja karjakorraline
Wastastikust kohtu ees rääkimisest ilmus, et Jaan Waher mitte 12 1/2 rbl. rahul ei ole, waid nõuab, et Jaan Ots maksaks poole raha sellest weel, mis ta lehma suremise läbi kunni Jõelehtme laadani piima puuduse läbi kahju saab, nimelt 10est rublast pool, see on kokku 17 1/2 rbl. Jaan Ots ei luba aga üle 12 1/2 rubla mitte maksta.
Kohus tegi otsuseks, et see raha maks üle kogukonna kohtu otsutuse piiri käib, kunas kaebaja ja kaebataw rahamaksus teine teisega kokku ei lepi, siis sai neile ette pandud, oma asja suurema kohtu seletada paluda.