Jüri Aug tuli ja kaibas, et 6 Septm s.a. homiku poole koidu aeal olla tema tüdruk wälja läinud kartohwlid pesema, olla mõisa koerad ühe lamba järel jookstes leppikust wälja tulnud. Tüdruk olla seda temale tuppa ütlema tulnd ja kui tema wälja läind, siis olla koerad umbes arwata 40 sammu laudast eemal seisnud. Kui nemad lambad järele waatand, olnud se lammas, kelle järele nimetud koerad jooksnud, kistud, 2 lammast seisnud lepiku ääres, need on kistud olnud, ja 4 lammast lautas lõhutud leitud. Peale selle olla 2 lammast, üks must, teine walge, lauda ääres surnud olnud ja üks lammas koguni kadund. Selle kadund lambast olla nemad pärast üks jalg, kus tük nahka külgis rippunud, Pöltaguse pere wärawa takka leidnud, muud märki pole sellest enam leitud. Siis olla tema riided ümber pannud ja koerde järel mõisa läinud, aga koerad on otse üle põllo enne kodu jõudnud, kui tema, ka mitto inimest olla seda näinud, kui koerad sealt poolt mõisa jooksnud.
Mõisas, kui aidamees järele waatnud, kas koer on wäljas käinud, olla tema kuulda saanud, et mõisas üks ainus koer olla. Mõisa koera läbi waadates on näha olnud, et ta wäljast tulnud, sest ta on üleültse märg olnud.
Sealt olla nemad seltsis aidamehega lambaid waatama läinud ja ka kuulda saanud, et se teine koer külast Naeru peremehe koer on olnud, kes tema lambaid kiskunud ja murdnud.
Sellepeale sai mõisa aidamees päritud ja tema tunnistas selle kaibtuse keik niiwiisi olewad, kui juba kuuldud, aga ütles: kui koerad oleksid ühe lamba ärasöönud, oleks mõisa koera kõht täis olnud, aga tema kõht on üsna tühi olnud. Murtud lambad on üsna terwed maas olnud, neist ei ole midagi ärasöödud olnud, muud kui ühel olla soolikad wälja rippunud, teisel weiksed augud kaela sees. Kadund lambast ei tea ühtegi, kus se saand on.
Kui tema seda lamba murdmist Herrale linna kirjutand on, käskind Herra koer maha lasta, aga tema ei ole seda mitte seepärast teinud, et tahtnud koera proowida, kas ta murrab lambaid ja enne ega pärast ei ole seda sest koerast leitud, sest tema lambad olla sui otsa wallali siin ja seal ümber hulkunud, aga koer ei ole neisse puutund ja niisamma ka pärast. Sellest on näha, et se koerde tegu ei ole.
Niisamma tunnistas ka Naeru peremees, Jaan Oelas, et tema koer ei ole enne ega pärast ühegi lammasse puutunud. Koer elab alles ja igaüks woib proowida, et ta lammaste kallale ei lähe. Sel ööl olla keik küla koerad haukunud, woib olla, et hunt on need lambad murdnud, mis nüüd koerde süüks arwatud saab.
Tema olla kül esmalt kolme haawatud lamba wasto omad terwed lambad Jüri Augile annud, kellest Jüri isi ühe nende õues ühel noaga kõrri maha leikand, aga et lambad jälle terwed on, ei taha tema omad lambad mitte Jürile jätta, sest et koera tegu se ei olla.
Pealegi, et Jüri ühe nende õues üle tema keelo äratapnud, kelle liha ja nahka tema pruukida ei wõi.
Kui Jaan ja Jüri suud suud wasto olid, ei tõusnud sest paremad ühtegi ilmsiks, muud kui nemad isi olla sellega leppind, ja temale terwed lambad asemele annud, muidu tema neid tagasi ei anna, kui kohus otsust teeb.
Ka Tallitaja sai päritud, kes seda asja üle oli waatand. Tema ütles, et ta pole seal muud aru saanud, kui 2 lammast on surnud olnud ja 7 kistud, ja üks mis kadunud, ei tea tema sellest ühtegi rääkida.
Kohus mõistis: Et se asi suurem on kui walla kohhus seletada wõib, saab seda asja Keiserl. St.Martna kihelkonna kohtu seletada palutud, mis peale protokoll maha kirjutud sai.
* Keiserl. St.Martna kihelkonna kohtu saadetud Oct 13.
Jüri Aug tuli ja kaibas, et 6 Septm s.a. homiku poole koidu aeal olla tema tüdruk wälja läinud kartohwlid pesema, olla mõisa koerad ühe lamba järel jookstes leppikust wälja tulnud. Tüdruk olla seda temale tuppa ütlema tulnd ja kui tema wälja läind, siis olla koerad umbes arwata 40 sammu laudast eemal seisnud. Kui nemad lambad järele waatand, olnud se lammas, kelle järele nimetud koerad jooksnud, kistud, 2 lammast seisnud lepiku ääres, need on kistud olnud, ja 4 lammast lautas lõhutud leitud. Peale selle olla 2 lammast, üks must, teine walge, lauda ääres surnud olnud ja üks lammas koguni kadund. Selle kadund lambast olla nemad pärast üks jalg, kus tük nahka külgis rippunud, Pöltaguse pere wärawa takka leidnud, muud märki pole sellest enam leitud. Siis olla tema riided ümber pannud ja koerde järel mõisa läinud, aga koerad on otse üle põllo enne kodu jõudnud, kui tema, ka mitto inimest olla seda näinud, kui koerad sealt poolt mõisa jooksnud.
Mõisas, kui aidamees järele waatnud, kas koer on wäljas käinud, olla tema kuulda saanud, et mõisas üks ainus koer olla. Mõisa koera läbi waadates on näha olnud, et ta wäljast tulnud, sest ta on üleültse märg olnud.
Sealt olla nemad seltsis aidamehega lambaid waatama läinud ja ka kuulda saanud, et se teine koer külast Naeru peremehe koer on olnud, kes tema lambaid kiskunud ja murdnud.
Sellepeale sai mõisa aidamees päritud ja tema tunnistas selle kaibtuse keik niiwiisi olewad, kui juba kuuldud, aga ütles: kui koerad oleksid ühe lamba ärasöönud, oleks mõisa koera kõht täis olnud, aga tema kõht on üsna tühi olnud. Murtud lambad on üsna terwed maas olnud, neist ei ole midagi ärasöödud olnud, muud kui ühel olla soolikad wälja rippunud, teisel weiksed augud kaela sees. Kadund lambast ei tea ühtegi, kus se saand on.
Kui tema seda lamba murdmist Herrale linna kirjutand on, käskind Herra koer maha lasta, aga tema ei ole seda mitte seepärast teinud, et tahtnud koera proowida, kas ta murrab lambaid ja enne ega pärast ei ole seda sest koerast leitud, sest tema lambad olla sui otsa wallali siin ja seal ümber hulkunud, aga koer ei ole neisse puutund ja niisamma ka pärast. Sellest on näha, et se koerde tegu ei ole.
Niisamma tunnistas ka Naeru peremees, Jaan Oelas, et tema koer ei ole enne ega pärast ühegi lammasse puutunud. Koer elab alles ja igaüks woib proowida, et ta lammaste kallale ei lähe. Sel ööl olla keik küla koerad haukunud, woib olla, et hunt on need lambad murdnud, mis nüüd koerde süüks arwatud saab.
Tema olla kül esmalt kolme haawatud lamba wasto omad terwed lambad Jüri Augile annud, kellest Jüri isi ühe nende õues ühel noaga kõrri maha leikand, aga et lambad jälle terwed on, ei taha tema omad lambad mitte Jürile jätta, sest et koera tegu se ei olla.
Pealegi, et Jüri ühe nende õues üle tema keelo äratapnud, kelle liha ja nahka tema pruukida ei wõi.
Kui Jaan ja Jüri suud suud wasto olid, ei tõusnud sest paremad ühtegi ilmsiks, muud kui nemad isi olla sellega leppind, ja temale terwed lambad asemele annud, muidu tema neid tagasi ei anna, kui kohus otsust teeb.
Ka Tallitaja sai päritud, kes seda asja üle oli waatand. Tema ütles, et ta pole seal muud aru saanud, kui 2 lammast on surnud olnud ja 7 kistud, ja üks mis kadunud, ei tea tema sellest ühtegi rääkida.
Kohus mõistis: Et se asi suurem on kui walla kohhus seletada wõib, saab seda asja Keiserl. St.Martna kihelkonna kohtu seletada palutud, mis peale protokoll maha kirjutud sai.
* Keiserl. St.Martna kihelkonna kohtu saadetud Oct 13.