Kaebab Hendrik Kõerw surnud Penuja mõisa omaniku Peeter Widriks pärijate, kui praeguse Penuja mõisa omanikude wastu, nõudmise pärast: Tema olla endise Penuja mõisa omaniku Baron Bruiningk käest Penuja tuuleweski ühes 10 taalri maaga ostnud. Sellest weski maast olla pärastine Penuja mõisa omanik Peeter Widriks aastal 1873, 4 wakamaad 17 kappa ära wõtnud nimelt:

2 wakamaad ½ kappa põldu

2 wakamaad 16½ kappa heinamaad.

Tema olla maa ära wõtmise wastu, warsti Peeter Widrikse wastu kaebanud ja olla ka Keiserlik Hoovikohus otsuse läbi sest 31 Juulist 1884 No 2008 selle maa temale kätte mõistnud.

Sellest maast olla tema nüid kewadel 1885 heinamaa ja muist põldu kätte saanud, aga peaaegu wakamaa põllumaad olla alles mõisa käest kätte saamata.

Tema nõuda nüüd

I. 1. 12 aasta eest mis ta põldu pruukida ei ole saanud, 40 rbl. waka maa pealt 80 rubla 80 kop aastas

2. ligi wakamaa põllu eest, mis alles kätte saamata, 40 rubla aastas, arwatud kewadest 1885, kuni ta maa mõisa käest kätte saab. Aga oma maad nõuda ta nii pea kui wõimalik mõisa käest kätte.

II.  heinamaa eest nõuda ta:

12 aasta eest, mis ta heinamaad pruukida ei ole saanud 15 rbl wakamaa ja 60 kop. kappa pealt, see on 39 rbl. 90 kop. aastas, ehk andku mõis tema piiri pealt niisama palju heinamaad, mis tasaseks tehtud, nenda et teda niita ja heinamaaks pruukida wõib, 12 aastaks pruukida, siis ei nõua ta heinamaa eest midagi raha tasumist.

Põhjused, mikspärast ta põllu eest 40 rbl. wakamaa eest aasta pealt kahju tasumist nõuda, olla järgmised:

1. Maa olla hea ja sündsa kauplemise koht. Mõis olla juba sellest krundist kaupmees Reinbachile ligi wakamaa wälja rentinud ja saanud ja saab sellest maast praegu 40 rubla wakamaa pealt aastas renti.

2. Tema isi (Kõerw) olla oma põllumaast ½ wakamaad wälja rentinud ja saawat selle eest 15 rubla renti aastas.

3. Kui mõis maad ära ei oleks wõtnud, oleks tema isi selle maa peale kauplemise koha asutanud, sest et ta kaupmees olla. Nüüd ei ole ta seda wõinud.

Paluda temale nõutud kahju tasumistwälja mõista, sest et maad ülekohtusel wiisil tema käest ärawõetud saanud.

Peeter Widriks generalkurator A. Kurrikoff wastab kaebtuse peale: Kewadel 1885 olla mõisa poolt Hendrik Kõrwile maa kätte antud, umbes pool wakamaad olla alles kätte andmata, see wõida aga ka pea kätte antud saada. Et mõis enne Kõrwi maid pruukinud, sest ei teada ta midagi ega wõida tema mingit sugu kahju tasumist kaebajale maksta. Heinamaad ei saada ta ka asemele anda.

 Mall Oea oma mehe Johann Oeaga wastab: tema ei teada mitte kas Hendrik Kõrwil mõisa käest maad saada olnud ehk mitte Keiserliku Hoowikohtu otsus ei olle temale mitte kuulutatud. Tema ei teada Hendrik Kõrwi nõudmise kohta mingit sugu wastata.

Hendrik Kuum puudub.

Kästi: Uueste ette telli.