Kohto ette sai kutsutud mitme kortse käsu andmiste läbbi Juhan Suurkülla ja päritud:
1.) Sedda wangi rahha, mis ta Ria ma sees ilma passita olli kinni wöetud. Juhhan Suurkülla on kül walla wallitsuse kääst passi küsinud, agga sai temmale pea rahha wölg 1rbl. 68kop. ja krono laeno rahha 5 rbl. 55 kop. intressidega ühte kokko mele tulletud, et need piddi enne ärra tassuma ja siis pärrast passi palluma. Agga Juhhan Suurkülla ütles et temmal polla ühtegid wölga; egga polle krono laeno rahha ka mitte laenanud, waid andis äbbematta sönnad pealegi ja lubbas ilma passita minna. Temmale sai nõu antud wollimehhed kokko kutsuda, kui need ilma rahhata passi lubbawad ja wöllaga kannatawad, siis wöib ta passi sada; agga Tallitaja ommast peast sedda ei tohtinud tehha. Kohhus pärris essiteks Juhhani käest sedda wangi rahha se on: 2rbl. 84kop. temma ütleb, et need peawad sedda maksma kes mulle passi keelsid, pärrast lubbas pole maksa.-
2) Sai küsitud krono laeno rahha mis ta sel 20mal Mai ku päwal 1868 aastal Kidewa wallast seddeli wöttis et Kehhelkonna herra kääst seddeliga 5rbl. rahha piddi sama, agga kohto herra ei olla temale mitte annud ja sedda Gwitungi ei tonud ta mitte taggasi. Juhhan Suurkülla ütleb et temma polle Gwitungi wötnud egga rahha laenanud, waid teise Kewwade olla keinud rahha samas, se on 1869 aastal wanna Tallitaja Mihkel Kollikiwwi olli ka sel päwal siin se olli minno seddel mis seddelid mul ennam tarwis olli. Wanna Tallitaja Mihkel Kollikiwwi sai kohto ette ktsutud ja küsitud kas ta on sel päwal Kiltsis olnud, kui Juhhan Suurkülla Gwitungiga rahha samas keinud, agga temma ütleb keisin ma üks, wöi kaks kord seal wöi olli se tänna wöi heile et ma sedda mälletan.- Kohus sundis et Juhhan Suurkülla peab neeed waollad maksma. Se on 10rbl. 7kop.
Agga temma ei lubbanud tahtis suremad kohhut nõuda.
Teiseks kaewab se samma Juhhan Suurkülla, et Maddis Neinohffi pöllo aed, mis ma mödust temma krundi sisse jänud, polla mitte need kiwwid ärra widdanud egga temma pollu häre söti, mis ta ka tahta polluks tehha puhhastanud aia pitkus on 33 sammu ja 7 jalga laius ta arwab kahhe kullimitto ma poldu seal ollewad.-
Astus ette Maddis Neinohff ja kohhus pärris, mis modi se aed on: Temma tunnistab et ta olla suremad kiwwid keik ärra widdanud waid need pissikessed kiwwid, mis sealt sammast ma pealt surematte wahhele ollen noppinud üksi mahha jätnud. Aja pitkus on 31½ sulda ja laius 2 ehk 3 jalga mitte 7 jalga kui ta tahhab omma pollu äärt puhhastada, siis noppigo isse ärra need kiwwid, mis minnust on mahha jänud.-
Kohhus möistis poleks sedda wanna aia jalga puhhastada. Maddis Neinohff olli sellega rahhul, agga Juhhan Suurkülla, ei olnud mitte, waid nöuab suremad kohhut et Maddis peab keik se aia jalla purru arra widdama.-
Kohtowannem: Mihkel Sari XXX
Körwa mehhed. Andrus Wiltah XXX
Juhhan Jaksmann XXX
Kirjutaja A J Martensohn(allkiri)
Kohto ette sai kutsutud mitme kortse käsu andmiste läbbi Juhan Suurkülla ja päritud:
1.) Sedda wangi rahha, mis ta Ria ma sees ilma passita olli kinni wöetud. Juhhan Suurkülla on kül walla wallitsuse kääst passi küsinud, agga sai temmale pea rahha wölg 1rbl. 68kop. ja krono laeno rahha 5 rbl. 55 kop. intressidega ühte kokko mele tulletud, et need piddi enne ärra tassuma ja siis pärrast passi palluma. Agga Juhhan Suurkülla ütles et temmal polla ühtegid wölga; egga polle krono laeno rahha ka mitte laenanud, waid andis äbbematta sönnad pealegi ja lubbas ilma passita minna. Temmale sai nõu antud wollimehhed kokko kutsuda, kui need ilma rahhata passi lubbawad ja wöllaga kannatawad, siis wöib ta passi sada; agga Tallitaja ommast peast sedda ei tohtinud tehha. Kohhus pärris essiteks Juhhani käest sedda wangi rahha se on: 2rbl. 84kop. temma ütleb, et need peawad sedda maksma kes mulle passi keelsid, pärrast lubbas pole maksa.-
2) Sai küsitud krono laeno rahha mis ta sel 20mal Mai ku päwal 1868 aastal Kidewa wallast seddeli wöttis et Kehhelkonna herra kääst seddeliga 5rbl. rahha piddi sama, agga kohto herra ei olla temale mitte annud ja sedda Gwitungi ei tonud ta mitte taggasi. Juhhan Suurkülla ütleb et temma polle Gwitungi wötnud egga rahha laenanud, waid teise Kewwade olla keinud rahha samas, se on 1869 aastal wanna Tallitaja Mihkel Kollikiwwi olli ka sel päwal siin se olli minno seddel mis seddelid mul ennam tarwis olli. Wanna Tallitaja Mihkel Kollikiwwi sai kohto ette ktsutud ja küsitud kas ta on sel päwal Kiltsis olnud, kui Juhhan Suurkülla Gwitungiga rahha samas keinud, agga temma ütleb keisin ma üks, wöi kaks kord seal wöi olli se tänna wöi heile et ma sedda mälletan.- Kohus sundis et Juhhan Suurkülla peab neeed waollad maksma. Se on 10rbl. 7kop.
Agga temma ei lubbanud tahtis suremad kohhut nõuda.
Teiseks kaewab se samma Juhhan Suurkülla, et Maddis Neinohffi pöllo aed, mis ma mödust temma krundi sisse jänud, polla mitte need kiwwid ärra widdanud egga temma pollu häre söti, mis ta ka tahta polluks tehha puhhastanud aia pitkus on 33 sammu ja 7 jalga laius ta arwab kahhe kullimitto ma poldu seal ollewad.-
Astus ette Maddis Neinohff ja kohhus pärris, mis modi se aed on: Temma tunnistab et ta olla suremad kiwwid keik ärra widdanud waid need pissikessed kiwwid, mis sealt sammast ma pealt surematte wahhele ollen noppinud üksi mahha jätnud. Aja pitkus on 31½ sulda ja laius 2 ehk 3 jalga mitte 7 jalga kui ta tahhab omma pollu äärt puhhastada, siis noppigo isse ärra need kiwwid, mis minnust on mahha jänud.-
Kohhus möistis poleks sedda wanna aia jalga puhhastada. Maddis Neinohff olli sellega rahhul, agga Juhhan Suurkülla, ei olnud mitte, waid nöuab suremad kohhut et Maddis peab keik se aia jalla purru arra widdama.-
Kohtowannem: Mihkel Sari XXX
Körwa mehhed. Andrus Wiltah XXX
Juhhan Jaksmann XXX
Kirjutaja A J Martensohn(allkiri)
