Ette tulli Wastselina moisa walitseja herra C.Brown ja kaibas et Mõttus kottuse rentnik Peter Horn ei piddawat oma kontrakti perra neid honid kõrran nink olewat ne hone ennämbast kiik halwa kattustega ütsinda rehhe olewat kõrran nink ka alumatse palgi ärra maddänü sis nõwwap herra Brown et ne honed kiik kuu aja sissen kõrda omma säetü nink selle eest et ne honet tõtteste kõrda sawa pantus selle eest 200 Rbla eest Peter Horni warrandust kinni panda kuni se nõudmine om täüdetü.
II olewat Peter Horn selle kattuse päält mõtsa ärra raggonu 260 puud üle oma kontrakti kostest enne 40 ladwa palki lauda laes om pruuknu ent muido om kiik ärra häotedu, selle eest nõwwap herra C.Brown 220 Rbl. nink weel mõtsa wargus eest trahwida.
Peter Horn ütles et talli kattuse ja aida kattuse ja elotarre kattuse ole mina säädnü ja ne omma kõralise ent laut om hobis kühn sedda ennämb parrandada ei sa enge om ümbre tetta nink mõnel honel omma enne saina al ne puu tükki mäddanü mes saina alutse kinni panda olliwa.
II Süggisel 1883 lätsi mina mõtsa herr Klingenderi mano palke küsima lawwus lõigata et mina neide honete usset wõis ärra parrandada ent mõtsa herra es anna minole sis üttel Misso mõtsa herra minole kewwäde et sina woit jo oma maa päält mõtsa ärra raggoda ja neid palke ja puid tarwitada nink sedda maad põllus tetta ent müwwa es tohhi nink puu tarbis ole mina ka sedda mõtsa raggonu ja hendäle tarwitanu.
Herra Brown ütles et mõtsa herra assi ei ole se mitte Peter Hornile mõtsa rendi kottuse päält lubbata enge Peter Horn piddi selle käest küsima kellega temäl kontrakt om tettü.
Peter Horn lubbap tall ja laut kuni Jani päiwäni 1886 wastsest ümbre tetta nink ka kattuset kõrda säda.
Herra C.Brown om ka sellega rahhul.
Otsus:
Et Peter Horn sedda mõtsa om raggonu sis om Peter Hornil üts lubba kirri Rosenpflanzei herra käest selle üle tuwwa nink saap ka sedda mõtsa kaudu üle kaetus sama mes ärra om raotu.
Pääkohtumees K.Lõhmus [allkiri]
Kohtumees P.Prants [allkiri]
Kohtumees Jaan Oppar XXX
Kirjotaja J.Jõgewa
Ette tulli Wastselina moisa walitseja herra C.Brown ja kaibas et Mõttus kottuse rentnik Peter Horn ei piddawat oma kontrakti perra neid honid kõrran nink olewat ne hone ennämbast kiik halwa kattustega ütsinda rehhe olewat kõrran nink ka alumatse palgi ärra maddänü sis nõwwap herra Brown et ne honed kiik kuu aja sissen kõrda omma säetü nink selle eest et ne honet tõtteste kõrda sawa pantus selle eest 200 Rbla eest Peter Horni warrandust kinni panda kuni se nõudmine om täüdetü.
II olewat Peter Horn selle kattuse päält mõtsa ärra raggonu 260 puud üle oma kontrakti kostest enne 40 ladwa palki lauda laes om pruuknu ent muido om kiik ärra häotedu, selle eest nõwwap herra C.Brown 220 Rbl. nink weel mõtsa wargus eest trahwida.
Peter Horn ütles et talli kattuse ja aida kattuse ja elotarre kattuse ole mina säädnü ja ne omma kõralise ent laut om hobis kühn sedda ennämb parrandada ei sa enge om ümbre tetta nink mõnel honel omma enne saina al ne puu tükki mäddanü mes saina alutse kinni panda olliwa.
II Süggisel 1883 lätsi mina mõtsa herr Klingenderi mano palke küsima lawwus lõigata et mina neide honete usset wõis ärra parrandada ent mõtsa herra es anna minole sis üttel Misso mõtsa herra minole kewwäde et sina woit jo oma maa päält mõtsa ärra raggoda ja neid palke ja puid tarwitada nink sedda maad põllus tetta ent müwwa es tohhi nink puu tarbis ole mina ka sedda mõtsa raggonu ja hendäle tarwitanu.
Herra Brown ütles et mõtsa herra assi ei ole se mitte Peter Hornile mõtsa rendi kottuse päält lubbata enge Peter Horn piddi selle käest küsima kellega temäl kontrakt om tettü.
Peter Horn lubbap tall ja laut kuni Jani päiwäni 1886 wastsest ümbre tetta nink ka kattuset kõrda säda.
Herra C.Brown om ka sellega rahhul.
Otsus:
Et Peter Horn sedda mõtsa om raggonu sis om Peter Hornil üts lubba kirri Rosenpflanzei herra käest selle üle tuwwa nink saap ka sedda mõtsa kaudu üle kaetus sama mes ärra om raotu.
Pääkohtumees K.Lõhmus [allkiri]
Kohtumees P.Prants [allkiri]
Kohtumees Jaan Oppar XXX
Kirjotaja J.Jõgewa
