PROTOKOLL

Kohila: Salutaguse vallakohtu protokolliraamat (1867-1883)

LeidandmedEAA.3071.1.14
Kaader
10
Daatum27.03.1870
Protokolli number6
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Prits Weitenberg Peakohtumees
Jürri Talkop Kohtumees
Mihkel Waartberg Kohtumees

Astus kohtu ette Otto Mesila: mina kaeban - ma käisin moisa killaga linnas, minno 1 ohra koorm tulli pudo, ma tuntsin et seal kalla olli käidud, ja mude peale ma ei tea arwata kui Jürri Raud ja Jürri Tammeri käsiid köse körtsi howis kui meie maggasime, siis nad teggid sedda pahhantust.

Juhhan Kändler: minna kaeban et mu ohra koorma kallal olli käidud wargal, höösse kui ma maggasin, moeda jures ei tulnud mo koorm mitte täis, ma ei teadnud siis seal mitte kes seda kurja olli teind, sedda ütlesin minna isse ja igga üks, et se piddi poiste süü ollema. 

Jürri Paatberg: minna keaban et mo ohrad jäid pudo kui ma moisa killaga linnas käisin, ei olle ma isse wötnud, egga olle ka teise oma moorma kallalt kinni wötnud agga ma arwan - Kui meie Liwa körtsit ärra läksime, siis meie tullime ülle järwe, Jürri Raud ja Jürri Tammeri jäid Torrupilli körtsi jure meist mahha, Jürri Tammeri sati omma hobbuse meiega wenneturrule, jäi agga isse Jürri Rauaga mahha sest arwand se wist nende töö on.

Karel Widerfeldt: minna kaeban, et mo ohra koorem ei olle mitte täis tunud möedo jures, ma isse ollin al kotto köeie peale pannemas. Moisa jures küssisin ma tühja kotti igga ühhe käest, mol tulli kottidega pudo, Jürri Raua käest küssisin ka, agga kellegil ei olnud, linnas ütles Jürri Raud mulle: panne mo tühhi sola kot mo heina kotti sisse. se olli siis ku imeie hilda pealt ärra mootsime moisa jures ei üteld ta ommal kottti mitte ollewad, ja sola ei tonud ta üthigi. Keige tee läksime meie seltsis, Torropilli körtsi jures jäid Jürri Tammeri ja Jürri Raud meist mahha, Jürri Tammeri satis omma hobbuse meiega ärra jäid siis kahhekessi meist mahha. Muud tunnistust ei tea ma ühtigi.

Astus ette Jürri Waartberg: minna ei olle keddagi näind, kas on wötnud ehk ei olle wötnud, ma ei tea ühtigi.

Astus ette Jürri Tammeri: Minna ei olle kellegi koorma kallas käind egga kellegi kottist ohri wötnud, minna ei ta ühti.

Astus ette Jürri Raud: minna ei olle kellegi kottist ohri wötnud, egga polle mul sellega teggemist ollgo neil pudo ehk mis tahtes.

Sellesinnatse tunnistusse peale mis Jüri üllemal on tunnistud, on koggukonna kohhus akkand neid nimmetud mehhi ussutama, Jürri Tammeri, Jürri Raud ja Jürri Waartberg ja ni kaua ussutanud, et naad on sedda ülles tunnistanud et se nende süi on, et naad sedda omma rummalussega on teind.

Koggukonna kohhtus on moistnud, et naad peawad rahhaga moisa rent herrale need pudo jäänd ohrad ärra maksma 1 rbl.h. 50 kop ja weel tallorahwaseadosse ramato järrele 653 trahwi 1 rbl. 80 kop walla laeka maksma.

Pea kohtomees: Prits Weitenberg

I Jürri Talkop

II Mihkel Waartberg

Astus kohtu ette Otto Mesila: mina kaeban - ma käisin moisa killaga linnas, minno 1 ohra koorm tulli pudo, ma tuntsin et seal kalla olli käidud, ja mude peale ma ei tea arwata kui Jürri Raud ja Jürri Tammeri käsiid köse körtsi howis kui meie maggasime, siis nad teggid sedda pahhantust.

Juhhan Kändler: minna kaeban et mu ohra koorma kallal olli käidud wargal, höösse kui ma maggasin, moeda jures ei tulnud mo koorm mitte täis, ma ei teadnud siis seal mitte kes seda kurja olli teind, sedda ütlesin minna isse ja igga üks, et se piddi poiste süü ollema. 

Jürri Paatberg: minna keaban et mo ohrad jäid pudo kui ma moisa killaga linnas käisin, ei olle ma isse wötnud, egga olle ka teise oma moorma kallalt kinni wötnud agga ma arwan - Kui meie Liwa körtsit ärra läksime, siis meie tullime ülle järwe, Jürri Raud ja Jürri Tammeri jäid Torrupilli körtsi jure meist mahha, Jürri Tammeri sati omma hobbuse meiega wenneturrule, jäi agga isse Jürri Rauaga mahha sest arwand se wist nende töö on.

Karel Widerfeldt: minna kaeban, et mo ohra koorem ei olle mitte täis tunud möedo jures, ma isse ollin al kotto köeie peale pannemas. Moisa jures küssisin ma tühja kotti igga ühhe käest, mol tulli kottidega pudo, Jürri Raua käest küssisin ka, agga kellegil ei olnud, linnas ütles Jürri Raud mulle: panne mo tühhi sola kot mo heina kotti sisse. se olli siis ku imeie hilda pealt ärra mootsime moisa jures ei üteld ta ommal kottti mitte ollewad, ja sola ei tonud ta üthigi. Keige tee läksime meie seltsis, Torropilli körtsi jures jäid Jürri Tammeri ja Jürri Raud meist mahha, Jürri Tammeri satis omma hobbuse meiega ärra jäid siis kahhekessi meist mahha. Muud tunnistust ei tea ma ühtigi.

Astus ette Jürri Waartberg: minna ei olle keddagi näind, kas on wötnud ehk ei olle wötnud, ma ei tea ühtigi.

Astus ette Jürri Tammeri: Minna ei olle kellegi koorma kallas käind egga kellegi kottist ohri wötnud, minna ei ta ühti.

Astus ette Jürri Raud: minna ei olle kellegi kottist ohri wötnud, egga polle mul sellega teggemist ollgo neil pudo ehk mis tahtes.

Sellesinnatse tunnistusse peale mis Jüri üllemal on tunnistud, on koggukonna kohhus akkand neid nimmetud mehhi ussutama, Jürri Tammeri, Jürri Raud ja Jürri Waartberg ja ni kaua ussutanud, et naad on sedda ülles tunnistanud et se nende süi on, et naad sedda omma rummalussega on teind.

Koggukonna kohhtus on moistnud, et naad peawad rahhaga moisa rent herrale need pudo jäänd ohrad ärra maksma 1 rbl.h. 50 kop ja weel tallorahwaseadosse ramato järrele 653 trahwi 1 rbl. 80 kop walla laeka maksma.

Pea kohtomees: Prits Weitenberg

I Jürri Talkop

II Mihkel Waartberg


TAGASI KUVA MÄRGENDUS