Ette tuli Rummo wallast Neme küllast Reino Karli naene Liso Elle, ja andis üllesse; et temma peale sealtsammast Neme karjane Härm Palsam häbbematta jutto on teinud: Et Liso Ellel on piddand laps ollema, ja on sedda ärra hukkand ja pannud siis kattusse räästasse  on Härm Palsam just Liso ommale susisse öölnud.

Härm Palsam sai kohto ette kutsutud ja temma kääst sest asjast küssitud, kas se tõssi on mis ta sest naesest on kõnnelenud?

Härm tunnistas: et minna ollen just Laigari tuas, kui Karli naene Liso surewallo sees olli ja Liso wend on läinud ämmaemmast otsima.

Anno Jürri naene Laigar tunnistab: minna ollin ka seal, ja käskisin tedda wodisse minna, Liso ütles minna ei woi minna minnol on naesteriete pealsed jooksmas, agga temmal ei olnud mitte nisokest asja nähha, mis se Härm tunnistab.

Lenu Sööker tunnistab: et ta on Lihhawõtte teisel puhhal wieksid metsa aianud, ja naad olla jubba enne selle asja pärrast riidlenud. Kui ta nende jure on läinud; ja ma tea middagist ja ei olle ka sest midaagist rääkind.

Marri Kummel tütruk tunnistab: et Liso olla üks naddal haige olnud ja tunnistas, et minna arwasin temmal ikka middagist ollewad.

Lena Laigar tunnistab: et temma ei olle keddagist näinud, et se keik on tühhi jutt, mis rägitakse. /agga se wihha on sest tulnud, et Härm on Karli õe Liso jures käenud, need wennad on tedda passind et ei olle ennam sanud käia, on temma on siis Härm ähhardes öölnud, et tahhab katsuda/ ja Härm ja Marri Kummel towad teiseks kohtopäwaks parremad tunnistust, ja otsust ei olle wõinud tehha.