Pealekordlikult olid kohtumehed koos. Peakohtumees Hans Rick. Kõrwasmehe Mart WärtmannMihkel Sengbusch.
Astus ette kaebaja Jaan UutarJaagu poeg Lokutalt, ja kaebab, et tema olla oma isa käsu peale mõisa raiesmiku läinud hagu tegema, ja olla aga neli kubu walmis saanud, kui metsawaht teda sihipealt hüüdnud, mis sa seal teed, ja siis olla ära läinud, aga natukese aja pärast tagasi tulnud ja Jaani metsast wälja ajanud, Jaan üttelnd, et ära ole narr, ega ma täna wälja läha, eks ma homme jäe kodu kui aotegemine keeltud on. Siis püüdnud metsawaht kirwest tema käest oma kätte ja Jaan pole tahtnud anda, siis metsawaht löönd üks kord rusikaga Jaanile päha, ja mütsi peast ära, ja raiund ühe tolli jämeduse kase wembla kase küllest. Kui Jaan seda näinud, et metsawaht wemblat hakkand raiuma, pistnud tema jooksma, aga metsawahi walju hüüdmise ja ähwarduse peale jäänud Jaan seisma, ja metsawaht tulnd ja löönd teda kolm korda kase wemblaga külle ja käe peale, ja käskind siis kodu kaebama minna, et tema olla teda peksnud. Jaan ütleb, et tema olla kaua aega üsna haige ja peast uimane olnud, ja weel praegugi weel mitte terwe.
Metsawaht Mihkel Siegberg tunnistab, et mõisa walitsuse polt olla aotegemine sekord keelatud olnud, ja tema hüüdnud Jaani, et tema metsast wälja lähab, aga Jaan olnud suureline ja üttelnud, et metsawaht ei wõi mitte teda wälja ajada, ja et teised wõiwad rahnusi wedada, ja mina mitte hagu teha. Metsawaht tahtnud kirwe ära wõtta, aga Jaan pöörnud kirwe wastu ja ähwardand kirwega metsawahi sisse lüa, siis wõtnud metsawaht maast ühe kase oksa ja sellega kaks korda Jaani löönud. Aga se oks mis Jaan näitab, ei ole mitte tema, sest temal olnud hoopis peenem, kellega ta löönd ja sinna maha jätnud, ja wõtnud Jaani mütsi pannud kännu otsa.
Tallitaja Jüri Liibertus käind Jaani tellimise peale seda kohta metsas waatamas ja leidnud, et neli kubu hagu olnud walmis seatud, ja otsinud seda wemblat, kellega metsawaht Jaani löönud, seltsis ja leidnud, ja näitand seda kohta, kust metsawaht seda raiund, ja passind kännuga ühte, ja näitnud ka seda maad, kus Jaan metsawahi eest jooksnud.
Jaan ütleb, et tema ei olla mitte metsawahti kirwega ähwardand.
Kohus mõistis ja arwas asja nõnda kui metsawaht teadis, et haotegemine keeltud oli, kui Jaan ei kuulnud tema keeldu, siis oleks seda pidanud Barooni härrale kaebama. Barooni härra oleks teadnud, mis nõndega teha, kes üle keelu on astunud, kas ise trahwida, ehk kohtu alla anda.
Et kumbagil tunnistust ei ole, aga et Metsawaht Mihkel Siegberg ise oma suuga tunnistab, et ta on kaks korda kase oksaga Jaan Uutari löönud. Selle ette maksab Mihkel Siegberg 2 rbla Jaan Uutarile ja 1 rbl walla laeka.
Mõistmised kuulutud.
Nemad on mõlemad selle mõistmisega leppinud, ja 1 rbl wälja maksnud, 2 rubla lubas 1sel Mail se on teiseks kohtu päewaks ära maksta.
Peakohtumees Hans Rick XXX
Kõrwasmehed Mart Wärtmann XXX Mihkel Sengbusch XXX
Kirj. Karl Waarmann /allkiri/
Asi on ülema kohtu läbi teiseks mõistetud, et mõlemad maksawad 2 rbla walla laeka trahwi. Mihkel on omal ära maksnud. Kas Utar mitte?
Pealekordlikult olid kohtumehed koos. Peakohtumees Hans Rick. Kõrwasmehe Mart WärtmannMihkel Sengbusch.
Astus ette kaebaja Jaan UutarJaagu poeg Lokutalt, ja kaebab, et tema olla oma isa käsu peale mõisa raiesmiku läinud hagu tegema, ja olla aga neli kubu walmis saanud, kui metsawaht teda sihipealt hüüdnud, mis sa seal teed, ja siis olla ära läinud, aga natukese aja pärast tagasi tulnud ja Jaani metsast wälja ajanud, Jaan üttelnd, et ära ole narr, ega ma täna wälja läha, eks ma homme jäe kodu kui aotegemine keeltud on. Siis püüdnud metsawaht kirwest tema käest oma kätte ja Jaan pole tahtnud anda, siis metsawaht löönd üks kord rusikaga Jaanile päha, ja mütsi peast ära, ja raiund ühe tolli jämeduse kase wembla kase küllest. Kui Jaan seda näinud, et metsawaht wemblat hakkand raiuma, pistnud tema jooksma, aga metsawahi walju hüüdmise ja ähwarduse peale jäänud Jaan seisma, ja metsawaht tulnd ja löönd teda kolm korda kase wemblaga külle ja käe peale, ja käskind siis kodu kaebama minna, et tema olla teda peksnud. Jaan ütleb, et tema olla kaua aega üsna haige ja peast uimane olnud, ja weel praegugi weel mitte terwe.
Metsawaht Mihkel Siegberg tunnistab, et mõisa walitsuse polt olla aotegemine sekord keelatud olnud, ja tema hüüdnud Jaani, et tema metsast wälja lähab, aga Jaan olnud suureline ja üttelnud, et metsawaht ei wõi mitte teda wälja ajada, ja et teised wõiwad rahnusi wedada, ja mina mitte hagu teha. Metsawaht tahtnud kirwe ära wõtta, aga Jaan pöörnud kirwe wastu ja ähwardand kirwega metsawahi sisse lüa, siis wõtnud metsawaht maast ühe kase oksa ja sellega kaks korda Jaani löönud. Aga se oks mis Jaan näitab, ei ole mitte tema, sest temal olnud hoopis peenem, kellega ta löönd ja sinna maha jätnud, ja wõtnud Jaani mütsi pannud kännu otsa.
Tallitaja Jüri Liibertus käind Jaani tellimise peale seda kohta metsas waatamas ja leidnud, et neli kubu hagu olnud walmis seatud, ja otsinud seda wemblat, kellega metsawaht Jaani löönud, seltsis ja leidnud, ja näitand seda kohta, kust metsawaht seda raiund, ja passind kännuga ühte, ja näitnud ka seda maad, kus Jaan metsawahi eest jooksnud.
Jaan ütleb, et tema ei olla mitte metsawahti kirwega ähwardand.
Kohus mõistis ja arwas asja nõnda kui metsawaht teadis, et haotegemine keeltud oli, kui Jaan ei kuulnud tema keeldu, siis oleks seda pidanud Barooni härrale kaebama. Barooni härra oleks teadnud, mis nõndega teha, kes üle keelu on astunud, kas ise trahwida, ehk kohtu alla anda.
Et kumbagil tunnistust ei ole, aga et Metsawaht Mihkel Siegberg ise oma suuga tunnistab, et ta on kaks korda kase oksaga Jaan Uutari löönud. Selle ette maksab Mihkel Siegberg 2 rbla Jaan Uutarile ja 1 rbl walla laeka.
Mõistmised kuulutud.
Nemad on mõlemad selle mõistmisega leppinud, ja 1 rbl wälja maksnud, 2 rubla lubas 1sel Mail se on teiseks kohtu päewaks ära maksta.
Peakohtumees Hans Rick XXX
Kõrwasmehed Mart Wärtmann XXX Mihkel Sengbusch XXX
Kirj. Karl Waarmann /allkiri/
Asi on ülema kohtu läbi teiseks mõistetud, et mõlemad maksawad 2 rbla walla laeka trahwi. Mihkel on omal ära maksnud. Kas Utar mitte?
