Ette tulnud Rummo rannast Jürri Oloper ja Herm Ohhakas ja kaebasid, et Karel Wahher ja Jakob Wahher, Jakob Kasik ja Tõnno Kasik on nende kallale merre peäle seidlema tulnud ja ei polle neid tahtnud laska noda haukusid jäe sisse saioda, ja on ähwardades öölnud: "eks wanno noti olle ennegi otsa sanud." Agga siiski ollid naad omma jäggo aukusid ikka wäggise sisse raiunud. Teisel hommikul kui naad seält jäe alt ollid tahtnud omma nota weddada, olli nende naot ni köwast kinni hakkanud, et se keige kötega olli purruks katki läinud. Kui naad ollid otsinud, siis ollid naad üht pitka puud leidnud, mis jäe alla olli nende noda weddamise kohta püsti pandud, neist nende waenlastest, kes neid ollid keelanud haukasid raiuda.

Need üllemal nimmetud waenlased said ette kutsutud ja küssitud, miks pärrast, ja kes nende seast sedda suurt kahjo omma liggimestel olli teinud. Agga need wabbandasid endid keik ühhest suust, et naad sest asjast ilma teadmatta ollid, ja pu pannemissest keddagist ei teädnud.
Selle noda hinda arwasid noda perremehhed 40 rubla. Selle kahjo surusse pärrast ei wainud koggokonna kohhus sedda asja mitte selletada, waid kaebaja piddi Hakenrichtri jure kaebama; agga pärrast ollid naad issekeskis 17me rublaga leppinud.