Uemoisas sel 2sel Junil 1869.
Koggukonna kohtus.
Koos ollid: Kohtumees Jürri Eldermann
Körwasmehhed Jaan Rosenbaum
" Jaan Jaansohn
Uemoisast. Astus ette kaebaja Wabbadikko perremees Hindrek Jürgensohn ja kaebas Kurrena külla karjatse Tönno Wahtmeistri ja Uemoisa Karjatse Tönno Tru peale, et nimmetud Kurrena karjane on kaebaja kaks lehma omma karja hulgast Pühhapääw sel 18mal Mail ärralasknud minna pahha peale ja sealt on need lhemad sanud moisa aetud, kus nemmad ösiks moisa karjatse Tönno Truu ja temma naese holeks on antud järrelewadata, ja teisel hommikul on Kurrena külla karjane need lehmad moisast ärraaianud agga ei polle mitte tähhel pannud et need lehmad lüpstud olnud (Pühhapääw öhto ja Esmaspääw hommikul) enne kui karjasmaal on temma sedda näinud kui korralinne need lehmad piddand koddo aiama lüpsta, ja moisas ei olle temmale sedda mitte ööldud. Moisas on Wabbadikko perremehhele trahwi möistetud igga lehma pealt 3 jallapäwa, mis temma ka olleks teinud kui lehmad mitte ei olleks sallaja ärralüpstud olnud.
Kurrena külla karjane Tönno Wahtmeister wastab, et se korralisse sü on olnud et need lehmad on pahha peale läinud ja et se köik nenda öige on kuida perremees Hindrek Jürgensohn kaebas ja et temma olleks piddanud need päwad möisa jure teggema kui perremees sedda pärrib (ja on subba 1 pääw tehja lasknud).
Moisa karjatse naene Anno wastab et temma on kül need lehmad kutsari naesega kahhekesti ärralüpsnud, ja et kegi sedda pima mitte ei olle pärrinud siis on nemmad sedda ommale piddanud; temma tunnistab et kegi olle tedda käskinud neid lehmi lüpsta.
Kohhus möistab: et moisa karjane Tönno Truu ja temma naene Anno kelle holeks need lehmad on öseks antud, on omma loaga need lehmad ärralupsnud ja sallaja piima ommale piddanud, siis peawad nemmad need trahwi päwad Uemoisa ärrateggema, ja Wabbadikko perremees Hindrek Jürgensohn ja temma karjane Tönno Wahtmeister on sest lahti.
Kaebaja leppib sellega.
Kohtumees XXX Jürri Eldermann
Körwasmehhed XXX Jaan Rosenbaum
" XXX Jaan Jaansohn
Kohtu kirjotaja Friedrich Schotter
Uemoisas sel 2sel Junil 1869.
Koggukonna kohtus.
Koos ollid: Kohtumees Jürri Eldermann
Körwasmehhed Jaan Rosenbaum
" Jaan Jaansohn
Uemoisast. Astus ette kaebaja Wabbadikko perremees Hindrek Jürgensohn ja kaebas Kurrena külla karjatse Tönno Wahtmeistri ja Uemoisa Karjatse Tönno Tru peale, et nimmetud Kurrena karjane on kaebaja kaks lehma omma karja hulgast Pühhapääw sel 18mal Mail ärralasknud minna pahha peale ja sealt on need lhemad sanud moisa aetud, kus nemmad ösiks moisa karjatse Tönno Truu ja temma naese holeks on antud järrelewadata, ja teisel hommikul on Kurrena külla karjane need lehmad moisast ärraaianud agga ei polle mitte tähhel pannud et need lehmad lüpstud olnud (Pühhapääw öhto ja Esmaspääw hommikul) enne kui karjasmaal on temma sedda näinud kui korralinne need lehmad piddand koddo aiama lüpsta, ja moisas ei olle temmale sedda mitte ööldud. Moisas on Wabbadikko perremehhele trahwi möistetud igga lehma pealt 3 jallapäwa, mis temma ka olleks teinud kui lehmad mitte ei olleks sallaja ärralüpstud olnud.
Kurrena külla karjane Tönno Wahtmeister wastab, et se korralisse sü on olnud et need lehmad on pahha peale läinud ja et se köik nenda öige on kuida perremees Hindrek Jürgensohn kaebas ja et temma olleks piddanud need päwad möisa jure teggema kui perremees sedda pärrib (ja on subba 1 pääw tehja lasknud).
Moisa karjatse naene Anno wastab et temma on kül need lehmad kutsari naesega kahhekesti ärralüpsnud, ja et kegi sedda pima mitte ei olle pärrinud siis on nemmad sedda ommale piddanud; temma tunnistab et kegi olle tedda käskinud neid lehmi lüpsta.
Kohhus möistab: et moisa karjane Tönno Truu ja temma naene Anno kelle holeks need lehmad on öseks antud, on omma loaga need lehmad ärralupsnud ja sallaja piima ommale piddanud, siis peawad nemmad need trahwi päwad Uemoisa ärrateggema, ja Wabbadikko perremees Hindrek Jürgensohn ja temma karjane Tönno Wahtmeister on sest lahti.
Kaebaja leppib sellega.
Kohtumees XXX Jürri Eldermann
Körwasmehhed XXX Jaan Rosenbaum
" XXX Jaan Jaansohn
Kohtu kirjotaja Friedrich Schotter
