Tulli kaibussega perrenaine Liso Kerge ette, et sullane Juhhan Köller om tedda ossa tükki man pesnu; sullasel om omma leib ütten olnu nink  perrenaine om töise päiwa jaos leiba perra winu omma toise perrele nink keelnu ärra, et sullane Juhhan Köller ei tohhi mitte sest perra todu kottist leiba wötta, enge ommast kottist sest temmal om weel leiba olnu; ent sullane ei olle mitte kuulnu enge lännu nink wötnu kottist leiba, perrenaine tahtnu kotti käest ärrawötta ent sullane lönu tedda wasta maad nink päle se weel leiwa kottiga sälga lönu.

Se päle sai Juhhan Köller ette kutsutu, ent se üttel et perrenaine ei olle leiba suggugi andnu enge temma om piddanu happat suppi ilma leiwata söma, sis om temma lännu nink essi leiba wötnu, perrenaine ei olle tahtnu kotti anda sis om temma wäggisi kotti perrenaise käest ärra kisknu, ent lönu ei olle temma mitte, wimate kui kohhus temma käest weel küssis ütte nink töist, sis sai Juhhan Köller kohto wastu kroppis nink üttel kohtomeestele et na peawa su kinni piddama. Se eest laskis kohhus temmale 5 lööki anda.