Allika peremees Tõnu Karu kaebab: Kewade Mai kuu sees kadus minul üks walge kohitsetud Lamba tall ära. Siis sai ka külas igal pool kuulatud ja küsitud aga kätte teda ei sanud kuskiltki. Neli pühi wiimsel pühapäwal tuli Pulli sauna naene An Oraw meile, mina küsin kas teie pool ei ole üht wõerast lamba talle, tema wastas ei ole, aga Wainul peab üks olema. Teisel päwal sealt kuulatud aga ei olnud oma. Septembri kuul teatas Ristikiwi sauna naene Mari Kulderknup mulle et minu lamba tall olla Reinu pere lammaste hulgas selle samma pääwa õhtul läksin lammast ära tooma, aga oli juba ära wiidud Uetua perese. Selle pärast palun ma auuliku kohut, Tunistajaid Ristikiwi Mari Kulderknup ja Aru sauna Mari Kulderknup üle kuulata ja lammas minule kätte mõista: [Tõnu Karu allkiri]
Tunistaja Mari Kulderknup sai küsitud mis sa tead sest lambast? Wastus: Nädal pärast Jaani pääwi nägin mina Reinu kesa põllust mööda minnes et üks walge lamba tall oli teistest emal metsas, mina ajasin ta aja äre ja käskisin lamba poisi teda teiste juure lasta. 16 Septembril sain mina kuulda et minu käest piab Allika lamba talle nõutama, selle pärast saatsin ma kohe teatust Allikale et üks lammas olla Reinu lambaste hulgas, lammast mina kül ei tunnud sest märgi midagi ei olnud, muud mina midagi ei tea. Seda tunistab Ristikiwi Mari Kulderknup.
Aru sauna Mari Kulderknup: Neli pühi esimesel pühal pärast lõunat kui mina külawahelt wett tõin nägin mina et üks eksind lamba tall oli Pulli sauna põllu peal, siis mina saatsin kohe Reinu pere karja poisile käsku, kes seal ligidal oli, et lamba talle oma karja hulka laseks niidetud lamba tall oli, muud mina midagi ei tea. Seda tunistab Aru sauna Mari Kulderknup.
Lamba karjane August Oraw tunistab: et see mis eel nimetud naesed tunistawad just nii on olnud.
Pulli Sauna naene An Oraw tunistab: Nelipüha esimisel pühal mina lamma talle oma palu pealt leidsin wõtsin ta kinni ja asin Reinu lammaste hulka, suwe kuni Augusti kuuni oli lammas seal, siis niitsin mina selle lamma ära ja sain ½ naela willu. Seda tunistab Ann Oraw.
Kohus küsis Ann Orawalt: miks pärast sa käsku ei saatnud Allikale? Ma ütlesin Neli pühi wiimsel pühal Allikas, üks wõeras lammas olla küla karjas. Kohus: Kes selle lamma sinu juurest ära wiis? An Oraw: Uetua perenaene wiis, ta tuli wäljal minu juure ja ütles: tule näita missugune on minu lammas, mina näitasin seda mis ma kewadel kinni wõtsin, siis wiis Uetua perenaene ta ära.
Uetua perenaene Anna Lins tunistab: Paar pääwa enne nelipühi niitsin mina oma lambaid, siis olid kõik alles, peale neli pühi argi pääwadel hakasin jälle lambaid niitma, siis leidsin et üks walge kohe tall oli kadunud. Et lambad sel ajal ilma karjatseta olid ei pannud ma imekski et üks kadunud on ja ei rääkind kellegile muud kui oma pojale, kui lähed külase siis küsi kellegi käest.
Kartuhwli wõtmise ajal tuli Ann Oraw minu juure ja ütles, kas teil on lammast kadunud, Mina ütlesin: Jah on! ja rääkisin missugune lammas on selle pääle kostis An Oraw, ja se on sinu lammas, just niisuguse wõtsin mina kinna Nelipühi esimisel pühal. Muud tunistust minul ei ole. Sel sammal pääwal läksin kohe lamba järele, ja tundsin kohe juure minnes oma lamba ära, ja tõin ära. Seda tunistb Anno Lins.
Kohtu mõistus: Pitka susõnaliste läbi rääkimise ning kahe tunistaja seletusel selgub järgmiselt: Selles et esimisel Nelipühi pääwal niidetud tall on kinni wõetud ja Allika peremees tunistab et temal niitmata ära on kadunud. Selle peal mõistis Pahkla walla kohus 3 Oktobril 1890. See walge lamba tall jääb, kahe tunistuse peale, Uetua perenaise omaks. An Oraw, 45 aas. wana Greeka õiget usku maksab walla kassase wiiskümmend koppikud trahwi selle eest et tema wõõra lamba ilma politseile üles andmata on julgenud ära niita.
See sinane otsus on ette loetud neile sell 3 oktobril 1890.
olen rahul Tõnu Karu [allkiri]
olen rahul Anna Lins XXX
olen rahul Ann Oraw XXX
Allika peremees Tõnu Karu kaebab: Kewade Mai kuu sees kadus minul üks walge kohitsetud Lamba tall ära. Siis sai ka külas igal pool kuulatud ja küsitud aga kätte teda ei sanud kuskiltki. Neli pühi wiimsel pühapäwal tuli Pulli sauna naene An Oraw meile, mina küsin kas teie pool ei ole üht wõerast lamba talle, tema wastas ei ole, aga Wainul peab üks olema. Teisel päwal sealt kuulatud aga ei olnud oma. Septembri kuul teatas Ristikiwi sauna naene Mari Kulderknup mulle et minu lamba tall olla Reinu pere lammaste hulgas selle samma pääwa õhtul läksin lammast ära tooma, aga oli juba ära wiidud Uetua perese. Selle pärast palun ma auuliku kohut, Tunistajaid Ristikiwi Mari Kulderknup ja Aru sauna Mari Kulderknup üle kuulata ja lammas minule kätte mõista: [Tõnu Karu allkiri]
Tunistaja Mari Kulderknup sai küsitud mis sa tead sest lambast? Wastus: Nädal pärast Jaani pääwi nägin mina Reinu kesa põllust mööda minnes et üks walge lamba tall oli teistest emal metsas, mina ajasin ta aja äre ja käskisin lamba poisi teda teiste juure lasta. 16 Septembril sain mina kuulda et minu käest piab Allika lamba talle nõutama, selle pärast saatsin ma kohe teatust Allikale et üks lammas olla Reinu lambaste hulgas, lammast mina kül ei tunnud sest märgi midagi ei olnud, muud mina midagi ei tea. Seda tunistab Ristikiwi Mari Kulderknup.
Aru sauna Mari Kulderknup: Neli pühi esimesel pühal pärast lõunat kui mina külawahelt wett tõin nägin mina et üks eksind lamba tall oli Pulli sauna põllu peal, siis mina saatsin kohe Reinu pere karja poisile käsku, kes seal ligidal oli, et lamba talle oma karja hulka laseks niidetud lamba tall oli, muud mina midagi ei tea. Seda tunistab Aru sauna Mari Kulderknup.
Lamba karjane August Oraw tunistab: et see mis eel nimetud naesed tunistawad just nii on olnud.
Pulli Sauna naene An Oraw tunistab: Nelipüha esimisel pühal mina lamma talle oma palu pealt leidsin wõtsin ta kinni ja asin Reinu lammaste hulka, suwe kuni Augusti kuuni oli lammas seal, siis niitsin mina selle lamma ära ja sain ½ naela willu. Seda tunistab Ann Oraw.
Kohus küsis Ann Orawalt: miks pärast sa käsku ei saatnud Allikale? Ma ütlesin Neli pühi wiimsel pühal Allikas, üks wõeras lammas olla küla karjas. Kohus: Kes selle lamma sinu juurest ära wiis? An Oraw: Uetua perenaene wiis, ta tuli wäljal minu juure ja ütles: tule näita missugune on minu lammas, mina näitasin seda mis ma kewadel kinni wõtsin, siis wiis Uetua perenaene ta ära.
Uetua perenaene Anna Lins tunistab: Paar pääwa enne nelipühi niitsin mina oma lambaid, siis olid kõik alles, peale neli pühi argi pääwadel hakasin jälle lambaid niitma, siis leidsin et üks walge kohe tall oli kadunud. Et lambad sel ajal ilma karjatseta olid ei pannud ma imekski et üks kadunud on ja ei rääkind kellegile muud kui oma pojale, kui lähed külase siis küsi kellegi käest.
Kartuhwli wõtmise ajal tuli Ann Oraw minu juure ja ütles, kas teil on lammast kadunud, Mina ütlesin: Jah on! ja rääkisin missugune lammas on selle pääle kostis An Oraw, ja se on sinu lammas, just niisuguse wõtsin mina kinna Nelipühi esimisel pühal. Muud tunistust minul ei ole. Sel sammal pääwal läksin kohe lamba järele, ja tundsin kohe juure minnes oma lamba ära, ja tõin ära. Seda tunistb Anno Lins.
Kohtu mõistus: Pitka susõnaliste läbi rääkimise ning kahe tunistaja seletusel selgub järgmiselt: Selles et esimisel Nelipühi pääwal niidetud tall on kinni wõetud ja Allika peremees tunistab et temal niitmata ära on kadunud. Selle peal mõistis Pahkla walla kohus 3 Oktobril 1890. See walge lamba tall jääb, kahe tunistuse peale, Uetua perenaise omaks. An Oraw, 45 aas. wana Greeka õiget usku maksab walla kassase wiiskümmend koppikud trahwi selle eest et tema wõõra lamba ilma politseile üles andmata on julgenud ära niita.
See sinane otsus on ette loetud neile sell 3 oktobril 1890.
olen rahul Tõnu Karu [allkiri]
olen rahul Anna Lins XXX
olen rahul Ann Oraw XXX
