Sest Saia külla tallupoiad Wabriku ehhetamisse läbbi, on kaks jaggu ommast põlluoless ärra kandmas Kutsus Mõiss neid Kohtu ette eddespiddi ellu pärrast arro piddama. Jürri päwal 1833 aastal senni kui Jurri päwal 1834. ja üks leppitus tehha, kui paljo Möisa neid ommast teost maksust mahha jättab, ja kui paljo teggu nemmad eddaspiddi, omma made, perre, ja heinamatte eest teggewad. Möisa wallitsusse polest lubbadi kõik kümnesse maks mis Wakku rammatusse ülles pantud, ja köik teggu Mihkle päwal senni kui Jurri pawani mahha jätta. ning Killawori päwad. Ja prukiwad, nemmad eddespiddi, agga Jurri päwast nie kau, kui Mihkle päwani, omma teggu wanna wisi järrele tehha, rehte pekmis käiwad wanna wisi järrele, nenda kaua kui agga rehta on peksta. Selle pärrast said Saia külla perremehhed Kohtu ette kutsutud ning neile teäda antud, ning nende käest küssitud, kas perremehhed tahwad sellega rahhu olla woi mitte. Ja selle kes polle rahhul lubbab Möisa Herra neid ärra minna.
Need tallu poiad ütlesid: meie woi mitte sellega rahhul olla, egga sedda teggu tehha, meie rukki leikus saab kassinaste maksetud, ning sui wilja woi kaggonist mahhatehha, agga peame sui täieste teggu wälja teggema.
Möisa Herra Kostis: tedde Rukki põllu igga wakka ma peält saab 6 wakka Rukkid maksetud, ning sui wilja pöld, saab sedda poldu Wabrika maaks woetud, kui on küllitud pöld 5 wakka Kaero igga wakkama peält Möisa tassub, kui küllimatta siis 4 wakka. Lubba Möisa Herra neile weel sest teust mahha jätta, selle wisi peäle, kui Möisa sõnnikud wetakse, pöldu leikatakse, rehhe peksetakse, nemmad ei panne kegi jalla teomest wälja. Ning lubba Möisa Herra Didriki Jurrile kes issa assemel perremehheks jääb, kui temma ausaste süggi omma töö on ärra teinud 20 Rubla kingida.
Sest Saia külla tallupoiad Wabriku ehhetamisse läbbi, on kaks jaggu ommast põlluoless ärra kandmas Kutsus Mõiss neid Kohtu ette eddespiddi ellu pärrast arro piddama. Jürri päwal 1833 aastal senni kui Jurri päwal 1834. ja üks leppitus tehha, kui paljo Möisa neid ommast teost maksust mahha jättab, ja kui paljo teggu nemmad eddaspiddi, omma made, perre, ja heinamatte eest teggewad. Möisa wallitsusse polest lubbadi kõik kümnesse maks mis Wakku rammatusse ülles pantud, ja köik teggu Mihkle päwal senni kui Jurri pawani mahha jätta. ning Killawori päwad. Ja prukiwad, nemmad eddespiddi, agga Jurri päwast nie kau, kui Mihkle päwani, omma teggu wanna wisi järrele tehha, rehte pekmis käiwad wanna wisi järrele, nenda kaua kui agga rehta on peksta. Selle pärrast said Saia külla perremehhed Kohtu ette kutsutud ning neile teäda antud, ning nende käest küssitud, kas perremehhed tahwad sellega rahhu olla woi mitte. Ja selle kes polle rahhul lubbab Möisa Herra neid ärra minna.
Need tallu poiad ütlesid: meie woi mitte sellega rahhul olla, egga sedda teggu tehha, meie rukki leikus saab kassinaste maksetud, ning sui wilja woi kaggonist mahhatehha, agga peame sui täieste teggu wälja teggema.
Möisa Herra Kostis: tedde Rukki põllu igga wakka ma peält saab 6 wakka Rukkid maksetud, ning sui wilja pöld, saab sedda poldu Wabrika maaks woetud, kui on küllitud pöld 5 wakka Kaero igga wakkama peält Möisa tassub, kui küllimatta siis 4 wakka. Lubba Möisa Herra neile weel sest teust mahha jätta, selle wisi peäle, kui Möisa sõnnikud wetakse, pöldu leikatakse, rehhe peksetakse, nemmad ei panne kegi jalla teomest wälja. Ning lubba Möisa Herra Didriki Jurrile kes issa assemel perremehheks jääb, kui temma ausaste süggi omma töö on ärra teinud 20 Rubla kingida.
