Tulli ette perrisherra assemel E. Mihkelson ja kaebas 1866 aastal olla Jaan Ilbakul palgid andud ja nimmelt neist puist mis tule läbbi murdud olnu Jaan Ilbak agga ei olle need palgid wöttan ja nüüd olla need temmal näitedud palgid ärra mäddan ja selle läbbi möisal suur kahjo saanu.

1868 aastal olla temmal jälle ueste 50 Stempeltud palgid andud ei olle agga rohkem wöttan kui 40 palgid, ja 20 palgid olla Jaan Ilbak omma lubbaga terwe möisas wöttan ilma et temma selle jure lubba saanu.

Tulli ette Jaan Ilbak ja kostas temma selle pärrast 1866 aastneed murdud palgid ei olle wöttan, et need palgid olla kaks aasta mahhan olnu ja mäddand.

1868 aastal olla temma 65 stempeltud palgid raiun, sest et temmal olla 167 palgid olla kondradi järrel on saada olnu, olla ka siukset puud wöttan kus wähhe wöimalik on olnu palk wälja tehha, ülle keelu temma ei olle mitte üks palk raiun nende sammu ka mitte ilma stempeltud.

Olli suud suu wastu ja igga üks seisis omma walja räkimisse peale.

Sai E. Mihkelsonin küssitud kas temmal mönni tunnistus peaks ollema kostas temma ei keddagid tunnistajad.

Otsus

Koggokonna kohhus arwab selle pärrast et perrisherra selle ülle ei olle kaebanu et Jaan Ilbak 1866 aastal palgid ei olle wöttan ja motsa jättun ei olle Herral öigus selle ülle kaibada sest et temma se läbbi omma öigus on kautan et ta 1868 aastal jälle Jaan Ilbakul uesti palgid andis, mis küllad tähhendab et Härra omma kaebdus tühjaks on arwan.

Seest et härral ei olle wöimalik töes tehha et Jaan Ilbak on ülle keelu mötsa läinu ja ilma stempeltud palgid Raiun peab herra Jaan Ilbakul need palgid kätte andma mis temmal kondrati järrel saada on.

Sai seadusse läbbi kuulutud ja Mihkelson pallus sennis termin kui härra koddu tulleb mis ka lubbatud sai.