PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1884-1887)

LeidandmedEAA.2827.1.5
Kaader
99
100
101
102
Daatum24.09.1885
Protokolli numberXXVII,36
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Märkused

Trahw 5 October. wäljamakstud.

Nimi Kastanie kui Kastagne, Kastanje.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
H Pisa Peakohtumees
W Poola Abikohtumees
W Mölder Abikohtumees
Gustav Bransfeld Gustav Bransfeld Kirjutaja

Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed W. Mölder ja W. Poola, kohtupääwa pidamas.

Ette sai woetud see tüli, mis 15 Septembril Joh. Waldmann õllepoodis ette tuli.

Gustav Sesmin astus ette ja räägib wälja, et Pühapääw õhtu, 15 Septembril teind Aleksander Weskberg J. Waldmanni õllepoodis ühe Koppu mehega wähe nurinat. Tema wiinud teda kotta ja öölnd: Ole ikka tasa, ära tühja kära tee! J. Waldmann tulnud senna ja löönud temale ühe hoobi wasto pead, et müts maha läind. Pärast küsind tema toas J. Waldmann käest, miks sa mind lõid? J. Waldmanni wend Gustav Waldmann tulnud senna, annud talle kaks kord hoobi rindu, nõnda et ta mõlemad korrad maha kukkunud. Tema küsinud: Miks sa lööd mind? G. Waldmann wastanud: ma ei löö kedagi, ma lükkan muidu, ja wiinud teda wälja, lükkand teda maha, tulnud ise peale ja annud temale weel hoopisid. Pärast toas hakkanud Rootsi Tauchermassina Timmermann Carl Olson nalja pärast tema ümber kinni, tema langend Joh. Kõmmus peale. Joh. Kõmmus wõttnud õllepudeli, löönud seega C. Olsoni wasto silmi, et haaw nina peale järele jäänud.

Aleksander Weskberg astus ette ja räägib wälja, et tema õllepoodi kord ühe Kopu mehele öölnd: osta mulle ka paar pudelt õlut? Tema arwand seda meest tundma, olnd aga siiski temast wõeras. Mees küsind: Miks ma seda sulle ostan?- G. Sesmin wiind teda kotta ja öölnd: Seisa rahu, ära ühtegi kära tee. Joh. ja G. Waldmann saanud seal G. Sesminiga riidu. Tema tulnd sealt warsti ära ja ei tea sest riiust suurt ühtegi.

Carl Olson, Rootsi Tauchermassina Timmermann astus ette ja räägib wälja, et temal ühtegi asja pole selle tüliga. Tema on aga nälja pärast seal G. Sesmini ümber kinni hakkanud ja oolnud Rootsikeeles: Mis sa tühja tülitsed? Joome parem õlut! Et G. Sesmin joobnud olnud, langenud ta maha, J. Kõmmus peale. Tema läinud eemale. Ühe korraga wiskab Joh. Kõmmus ühe õllepudeliga temale wasto nägu, et nina peale haaw järele jäänud. Pärast hakkanud tema J. Kõmmus käe warrest kinni ja küsinud, miks ta teda löönud? Siis on J. Kõmmus kuue waruka õmblus wähe lahti kärisenud. G. Sesmin on tema tutaw. Joh. Kommus on temal näu poolest tuntud. Enne iial pole neil tüli ega riidu üksteise wahel olnud, ja nõnda wana wiha ka mitte.

Joh. Kõmmus astus ette ja räägib wälja, et Carl Olson on seal G. Sesmini wastu silmi löönud, et G. Sesmin maha langenud ja peaga otse tema kubemese, et tema suurt walu saanud ja üsna segaseks jäänud. Siis on tema õllepudeliga Carl Olsoni löönud. Carl Olson on ka tema kuue katki käristanud. Siis tulnud ka Joh. ja G. Waldmann tema kallale.

Peeter Kõmmus astus ette ja räägib wälja, et tema sest tülist suuremat ei tea. Kui tema õuest tuppa tulnud, olnud Joh. ja G. Waldmann tema wenna Joh. Kõmmus kallal. Tema läind wahele, siis lahkund naad ära.

Suud suud wastu ütleb Joh. Kõmmus, et Carl Olson G. Sesmini on löönud. Carl Olson ja G. Sesmin ütlewad et Carl Olson ei ole löönud.

Johann Waldmann, õllepoodi peremees astus ette ja räägib wälja, et kui tema nimetud Pühapääwa õhtul koju tulnud, öölnud tema naene: Tule rutu, Weskberg tahab siin ühe Kopumehe peale kippuda. Kui tema tuppa läinud, olnud A. Weskberg ja G. Sesmin teine teise ümber kinni. Tema saatnud neid mõlemaid wälja. G. Sesmin tulnud jälle tuppa ja küsinud tema käest: Miks sa mind lõid? Tema wastanud: et ta pole mitte löönud. Tema käinud kord ära, tulnd jälle tagasi, siis olnd mõned mehed tema wenna G. Waldmann juures ja Johannes Sääsing peab tema wenda olema ka kaks hoopi löönud. Mõned peawad seal olema ka nugadest rääkinud. Selle peale tahtnud G. Sesmin wahekambri minna, tema pole lasknud. Carl Olson hakkanud G. Sesmini ümbert kinni ja öölnud: Mis sa käratsed? G. Sesmin kukkunud maha. Joh. Kõmmus tulnud, wõtnud laua pealt õllepudeli, löönud Carl Olsonile wastu silmi. Tema ja ka mõni teine läinud Joh. Kõmmust kinnipidama ja seega lõpnud tüli.

Gustav Waldmann astus ette ja räägib wälja, et kui wend Joh. Waldmann kord ära käinud, käskinud ta teda toas ülewaadata. G. Sesmin olnud rahuta. Tema keelanud teda. G. Sesmin öölnud: Mis sull siin asja on? - hakkanud ka tema rindu kinni ja käristanud tall kolm nööpi kuue eest ära. Tema lükkanud teda paar kord ja saatnud teda õue. Õues tulnud keegi, lükkanud neid mõlemaid maha ja Johannes Sääsing tulnud ja annud temale wiis hoopi pihta, ise pannud jooksu. G. Kastanie peab seal olema ka nuga otsinud ja wend öölnud temale, et wist tema pärast nuga otsitud.

Johannes Sääsing astus ette ja tunnistab, et Gustav Waldmann toas juba kolm kord G. Sesmini löönud, siis teda õue wiinud, maha lükkanud, ise ta peal olnud ja ikka weel hoopisi annud. Siis on tema G. Waldmanni G. Sesmini pealt ära tõmbanud, et G. Sesmin saanud ülestõusta. Löönud ei ole tema teda mitte üht hoopi. Joh. Mäeumbaed ja G. Kastanie on seal juures seisnud.

Johannes Mäeumbaed astus ette ja tunnistab, et Johannes Sääsing G. Waldmanni G. Sesmini pealt küll ära tõmbanud kui naad õues maas olnud, aga mitte teda löönud. Nugade otsimisest ei te atema muud, kui et G. Sesmin tema käest kord nuga küsinud, aga mis ta sellega teeb, ei ole ta öölnud.

Gustav Kastanie astus ette ja tunnistab, et tema mitte pole näind, et Johannes Sääsing G. Waldmanni oleks löönud. Kui G. Waldmann ja G. Sesmin õues maas olnud, on Joh. Sääsing G. Waldmanni G. Sesmini pealt äratõmbanud, muud pole ta teinud. Et seal selle ajal keegi oleks nuga otsinud, seda pole tema kuulnud.

Peet Püss kes ka seal olnud, astus ette ja sai küsitud. P. Püss tunnistab, et tema sest tülist ühtegi suuremat ei tea. Kui tema toas kuulnud, et õues tüli on, läinud tema õue, siis polnud midagi enam näha. Joh. Sääsing on kord ümber toa jooksnud, aga et ta G. Waldmanni oleks löönud, seda pole tema näinud.

G. Waldmann ja G. Sesmin suud suud wastu jääwad waidlema.

G. Waldmann ja Joh. Sääsing suud suud wastu jääwad waidlema.

Kõik suud suud wastu jääwad waidlema, igaüks jääb oma wäljarääkimise juure kindlaks.

Otsus: Johannes Kõmmus, maksab trahwi, et ta C. Olsonile werise hoobi ilmasüüta löönud, 3 Rub. ja ei saa oma kuue eest mis kärisenud, ühtegi kahjutasumist.

Kõik teised, kelle asi waidlemise peale jäi, said ka kõwasti noomitud. Johann Waldmann sai iseärani noomitud sellepärast et alaealisi, peaaegu üsna lapsi omas õllepoodis sallib; sest kui polizei selle tüli pärast õllepoodi sai kutstud, leidis ta neid seal palju ja saatis koju.

Seega sai kohtupääw lõpetud.

Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed W. Mölder ja W. Poola, kohtupääwa pidamas.

Ette sai woetud see tüli, mis 15 Septembril Joh. Waldmann õllepoodis ette tuli.

Gustav Sesmin astus ette ja räägib wälja, et Pühapääw õhtu, 15 Septembril teind Aleksander Weskberg J. Waldmanni õllepoodis ühe Koppu mehega wähe nurinat. Tema wiinud teda kotta ja öölnd: Ole ikka tasa, ära tühja kära tee! J. Waldmann tulnud senna ja löönud temale ühe hoobi wasto pead, et müts maha läind. Pärast küsind tema toas J. Waldmann käest, miks sa mind lõid? J. Waldmanni wend Gustav Waldmann tulnud senna, annud talle kaks kord hoobi rindu, nõnda et ta mõlemad korrad maha kukkunud. Tema küsinud: Miks sa lööd mind? G. Waldmann wastanud: ma ei löö kedagi, ma lükkan muidu, ja wiinud teda wälja, lükkand teda maha, tulnud ise peale ja annud temale weel hoopisid. Pärast toas hakkanud Rootsi Tauchermassina Timmermann Carl Olson nalja pärast tema ümber kinni, tema langend Joh. Kõmmus peale. Joh. Kõmmus wõttnud õllepudeli, löönud seega C. Olsoni wasto silmi, et haaw nina peale järele jäänud.

Aleksander Weskberg astus ette ja räägib wälja, et tema õllepoodi kord ühe Kopu mehele öölnd: osta mulle ka paar pudelt õlut? Tema arwand seda meest tundma, olnd aga siiski temast wõeras. Mees küsind: Miks ma seda sulle ostan?- G. Sesmin wiind teda kotta ja öölnd: Seisa rahu, ära ühtegi kära tee. Joh. ja G. Waldmann saanud seal G. Sesminiga riidu. Tema tulnd sealt warsti ära ja ei tea sest riiust suurt ühtegi.

Carl Olson, Rootsi Tauchermassina Timmermann astus ette ja räägib wälja, et temal ühtegi asja pole selle tüliga. Tema on aga nälja pärast seal G. Sesmini ümber kinni hakkanud ja oolnud Rootsikeeles: Mis sa tühja tülitsed? Joome parem õlut! Et G. Sesmin joobnud olnud, langenud ta maha, J. Kõmmus peale. Tema läinud eemale. Ühe korraga wiskab Joh. Kõmmus ühe õllepudeliga temale wasto nägu, et nina peale haaw järele jäänud. Pärast hakkanud tema J. Kõmmus käe warrest kinni ja küsinud, miks ta teda löönud? Siis on J. Kõmmus kuue waruka õmblus wähe lahti kärisenud. G. Sesmin on tema tutaw. Joh. Kommus on temal näu poolest tuntud. Enne iial pole neil tüli ega riidu üksteise wahel olnud, ja nõnda wana wiha ka mitte.

Joh. Kõmmus astus ette ja räägib wälja, et Carl Olson on seal G. Sesmini wastu silmi löönud, et G. Sesmin maha langenud ja peaga otse tema kubemese, et tema suurt walu saanud ja üsna segaseks jäänud. Siis on tema õllepudeliga Carl Olsoni löönud. Carl Olson on ka tema kuue katki käristanud. Siis tulnud ka Joh. ja G. Waldmann tema kallale.

Peeter Kõmmus astus ette ja räägib wälja, et tema sest tülist suuremat ei tea. Kui tema õuest tuppa tulnud, olnud Joh. ja G. Waldmann tema wenna Joh. Kõmmus kallal. Tema läind wahele, siis lahkund naad ära.

Suud suud wastu ütleb Joh. Kõmmus, et Carl Olson G. Sesmini on löönud. Carl Olson ja G. Sesmin ütlewad et Carl Olson ei ole löönud.

Johann Waldmann, õllepoodi peremees astus ette ja räägib wälja, et kui tema nimetud Pühapääwa õhtul koju tulnud, öölnud tema naene: Tule rutu, Weskberg tahab siin ühe Kopumehe peale kippuda. Kui tema tuppa läinud, olnud A. Weskberg ja G. Sesmin teine teise ümber kinni. Tema saatnud neid mõlemaid wälja. G. Sesmin tulnud jälle tuppa ja küsinud tema käest: Miks sa mind lõid? Tema wastanud: et ta pole mitte löönud. Tema käinud kord ära, tulnd jälle tagasi, siis olnd mõned mehed tema wenna G. Waldmann juures ja Johannes Sääsing peab tema wenda olema ka kaks hoopi löönud. Mõned peawad seal olema ka nugadest rääkinud. Selle peale tahtnud G. Sesmin wahekambri minna, tema pole lasknud. Carl Olson hakkanud G. Sesmini ümbert kinni ja öölnud: Mis sa käratsed? G. Sesmin kukkunud maha. Joh. Kõmmus tulnud, wõtnud laua pealt õllepudeli, löönud Carl Olsonile wastu silmi. Tema ja ka mõni teine läinud Joh. Kõmmust kinnipidama ja seega lõpnud tüli.

Gustav Waldmann astus ette ja räägib wälja, et kui wend Joh. Waldmann kord ära käinud, käskinud ta teda toas ülewaadata. G. Sesmin olnud rahuta. Tema keelanud teda. G. Sesmin öölnud: Mis sull siin asja on? - hakkanud ka tema rindu kinni ja käristanud tall kolm nööpi kuue eest ära. Tema lükkanud teda paar kord ja saatnud teda õue. Õues tulnud keegi, lükkanud neid mõlemaid maha ja Johannes Sääsing tulnud ja annud temale wiis hoopi pihta, ise pannud jooksu. G. Kastanie peab seal olema ka nuga otsinud ja wend öölnud temale, et wist tema pärast nuga otsitud.

Johannes Sääsing astus ette ja tunnistab, et Gustav Waldmann toas juba kolm kord G. Sesmini löönud, siis teda õue wiinud, maha lükkanud, ise ta peal olnud ja ikka weel hoopisi annud. Siis on tema G. Waldmanni G. Sesmini pealt ära tõmbanud, et G. Sesmin saanud ülestõusta. Löönud ei ole tema teda mitte üht hoopi. Joh. Mäeumbaed ja G. Kastanie on seal juures seisnud.

Johannes Mäeumbaed astus ette ja tunnistab, et Johannes Sääsing G. Waldmanni G. Sesmini pealt küll ära tõmbanud kui naad õues maas olnud, aga mitte teda löönud. Nugade otsimisest ei te atema muud, kui et G. Sesmin tema käest kord nuga küsinud, aga mis ta sellega teeb, ei ole ta öölnud.

Gustav Kastanie astus ette ja tunnistab, et tema mitte pole näind, et Johannes Sääsing G. Waldmanni oleks löönud. Kui G. Waldmann ja G. Sesmin õues maas olnud, on Joh. Sääsing G. Waldmanni G. Sesmini pealt äratõmbanud, muud pole ta teinud. Et seal selle ajal keegi oleks nuga otsinud, seda pole tema kuulnud.

Peet Püss kes ka seal olnud, astus ette ja sai küsitud. P. Püss tunnistab, et tema sest tülist ühtegi suuremat ei tea. Kui tema toas kuulnud, et õues tüli on, läinud tema õue, siis polnud midagi enam näha. Joh. Sääsing on kord ümber toa jooksnud, aga et ta G. Waldmanni oleks löönud, seda pole tema näinud.

G. Waldmann ja G. Sesmin suud suud wastu jääwad waidlema.

G. Waldmann ja Joh. Sääsing suud suud wastu jääwad waidlema.

Kõik suud suud wastu jääwad waidlema, igaüks jääb oma wäljarääkimise juure kindlaks.

Otsus: Johannes Kõmmus, maksab trahwi, et ta C. Olsonile werise hoobi ilmasüüta löönud, 3 Rub. ja ei saa oma kuue eest mis kärisenud, ühtegi kahjutasumist.

Kõik teised, kelle asi waidlemise peale jäi, said ka kõwasti noomitud. Johann Waldmann sai iseärani noomitud sellepärast et alaealisi, peaaegu üsna lapsi omas õllepoodis sallib; sest kui polizei selle tüli pärast õllepoodi sai kutstud, leidis ta neid seal palju ja saatis koju.

Seega sai kohtupääw lõpetud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS