Kohtu ette astus Jüri Pormann ja kaebas, et Laur Kiileam olla tema lehma oma lauta kinni ajanud. Lehm põlla tema enese maa peal olnudgi, waid teise heinamaa peal, seda tunistanud Laur Kiileam ise oma suuga, et Matsu heina maa pealt olla kinni ajanud ja ütelnud olgu kelle tahte maa pealt.

Naene Liisu läinud lehma kätte saama, aga pole antud ilma rahata. Siis läinud ta tallitaja abi mehe juure, see käskinud lehma kätte anda, läinud siis teist korda aga pole weel antud. Teisel päwal läinud Jüri Pormann oma naese Liisuga seltsis lehma kätte saama, aga Laur Kiileamil olnud pool aea roigas käes ja ütelnud, kui sa tuled, siis ma sulle löön roikaga otseti sisse ja kui see ei aita, siis mull on pus kaa ligi, ja annud roikaga matsu naese Liisule õla ota.

Siis läinud naene Liiso tallitaja juurest abi saama, nüüd tulnud Laur Kiileami naene kaa sinna, Tallitaja ütelnud: mis minul enam tarwis sinna tulla, Lauri naene on siin ja käskinud lehma ilma tülita kätte anda, mis viimaks sündis.

Laur Kiileam ei tulnud käsu järel mitte walla kohtusse, waid ütelnud: ma olen hakentrihteri kohtus sisse kaebanud, mis ma enam walla kohtusse tulen.

(Sai Hakenrihteri kohtu hoolks antud.)