Kahkwal sel 18 Märzil 1868.
Ette tulli Jakob Hüssi naine Marri ja ütel, et sel 5tal Januaril s.a. om temma mõisa perre tarre man röa jahhu maan leidnu, ja se jahhu tee om treppi piddu ülles lännu ni kauwa kui Writs Parmani tarre ja Writs Parmani welli Jakob om ka neid jahhu kaenu ja ütelnu, et ne selge röa jahhu omma ja om weel omma sõssart wandma nakanu ja ütelnu, kos teije neid jahhu ollete winu.
Ette tulli kubbijas Jürri Lindok ja ütel, et temma ka neid jahhu kaenu olli mes sääl maan olli ollu, et ne selge röa jahhu ollu ja om ka wallitseijale ütelnu, ja perrast Writs Parmani käest küssinu kost temma ne jahhu olli saanu, Writs om ütelnu, et temma allast weske mant põlle pääle pandma, ja Jürri ütel, et temma suuga neid jahhu maitsnu olli et ne selge röa jahhu olluwa.
Hendrik Leppind ütel, et Writs Parman om temma käest küssinu kas tarre man lärmi kulit, ja ütelnu minna tõin kül 1/3 wak ossa põllega weske mant, ja ülle põlle werde olli jakku mahha lännu.
Ka ütel Hendrik Leppind, et Writs Parman om Dezembri kuul wiinakoa mant kartohwlit põllega henda tarre mannu winu ja sedda om Mihkel Hanson ka nännu.
Ette tulli Gusta Leppind ja ütel, et Dezembri kuul om tedda Writs Parmaniga piretusega Meeksi mõisa sadetu sis om Writs Suure Wirksu külla kohhal hamile mulgu sisse tennu ja säält Kuuksi lännuwa ja sääl jonuwa, sis Puskimäele sääl ka jonuwa ja säält õdagus Meeksi jõudnuwa kui jo pimme om ollu. Aidamees om kül leidnu, et ham om ligge ollu, ent ei olle pimmega mulgu ülles leidnu.
Ka kaiwas Mihkel Runing, et Writs Parman minnewa suwwel Tartu linan ütte penni kotti ajanu ja ärra warrastanu.
Kubbijas Jürri Lindok kaiwas weel, et Writs Parman om tedda se süggisi pä weddamise man (pesnu) lönu ni et suust ja ninnast werri wälja om tullu, Jürri om tahdnu kohtu ette tulla ent wallitseja ei olle (lasknu) aiga andnu.
Tunistaja Hendrik Leppind ütel, et nemma om päid weddanu ja Writsil om hobbene ollu pikkalt ette pantu ja kubbijas om Writsi tõrrelnu ja kui rehhe mannu om jäänuwa om, sis om kubbijas Writsi õllast tõmmanu ja ütelnu, minne töö mannu, sis om Writs kubbijale ni lõiganu, et suust ja nõnnast werri wälja om tullu, ja kui weel kõrda om lönu, sis om kubbijas mahha saddanu.
Tunistaja Gusta Leppind ütel ka ni samma kui jo Hendrik kõnnelnu olli.
Et kaibaja kohtu es otsi jä se assi saisma
Kahkwal sel 18 Märzil 1868.
Ette tulli Jakob Hüssi naine Marri ja ütel, et sel 5tal Januaril s.a. om temma mõisa perre tarre man röa jahhu maan leidnu, ja se jahhu tee om treppi piddu ülles lännu ni kauwa kui Writs Parmani tarre ja Writs Parmani welli Jakob om ka neid jahhu kaenu ja ütelnu, et ne selge röa jahhu omma ja om weel omma sõssart wandma nakanu ja ütelnu, kos teije neid jahhu ollete winu.
Ette tulli kubbijas Jürri Lindok ja ütel, et temma ka neid jahhu kaenu olli mes sääl maan olli ollu, et ne selge röa jahhu ollu ja om ka wallitseijale ütelnu, ja perrast Writs Parmani käest küssinu kost temma ne jahhu olli saanu, Writs om ütelnu, et temma allast weske mant põlle pääle pandma, ja Jürri ütel, et temma suuga neid jahhu maitsnu olli et ne selge röa jahhu olluwa.
Hendrik Leppind ütel, et Writs Parman om temma käest küssinu kas tarre man lärmi kulit, ja ütelnu minna tõin kül 1/3 wak ossa põllega weske mant, ja ülle põlle werde olli jakku mahha lännu.
Ka ütel Hendrik Leppind, et Writs Parman om Dezembri kuul wiinakoa mant kartohwlit põllega henda tarre mannu winu ja sedda om Mihkel Hanson ka nännu.
Ette tulli Gusta Leppind ja ütel, et Dezembri kuul om tedda Writs Parmaniga piretusega Meeksi mõisa sadetu sis om Writs Suure Wirksu külla kohhal hamile mulgu sisse tennu ja säält Kuuksi lännuwa ja sääl jonuwa, sis Puskimäele sääl ka jonuwa ja säält õdagus Meeksi jõudnuwa kui jo pimme om ollu. Aidamees om kül leidnu, et ham om ligge ollu, ent ei olle pimmega mulgu ülles leidnu.
Ka kaiwas Mihkel Runing, et Writs Parman minnewa suwwel Tartu linan ütte penni kotti ajanu ja ärra warrastanu.
Kubbijas Jürri Lindok kaiwas weel, et Writs Parman om tedda se süggisi pä weddamise man (pesnu) lönu ni et suust ja ninnast werri wälja om tullu, Jürri om tahdnu kohtu ette tulla ent wallitseja ei olle (lasknu) aiga andnu.
Tunistaja Hendrik Leppind ütel, et nemma om päid weddanu ja Writsil om hobbene ollu pikkalt ette pantu ja kubbijas om Writsi tõrrelnu ja kui rehhe mannu om jäänuwa om, sis om kubbijas Writsi õllast tõmmanu ja ütelnu, minne töö mannu, sis om Writs kubbijale ni lõiganu, et suust ja nõnnast werri wälja om tullu, ja kui weel kõrda om lönu, sis om kubbijas mahha saddanu.
Tunistaja Gusta Leppind ütel ka ni samma kui jo Hendrik kõnnelnu olli.
Et kaibaja kohtu es otsi jä se assi saisma