PROTOKOLL

Luke: Protokollid (1867-1875)

LeidandmedEAA.3271.1.3
Kaader
88
89
Daatum11.02.1872
Protokolli teema2. Varalised tehingud; 5. Kahjutasu; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Hagel Kohtumees
Karli Lahman Kohtumees
Hans Leet Abikohtumees

Soldat Peter Jürgenson kaibas, temma kaupelno Jerriste kõrtzi man Kaupmehheselliga Tönnis Thomasson enda Linno, nink wiino ütte pundi 1/2 punda Aita mannu, Kaupmees pakkunu 2Rbl 90Kop. punna eest, nink käskino teise linno ka senna tuwwa ja se 1/2 punda linno jänu senna, kui temma teised linnad ka senna wiino sis pakkunu Kaupmees 2 Rbl 70 Kop. punnast. Temma (Peter Jurgenson) ei olle selle hinna eest mitte enda Linno ärra müinud nink tahtno sis enda eddimest Linnapundi ka kätte sada, lännu Aita sedda punti otsma, Kaupmees löönu tedda kolm kõrda nonk tõukanu wälja ja ei olle Linnapunti kätte annud.

Antis tunnistajas: Jaan Wask, Peter Zumberg ja Winamärdi kortsi mees.

Kaupmehhe Kurrikoffi sel Tõnnis Thomasson wastotas: Peter Jürgenson om temmale enda linno kül kaupelno ent ei olle kaupa saanu, nink Peter Jürgenson wiino kik enda Linna jälle ärra et Aita ei olle midagi jänu, selle päle tulno Peter Jürgenson weitikesse aija perrast wäggise temma Aita nink tahtno ütte Linna punti wäggise ära wõtta mis temmal es olle, kui tema (Thomasson) tedda Aidast wälja aijanu tommanu Peter Jürgenson temma käest wassitse Pesterma nink löönu paar kõrda pähha et temma pää kik lahki olno nink kangesti werd joosno. Perrast tulno Lukke walla wannemb Hans Nolk ja Kihhelkonna kohtomees Jaan Peddajas senna ja lasnuva Petre Jürgensonil kik Ait läbbi otsi, nink Jürgenson ei olle enda Linnapunti sealt mitte leitno. Päle selle tülli kui temma (Thomasson) tahno Jürgensoni Maakohto wija, om Peter Jürgenson tedda (Thomassoni) wägga pallunud ärra leppida, sis ollewad ka Tomasson ni modi ärra leppno et Jürgenson jättab kik enda 4 punda Linno selle pesmisse eest temmale (Thomassonile). Jaan Peddajas ja Hans Nolk om selle man tunnistaja olno. Antis weel tunnistajas:

Enda pois Peter Luigas, Johan Orrawwanna Nõost ja Jaan Peddajaswastsest Nõost.

Jaan Wask tunnistas: Peter Jürgenson annu ütte enda Linna punti Kaupmehhe kätte Aita, nink kui Peter Jürgenson linnadega kaupa es saa ja linna Ree päle wiino om üks Linnapunt putus olnu, kui Jürgenson sedda Linnapunti Aita otsima lännu, löönu Kaupmees Jurgentsoni, sis wõtno Jürgenson Pesserma ja löönu ka Kaupmeest ja Kaupmees olno werrine.

Peter Zumberg tunnistas: Peter Jürgenson kaupelnu Jerriste kaupmehhel enda linno, eddimalt wiino Jürgenson ütte Linnapunti Kaupmehhe kätte ja Kaupmees pakkunu 2Rbl 90K. nink Jürgenson tulno selle pundiga ärra, siis wiino nemma kik Linna senna ja Kaupmees kaenu läbbi ja pakkunu 2Rbl 70Kop. Jürgenson toonu linna Ree päle ja luggenu ülle, üks punt olno putus, sis lännu Jürgenson Aita enda Linno otsima, Kaupmees lännu temmaga tülli ja löönu Jürgensoni, selle päle löönu Jürgenson Kaupmeest Pessermiga ja Kaupm. olno werrine.

Winamärti Kõrtzimees tunnistas: temma olno kik se aig säl man ja ei olle mitte nännu et Jürgensoni Linna punt senna Aita jänu om, kui Peter Jürgenson Aita lännu Linna punti otsima, löönu Kaupmees kolm kõrda Jürgensoni, nink Jürgenson löönu selle päle Pessermiga kaupmehhele wasto - Kaupmees olno werrine.

Peter Luigas tunnistas: temma nännu kui Peter Jürgenson enda teistemeistega kik linna Aita läwwe mannu wiino nink need Linnad Aitaläwwe een wäljan maan olno, kui nemma kaupa ei olle saanu, siis wiinowa kik enda linna jälle ärra Ree päle, weitikesse aija perrast tulno Peter Jürgenson taggasi nink nõudno Kaupmehhe käest ütte kaupmehhe Linna punti - Kaupmees toukanu tedda Aitast wälja - sis wõtno Jürgenson Kaupmehhe pesserma nink löönu Kaup mehhel pähha, Kaupmehhe pää joksno irmsast werd - temma ei olle mitte nännu et Jürgensoni linna Kaupmehhe Aita jänu.

Kihhel konna Kohtomees Jaan Peddajas tunnistas: temma ei olle Linna kauplemist mitte nännu, end kui tülli mööda olno sis näidanu Kaupmees Tönnis Thomasson et Jürgenson tedda wassitse Pessermaga pähha löönu ja suur mulk pä sehhen olno, nink Kaupmees olno irmus werrine - Peter Jürgenson üttelno enda Linna punti Aita jänud - sis lasnowa nemma Lukke wallawannembaga Jürgensoni kik Ait läbbi otsi nink temma Linno ei olle mitte seal olno. Selle päle tahtno Kaupmees ja walla wannemb Jürgensoni Tarto-Makohto wija - sis pallunu Peter Jürgenson Kaupmeest temmaga leppi nink käskinud ka neid (Peddajast ja Hans Nolki) Kaupmeest palluda et Kaupmees ärra leppis, nink lubbanu perrakõrd kik enda 4 punda Linno Kaupmehhele leppitusses eest jätta - kui Kaupmees tedda mitte Maakohto ei wiis. Selle päle tennu ka Kaupmees pallumisse päle leppingot ja temma (Jaan Peddajas) ja Lukkewallawannemb olno man.

Peter Jürgenson tunnistas essi siin Kohto een et temma Kaupmeest Pessermiga pähha löönu et Kaupmees tedda enne löönu, nink ka perrast leppida tahtno nink 5Rbl rahha leppinkus pakkunu, ja ka mitte ennamb sedda kaddunu Linnopunti nõudno.

Mõistus: Peter Jürgenson peab Kaupmehhesellil Tõnnis Thomassonil pesmisse eest temma enda lubbamisse perra 5Rbl. trahwi masma, nink saap siis enda 4 punda Linno kätte, mis Kinni pantu om.

Kohto otsus om kulutu ja oppus leht andu.

Karli Lahman XXX

Jaan Hagel XXX

Hans Leet XXX

Soldat Peter Jürgenson kaibas, temma kaupelno Jerriste kõrtzi man Kaupmehheselliga Tönnis Thomasson enda Linno, nink wiino ütte pundi 1/2 punda Aita mannu, Kaupmees pakkunu 2Rbl 90Kop. punna eest, nink käskino teise linno ka senna tuwwa ja se 1/2 punda linno jänu senna, kui temma teised linnad ka senna wiino sis pakkunu Kaupmees 2 Rbl 70 Kop. punnast. Temma (Peter Jurgenson) ei olle selle hinna eest mitte enda Linno ärra müinud nink tahtno sis enda eddimest Linnapundi ka kätte sada, lännu Aita sedda punti otsma, Kaupmees löönu tedda kolm kõrda nonk tõukanu wälja ja ei olle Linnapunti kätte annud.

Antis tunnistajas: Jaan Wask, Peter Zumberg ja Winamärdi kortsi mees.

Kaupmehhe Kurrikoffi sel Tõnnis Thomasson wastotas: Peter Jürgenson om temmale enda linno kül kaupelno ent ei olle kaupa saanu, nink Peter Jürgenson wiino kik enda Linna jälle ärra et Aita ei olle midagi jänu, selle päle tulno Peter Jürgenson weitikesse aija perrast wäggise temma Aita nink tahtno ütte Linna punti wäggise ära wõtta mis temmal es olle, kui tema (Thomasson) tedda Aidast wälja aijanu tommanu Peter Jürgenson temma käest wassitse Pesterma nink löönu paar kõrda pähha et temma pää kik lahki olno nink kangesti werd joosno. Perrast tulno Lukke walla wannemb Hans Nolk ja Kihhelkonna kohtomees Jaan Peddajas senna ja lasnuva Petre Jürgensonil kik Ait läbbi otsi, nink Jürgenson ei olle enda Linnapunti sealt mitte leitno. Päle selle tülli kui temma (Thomasson) tahno Jürgensoni Maakohto wija, om Peter Jürgenson tedda (Thomassoni) wägga pallunud ärra leppida, sis ollewad ka Tomasson ni modi ärra leppno et Jürgenson jättab kik enda 4 punda Linno selle pesmisse eest temmale (Thomassonile). Jaan Peddajas ja Hans Nolk om selle man tunnistaja olno. Antis weel tunnistajas:

Enda pois Peter Luigas, Johan Orrawwanna Nõost ja Jaan Peddajaswastsest Nõost.

Jaan Wask tunnistas: Peter Jürgenson annu ütte enda Linna punti Kaupmehhe kätte Aita, nink kui Peter Jürgenson linnadega kaupa es saa ja linna Ree päle wiino om üks Linnapunt putus olnu, kui Jürgenson sedda Linnapunti Aita otsima lännu, löönu Kaupmees Jurgentsoni, sis wõtno Jürgenson Pesserma ja löönu ka Kaupmeest ja Kaupmees olno werrine.

Peter Zumberg tunnistas: Peter Jürgenson kaupelnu Jerriste kaupmehhel enda linno, eddimalt wiino Jürgenson ütte Linnapunti Kaupmehhe kätte ja Kaupmees pakkunu 2Rbl 90K. nink Jürgenson tulno selle pundiga ärra, siis wiino nemma kik Linna senna ja Kaupmees kaenu läbbi ja pakkunu 2Rbl 70Kop. Jürgenson toonu linna Ree päle ja luggenu ülle, üks punt olno putus, sis lännu Jürgenson Aita enda Linno otsima, Kaupmees lännu temmaga tülli ja löönu Jürgensoni, selle päle löönu Jürgenson Kaupmeest Pessermiga ja Kaupm. olno werrine.

Winamärti Kõrtzimees tunnistas: temma olno kik se aig säl man ja ei olle mitte nännu et Jürgensoni Linna punt senna Aita jänu om, kui Peter Jürgenson Aita lännu Linna punti otsima, löönu Kaupmees kolm kõrda Jürgensoni, nink Jürgenson löönu selle päle Pessermiga kaupmehhele wasto - Kaupmees olno werrine.

Peter Luigas tunnistas: temma nännu kui Peter Jürgenson enda teistemeistega kik linna Aita läwwe mannu wiino nink need Linnad Aitaläwwe een wäljan maan olno, kui nemma kaupa ei olle saanu, siis wiinowa kik enda linna jälle ärra Ree päle, weitikesse aija perrast tulno Peter Jürgenson taggasi nink nõudno Kaupmehhe käest ütte kaupmehhe Linna punti - Kaupmees toukanu tedda Aitast wälja - sis wõtno Jürgenson Kaupmehhe pesserma nink löönu Kaup mehhel pähha, Kaupmehhe pää joksno irmsast werd - temma ei olle mitte nännu et Jürgensoni linna Kaupmehhe Aita jänu.

Kihhel konna Kohtomees Jaan Peddajas tunnistas: temma ei olle Linna kauplemist mitte nännu, end kui tülli mööda olno sis näidanu Kaupmees Tönnis Thomasson et Jürgenson tedda wassitse Pessermaga pähha löönu ja suur mulk pä sehhen olno, nink Kaupmees olno irmus werrine - Peter Jürgenson üttelno enda Linna punti Aita jänud - sis lasnowa nemma Lukke wallawannembaga Jürgensoni kik Ait läbbi otsi nink temma Linno ei olle mitte seal olno. Selle päle tahtno Kaupmees ja walla wannemb Jürgensoni Tarto-Makohto wija - sis pallunu Peter Jürgenson Kaupmeest temmaga leppi nink käskinud ka neid (Peddajast ja Hans Nolki) Kaupmeest palluda et Kaupmees ärra leppis, nink lubbanu perrakõrd kik enda 4 punda Linno Kaupmehhele leppitusses eest jätta - kui Kaupmees tedda mitte Maakohto ei wiis. Selle päle tennu ka Kaupmees pallumisse päle leppingot ja temma (Jaan Peddajas) ja Lukkewallawannemb olno man.

Peter Jürgenson tunnistas essi siin Kohto een et temma Kaupmeest Pessermiga pähha löönu et Kaupmees tedda enne löönu, nink ka perrast leppida tahtno nink 5Rbl rahha leppinkus pakkunu, ja ka mitte ennamb sedda kaddunu Linnopunti nõudno.

Mõistus: Peter Jürgenson peab Kaupmehhesellil Tõnnis Thomassonil pesmisse eest temma enda lubbamisse perra 5Rbl. trahwi masma, nink saap siis enda 4 punda Linno kätte, mis Kinni pantu om.

Kohto otsus om kulutu ja oppus leht andu.

Karli Lahman XXX

Jaan Hagel XXX

Hans Leet XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS