PROTOKOLL

Ahja: Protokollid (1889-1890)

LeidandmedEAA.3257.1.5
Kaader
110
112
113
116
117
118
Daatum20.10.1889
Protokolli number250
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted
Märkused

Kaadril 113 ka asjasse puutuv venekeelne dokument. Lisaks kaadril 116 ka asjasse puutuv täitmiseleht 04.01 1891, mille maksmise kohta käiva info pärast otsust protokollis ära toon. Lisaks on ka kaadril 117 ja 118 kutsumise täht kohtusse, mille toon ära protokolli kõige lõppu koos seaduse paragrahvidega.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Kusta Saarwa Kohtumees
Kota Piir Peakohtumees
Peeter Pedusoon Kohtumees
Kusta Nagel Kohtumees
Hindrik Tootsi Kohtumees
Johan Wastalu Kohtumees

Kristjan Wirk kaebas et Hindrik Laar on tema 23 Aprillist kuni 10 Nowembrini suwiliseks kaubelnud 54 rbl. palgaga, on aga 7 nädalat enne aigu teda lahti teinud, nõuab oma teenitud palk.

Hindrik Laar wastutas kaibuse peale et ta Wirga wastupaneku pärast lahti teinud; palk ollu kaubeltud 51 rbl., millest ta kätte andnud:

1. Käsi raha 1 rbl.
2. Poodi rehknungi masma 7 rbl. 64 kop.
3. kaks paki tubakad 18 kop.
4. Jaan Kripsooni wõlga masnu 6 rbl.
5. Kusta Tätte wõlga masnu 1 rbl. 12 kop.
6. 25 Juunil raha antu 1 rbl.
7. 2 Juulil raha antu 1 rbl.
8. kohtu kätte wälja mastu 3 rbl. 65 kop.
9. heina ajal antu 20 kop.
10. Wälja näitusel antu 4 rbl.
11. Kohtu poolt mõistetu 1 rbl. 50 kop.
12. 2 hobust 1 päew töös olnud 2 rbl. 50 kop.
13. 22. Mail linnas käinud 50 kop.
14. 1 päew kohtumaja juure wiidetud 50 kop.
15. 8 päewa haige olnud 2 rbl. 40 kop.
Summa 33 rbl. 19 kop.

Et Wirk teda ainult 5 kuud teeninud siis oles palk selle aja eest ollu 35 rbl. 90 kop. kätte saanud 33 rbl. 19 kop. jääb saada 2 rbl. 70 kop. mida ta ära maksa lubab.

Kristjan Wirk wastutas nende punktide kohta, ning nimelt: punkt 1, 2, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11 ja 14 et on kätte saanud, aga punkt 3 on tasunud, punkt 7 ei ole saanud punkt 12 on isa palunud ja saanud ei ole tema asi punkt 13 on pühapasel päewal käinud, punkt 15. haiguse päewad on teenistuse ajast maha arwatu.

Mõiste: Et Kristjan Wirk 2 kuud enne teenistuse aea lõppu lahti saanud siis on selle aja jagu tema teenistusest maha arwata nii et tall saada oles ollu 35 rbl. 90 kop. on aga kätte saanud, nagu ta ise üles andnud ja selle juure weel arwatud punkt 12 eest pool üle pea 28 rbl. 86 kop. nii et tall weel 7 rbl. 4 kop. Hindrik Laar käest saada jääb, mis Hindrik Laar 8 päewa sees Kristjan Wirk hääs ära maksma peab.

Mõiste kuulutadi kohtus käiatele T.R.S. a. 1860 §772-774 järele (ja jäid mõlemad rahul.)

Õppusleht Wirgale antud 26. Octobril 1889

Tänasel päiwal sai asi seletud ja leiti et Laar sellest siin nimetud rahast 7 rbl. 4 kop. Kristjan Wirkile ära on maksnud:

1 rbl. 05 kop. Kusta Saarwa juures olles
2 rbl. Jakob Hintile
3 rbl. Karel Zubale
1 rbl. Saarwale (kohtumes)
Summa 7 rbl. 05 kop.

mida kohtu ees wälja on maksetud.

Seesinane täitmise leht on wälja antud 4. Januaril 1891 Kristjan Wirk'le

Wallakohtu eesistuja: Kotta Piir <allkiri>

Kirjutaja: J.Puusepp <allkiri>

Kutsumise täht täitml. No1 1891 aasta

Hendrik Laar

elab .........................

XVIII Walla kohus II Tartu Ülema Talurahwa kohtu ringkonnas kutsub Teid oma kooosoleku kohta Ahja wallamajasse 1891 aasta Augusti kuu 16 päewaks enne lõunat kell 10 kui kostja Kristjan Wirk kaebuse asjas Teie wasta 7 rbl. 4 kop. nõudmise pärast.

Wallakohtu eesistuja Jaan Loko <allkiri>

Kirjutaja J. Puusepp <allkir>

Kätte antud 189 aasta Augustil kuu 11 päewal

Kätte saanud: Hindrik Laar <allkiri>

Wallakohtu seaduses II. jaos on üles pandud:

§33. On kohtutäitja enese asemel usaldusmehe saatnud, siis wõib wallakohus nõuda, et kohtukäitja ise ette tuleks. Kui kohtukäija mitte ette ei tule, siis wõib kohus tõeks tunnistada, et kohtukäija nende olemiste wasta ei waidle, mille peale wastaline pool omad nõudmised ja wastakostused põhjendab.

§101. Kui kostja (kaebataw) nimetatud tähtajaks mitte ette ei tule, siis nimetab wallakohus nõudja soowimise järele, kas uue tähtaja kohtukäijate ettetulemiseks, ehk hakkab asja seletamist peale.

§103. Kui nõudja (kaebaja) mitte ette ei tule, siis nimetab wallakohus kostja soowimise järele, kas uue tähtaja kohtukäijate ettetulemiseks, ehk tema kustutab asja toimetamise maha ja mõistab nõudjat kostjale tasumist maksma, asjata kohtusse tuleku eest, wiiwkümnest kopikast peale kuni kolme rublani.

§104. On nõudja ja kostja ära jäänud, siis kustutab wallakohus asja toimetamise, aga nõudjale jääb õigus asja uuesti ette tuua.

Kaebaja ja kaebuse all olewa kohta süü asjus:

§27. Kui wallakohtu poolt ettekutsutud süüdistaw kutsumise sedeli kättesaamise ajal selle ülema talurahwa kohtu ringkonnas piirides oli, selle all see wallakohus seisab, kes ettekutsumist korda seadis, siis peab tema ise kohtusse tulema. On süüdistaw tulemata jäänud, siis nimetatakse tema asja kuulamise tarbeks uus tähtaeg ja temale saadetakse uueste sedel, on tema teisekorrase ettekutsumise peale tulemata jäänud, siis ei pane see asja otsutamist mitte seisma ja tema ära olles tehtud mõistust ei arwata mitte tagaselja mõistuseks ja sellesinatse mõistuse üle wõib edasikaebada üksnes üleüldise põhjuse peal. Kui süüdistaw, kes ise kohtusse peab tulema, ilma lugupidamise wäärilise põhjuseta tulemata jääb, siis langeb tema, kohtu määruse järele, rahatrahwi alla esimest korda - ühest kuni wiie rublani, aga teist korda - kahest kuni kümne rublani. Süüdistatawat, kellel mitte kohust pääl ei ole, ise ette tulla, kuulatakse üle, tema palumise pääle, niisamuti ka kohtu äranägemise järele, kas selle wallakohtu läbi, kelle osakonnas tema aset peab, ehk kohalise politsei läbi.

§31. Kui erasüidistaja (kaebaja) ette ei tule ja kui tema usaldusmeest ei läkita, ilma et ta seks lugupeetawaid põhjusi üles oleks annud, siis määrab kohus asja kustutada, kui asi niisuguste hulgast on, mis leppimisega kustutakse. Wastulisel olekul mõistab kohus ärajäänud erasüüdistaja rahatrahwi alla wiiekümnest kopikast kuni kolme rublani ja kutsub uueks tähtajaks ette.

Tunnistajate kohta:

§57. Ärajäämise eest seatud tähtajaks, ilma lugupeetawate põhjusteta, langeb sedeli läbi ettekutsutud tunnistja, kes mitte üle kahekümnewiie wersta sest kohast kaugel ei ela, kuhu tema ettekutsumise järele ette pidi tulema, rahatrahwi alla, wallakohtu määramise järele, kahekümnewiiest kopikast kuni kahe rublani walla waeste kassa hääks ja tema kutsutakse uueste ette. Kui tunnistaja teistkorda, ilma lugupeetawate põhjustete ette ei tule, langeb tema rahatrahwi alla kahewõrra.

Kristjan Wirk kaebas et Hindrik Laar on tema 23 Aprillist kuni 10 Nowembrini suwiliseks kaubelnud 54 rbl. palgaga, on aga 7 nädalat enne aigu teda lahti teinud, nõuab oma teenitud palk.

Hindrik Laar wastutas kaibuse peale et ta Wirga wastupaneku pärast lahti teinud; palk ollu kaubeltud 51 rbl., millest ta kätte andnud:

1. Käsi raha 1 rbl.
2. Poodi rehknungi masma 7 rbl. 64 kop.
3. kaks paki tubakad 18 kop.
4. Jaan Kripsooni wõlga masnu 6 rbl.
5. Kusta Tätte wõlga masnu 1 rbl. 12 kop.
6. 25 Juunil raha antu 1 rbl.
7. 2 Juulil raha antu 1 rbl.
8. kohtu kätte wälja mastu 3 rbl. 65 kop.
9. heina ajal antu 20 kop.
10. Wälja näitusel antu 4 rbl.
11. Kohtu poolt mõistetu 1 rbl. 50 kop.
12. 2 hobust 1 päew töös olnud 2 rbl. 50 kop.
13. 22. Mail linnas käinud 50 kop.
14. 1 päew kohtumaja juure wiidetud 50 kop.
15. 8 päewa haige olnud 2 rbl. 40 kop.
Summa 33 rbl. 19 kop.

Et Wirk teda ainult 5 kuud teeninud siis oles palk selle aja eest ollu 35 rbl. 90 kop. kätte saanud 33 rbl. 19 kop. jääb saada 2 rbl. 70 kop. mida ta ära maksa lubab.

Kristjan Wirk wastutas nende punktide kohta, ning nimelt: punkt 1, 2, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11 ja 14 et on kätte saanud, aga punkt 3 on tasunud, punkt 7 ei ole saanud punkt 12 on isa palunud ja saanud ei ole tema asi punkt 13 on pühapasel päewal käinud, punkt 15. haiguse päewad on teenistuse ajast maha arwatu.

Mõiste: Et Kristjan Wirk 2 kuud enne teenistuse aea lõppu lahti saanud siis on selle aja jagu tema teenistusest maha arwata nii et tall saada oles ollu 35 rbl. 90 kop. on aga kätte saanud, nagu ta ise üles andnud ja selle juure weel arwatud punkt 12 eest pool üle pea 28 rbl. 86 kop. nii et tall weel 7 rbl. 4 kop. Hindrik Laar käest saada jääb, mis Hindrik Laar 8 päewa sees Kristjan Wirk hääs ära maksma peab.

Mõiste kuulutadi kohtus käiatele T.R.S. a. 1860 §772-774 järele (ja jäid mõlemad rahul.)

Õppusleht Wirgale antud 26. Octobril 1889

Tänasel päiwal sai asi seletud ja leiti et Laar sellest siin nimetud rahast 7 rbl. 4 kop. Kristjan Wirkile ära on maksnud:

1 rbl. 05 kop. Kusta Saarwa juures olles
2 rbl. Jakob Hintile
3 rbl. Karel Zubale
1 rbl. Saarwale (kohtumes)
Summa 7 rbl. 05 kop.

mida kohtu ees wälja on maksetud.

Seesinane täitmise leht on wälja antud 4. Januaril 1891 Kristjan Wirk'le

Wallakohtu eesistuja: Kotta Piir <allkiri>

Kirjutaja: J.Puusepp <allkiri>

Kutsumise täht täitml. No1 1891 aasta

Hendrik Laar

elab .........................

XVIII Walla kohus II Tartu Ülema Talurahwa kohtu ringkonnas kutsub Teid oma kooosoleku kohta Ahja wallamajasse 1891 aasta Augusti kuu 16 päewaks enne lõunat kell 10 kui kostja Kristjan Wirk kaebuse asjas Teie wasta 7 rbl. 4 kop. nõudmise pärast.

Wallakohtu eesistuja Jaan Loko <allkiri>

Kirjutaja J. Puusepp <allkir>

Kätte antud 189 aasta Augustil kuu 11 päewal

Kätte saanud: Hindrik Laar <allkiri>

Wallakohtu seaduses II. jaos on üles pandud:

§33. On kohtutäitja enese asemel usaldusmehe saatnud, siis wõib wallakohus nõuda, et kohtukäitja ise ette tuleks. Kui kohtukäija mitte ette ei tule, siis wõib kohus tõeks tunnistada, et kohtukäija nende olemiste wasta ei waidle, mille peale wastaline pool omad nõudmised ja wastakostused põhjendab.

§101. Kui kostja (kaebataw) nimetatud tähtajaks mitte ette ei tule, siis nimetab wallakohus nõudja soowimise järele, kas uue tähtaja kohtukäijate ettetulemiseks, ehk hakkab asja seletamist peale.

§103. Kui nõudja (kaebaja) mitte ette ei tule, siis nimetab wallakohus kostja soowimise järele, kas uue tähtaja kohtukäijate ettetulemiseks, ehk tema kustutab asja toimetamise maha ja mõistab nõudjat kostjale tasumist maksma, asjata kohtusse tuleku eest, wiiwkümnest kopikast peale kuni kolme rublani.

§104. On nõudja ja kostja ära jäänud, siis kustutab wallakohus asja toimetamise, aga nõudjale jääb õigus asja uuesti ette tuua.

Kaebaja ja kaebuse all olewa kohta süü asjus:

§27. Kui wallakohtu poolt ettekutsutud süüdistaw kutsumise sedeli kättesaamise ajal selle ülema talurahwa kohtu ringkonnas piirides oli, selle all see wallakohus seisab, kes ettekutsumist korda seadis, siis peab tema ise kohtusse tulema. On süüdistaw tulemata jäänud, siis nimetatakse tema asja kuulamise tarbeks uus tähtaeg ja temale saadetakse uueste sedel, on tema teisekorrase ettekutsumise peale tulemata jäänud, siis ei pane see asja otsutamist mitte seisma ja tema ära olles tehtud mõistust ei arwata mitte tagaselja mõistuseks ja sellesinatse mõistuse üle wõib edasikaebada üksnes üleüldise põhjuse peal. Kui süüdistaw, kes ise kohtusse peab tulema, ilma lugupidamise wäärilise põhjuseta tulemata jääb, siis langeb tema, kohtu määruse järele, rahatrahwi alla esimest korda - ühest kuni wiie rublani, aga teist korda - kahest kuni kümne rublani. Süüdistatawat, kellel mitte kohust pääl ei ole, ise ette tulla, kuulatakse üle, tema palumise pääle, niisamuti ka kohtu äranägemise järele, kas selle wallakohtu läbi, kelle osakonnas tema aset peab, ehk kohalise politsei läbi.

§31. Kui erasüidistaja (kaebaja) ette ei tule ja kui tema usaldusmeest ei läkita, ilma et ta seks lugupeetawaid põhjusi üles oleks annud, siis määrab kohus asja kustutada, kui asi niisuguste hulgast on, mis leppimisega kustutakse. Wastulisel olekul mõistab kohus ärajäänud erasüüdistaja rahatrahwi alla wiiekümnest kopikast kuni kolme rublani ja kutsub uueks tähtajaks ette.

Tunnistajate kohta:

§57. Ärajäämise eest seatud tähtajaks, ilma lugupeetawate põhjusteta, langeb sedeli läbi ettekutsutud tunnistja, kes mitte üle kahekümnewiie wersta sest kohast kaugel ei ela, kuhu tema ettekutsumise järele ette pidi tulema, rahatrahwi alla, wallakohtu määramise järele, kahekümnewiiest kopikast kuni kahe rublani walla waeste kassa hääks ja tema kutsutakse uueste ette. Kui tunnistaja teistkorda, ilma lugupeetawate põhjustete ette ei tule, langeb tema rahatrahwi alla kahewõrra.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS