Ükstuhat üheksasada kaheteistkümnendamal aastal kaheksandamal Talve kuu päewal ilmus Loona walla kohtu ette Loona walla talumees Wassiili Jaani poeg Lepp ja palus järgmist oma wiimist tahtmist testamendine kohtu akti raamatusse sisse kirjutada:

Mina Wassiili Jaani poeg Lepp, kes mina hää terwise ja selge mõistuse juurdes olen, luban pääle oma surma omast warandusest oma pärijatele järgmiselt: oma pojale Aleksei Wassiili poeg Leppale luban oma päralt olewa Loona mõisa järele Põllu ... "Tõnise" puumaa ostu õiguse, missuguse koha eest mull kohustada kakskümmend wiis rubla on sissemaksetu; pääle selle kolm raud igedega wankrid, kaks kõrwi ruuna hobust ühes hobuste riistadega, ühe lehma ja ühe sõnni, ühe saha, ühe raud äkki ja ühe tunni kella. Oma naesele Anna Leppale luban tuule weski - seitsme kümne rubla, lehma kolmekümne rubla, sõnni kolmekümne wiie rubla ja walge mullika kahekümne rubla wäärtuses. Oma tüttartele Miina Tuurmanile ja Liisa Leppale ei luba mina enam midagi, sest et nemad oma osad on kätte saanud ja nimelt: Miina Tuurmann seitsmekümne rubla wäärtuses liikuwat warandust, Liisa Lepp - wiiekümnerublase lehma, wiieteistkümne rublase kasti, wiis lammast ja õmblus masina neljakümne rubla wäärtuses. Wasl Sepp

1912 aastal 8 Talve kuu päewal Loona walla kohus tunnistab, et suusonaline testament, mis 1912 aasta kohtu akti raamatusse I jaosse N13 all on sissekirjutatud, et on tehtud Loona walla talumehe Wassiili Jaani p. Sepp poolt, kes kohtule isiklikult tuntud on ja kes seda testamenti pääle ette lugemist oma allkirjaga on õigeks tunnistanud.