Kahkwa koggokonna kohtu een sel 20 Febr 1867
Kaiwas Räppina mees Iwan Jakimi et temma om astal 1864 Decembri kuul Kahkwa perremehhele Hendrik Lepindile 30 Rbl rahha lainanu maggasi wõlla massa se pääle et H. Leping annab ommast maast pool maad temmale ja massab asta perrast se rahha jälle taggasi. Sis om nemma mõisa wallitsuse mannu lännuwa sedda asja kinnitama ja mõisa walitsus om ka sedda kaupa häs kitnu ja olles... Olles Räppina mehhele maa rendi pääle lubbanu ja se 30 Rbl wasta wõtnu ja käsknu I. Jakimid aseme otsmise tähte tuwa, et sis saab kondrat tetus. Kui mees om tähhe toonu ei olle mõisa wallitsus rendi pääle maad andnu. Se pääle ei olle I. Jakim maad wõtnu ja mõisa walitsus ei olle temma rahha taggasi andnu.
Tunnistaja olles Widu Using.
Ette tulli Hindrik Lepind ja ütel, et temal om ütte lesse naisega nimmelt Marri Jaguman ni leppitu ollu, et temma annab se naisele omma majast pool maad ja naine lainab temmale maggasi wõlla massa 30 Rbl mes H. Lepind asta perrast jälle olles piddanu ärra massma. Mõisa wallitsuse om sedda kauba häs kittnu kui naine hendale mehhe wõttab. Sis om nema sel 13 Debr 1865 kohtumeiste mannu lännuwa ja sel 30 Rbl rahha kohtumeiste kätte masnu maggasi wõlla pääle. Ja kohtu mehhe om ka sedda kauba häs kitnu, et H. Leping ütsinda sedda maija piddada ei jõuwa. Perrast om Widu Using H. Lepindile kõnnelnu, et anna minnu suggulasele se. Ma selle naisega sinna majan läbbi ei sa se naine om wäiga kiusaja. Sis om H. Lepind mõnne päiwa perrast mõisa tullu om Widu Using H. Lepindi mannu tullu ja mõisawallitsusse mannu kutsnu ja ütelnu anna ika meile se ma. Kui mõisawalitsusse mannu länuwa om mõisawallitsus ka ütelnu ei tija kas naine hendale meest saab sinna wõid kül se Räppina mehhega leppi ja saab se rahha naisele taggasi antus. Sis om H. Lepping se Räp. mehhega ni samma lepnu kui se naisegagi kaubeldu olli, sis om I. Jakim 30 Rbl mõisawalitsusse kätte sisse masnu ja mõisawalitsus om lubbanu sedda rahha se naisele taggasi anda.
Ja H. Leping om Iwwaniga ni lepnu se wõlla tassumisse perrast et H. Lepind annab omma welle Iwwani mannu teenma ja Iwwan olles 20 Rbl aastas palga lubbanu, ja 10 Rbl olles H. Lepind weel rahhaga masnu nink sis olles se wõlg tassa ollu. I. Jakim ei olle maad wõtnu ja H. Lepind ei olle ütsinda ka terwet maad piddata jõudnu ja H. Lepind om se läbbi ärra oksitus saanu. Ja H. Lepind ütleb et temmal nüüd koskilt massa ei olle, et kui tema maija olles jäänu sis olles tema oma täidnu.
Mõisavalitsus ütel temma ei ole Iwanile maad rendi pääle lubbanu.
Kohhus mõist et I. Jakim peab 5 Rubla omast rahhast kaodama et temma ei olle maad wõtnu ja H. Lepind peab 25 R. I. Jakimile taggasi masma.
Sel 3 Aprilil sai kihhelkonna kohtu kässu pääle se 25 R. kolme asta pääle jaotetus sedda wisi et H. Lepind massab 1867 astal 5 Rbl ja 1868 astal 10 Rbl ja 1869 astal 10 Rbl Iwwan Jakimile.
Michel Musting
Rein Oinberg
J. Lepland
Kahkwa koggokonna kohtu een sel 20 Febr 1867
Kaiwas Räppina mees Iwan Jakimi et temma om astal 1864 Decembri kuul Kahkwa perremehhele Hendrik Lepindile 30 Rbl rahha lainanu maggasi wõlla massa se pääle et H. Leping annab ommast maast pool maad temmale ja massab asta perrast se rahha jälle taggasi. Sis om nemma mõisa wallitsuse mannu lännuwa sedda asja kinnitama ja mõisa walitsus om ka sedda kaupa häs kitnu ja olles... Olles Räppina mehhele maa rendi pääle lubbanu ja se 30 Rbl wasta wõtnu ja käsknu I. Jakimid aseme otsmise tähte tuwa, et sis saab kondrat tetus. Kui mees om tähhe toonu ei olle mõisa wallitsus rendi pääle maad andnu. Se pääle ei olle I. Jakim maad wõtnu ja mõisa walitsus ei olle temma rahha taggasi andnu.
Tunnistaja olles Widu Using.
Ette tulli Hindrik Lepind ja ütel, et temal om ütte lesse naisega nimmelt Marri Jaguman ni leppitu ollu, et temma annab se naisele omma majast pool maad ja naine lainab temmale maggasi wõlla massa 30 Rbl mes H. Lepind asta perrast jälle olles piddanu ärra massma. Mõisa wallitsuse om sedda kauba häs kittnu kui naine hendale mehhe wõttab. Sis om nema sel 13 Debr 1865 kohtumeiste mannu lännuwa ja sel 30 Rbl rahha kohtumeiste kätte masnu maggasi wõlla pääle. Ja kohtu mehhe om ka sedda kauba häs kitnu, et H. Leping ütsinda sedda maija piddada ei jõuwa. Perrast om Widu Using H. Lepindile kõnnelnu, et anna minnu suggulasele se. Ma selle naisega sinna majan läbbi ei sa se naine om wäiga kiusaja. Sis om H. Lepind mõnne päiwa perrast mõisa tullu om Widu Using H. Lepindi mannu tullu ja mõisawallitsusse mannu kutsnu ja ütelnu anna ika meile se ma. Kui mõisawalitsusse mannu länuwa om mõisawallitsus ka ütelnu ei tija kas naine hendale meest saab sinna wõid kül se Räppina mehhega leppi ja saab se rahha naisele taggasi antus. Sis om H. Lepping se Räp. mehhega ni samma lepnu kui se naisegagi kaubeldu olli, sis om I. Jakim 30 Rbl mõisawalitsusse kätte sisse masnu ja mõisawalitsus om lubbanu sedda rahha se naisele taggasi anda.
Ja H. Leping om Iwwaniga ni lepnu se wõlla tassumisse perrast et H. Lepind annab omma welle Iwwani mannu teenma ja Iwwan olles 20 Rbl aastas palga lubbanu, ja 10 Rbl olles H. Lepind weel rahhaga masnu nink sis olles se wõlg tassa ollu. I. Jakim ei olle maad wõtnu ja H. Lepind ei olle ütsinda ka terwet maad piddata jõudnu ja H. Lepind om se läbbi ärra oksitus saanu. Ja H. Lepind ütleb et temmal nüüd koskilt massa ei olle, et kui tema maija olles jäänu sis olles tema oma täidnu.
Mõisavalitsus ütel temma ei ole Iwanile maad rendi pääle lubbanu.
Kohhus mõist et I. Jakim peab 5 Rubla omast rahhast kaodama et temma ei olle maad wõtnu ja H. Lepind peab 25 R. I. Jakimile taggasi masma.
Sel 3 Aprilil sai kihhelkonna kohtu kässu pääle se 25 R. kolme asta pääle jaotetus sedda wisi et H. Lepind massab 1867 astal 5 Rbl ja 1868 astal 10 Rbl ja 1869 astal 10 Rbl Iwwan Jakimile.
Michel Musting
Rein Oinberg
J. Lepland
