Adavere: Lepinguraamat (29.03.1891-18.12.1892)
| Leidandmed | EAA.3417.1.53 |
|---|---|
| Kaader |  57  58  59 |
| Daatum | 18.12.1892 |
| Protokolli number | 41 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| H. | Kors | Peakohtumees | |
| Kirjutaja | |||
§ 1.
§ 2.
Kontraht jookseb aastast aasta peale. Lahti ütlemise termin mõlemilt poolt on 1. November. Kui sell terminil lahti öeltud ei ole, siis see kontraht jookseb ühe aasta peale edasi.
§ 3.
Rentnik maksab 84 rbl renti. Poole maksab 1 Webruaril , poole 1. Oktobril ette.
§ 4.
Selle koha honede, kattuste ja aiade seisus:
§ 5.
Rentniku kohused: a) koha hooned olgu hea korra peal ja nimelt nende kattused peawad alati terwed olema, kui nemad mitte ei peaks olema, siis saawad need hooned ja kattused tema kulu peal parantud.
b) rukki wäli olgu hästi aritud ja külitud.
c) aiad olgu hea korra peal.
d) rentnik ei tohi oma heinamaad teistel terwel ega jao kaupa koha peal anda ei tegemata jätta.
e) kõik wiimane sõnik ja mis on ülejäänud loomade toitu ja põhku, peab senna koha peale jääma ilma tasumata.
f) tööde poolest eesseiswa töö aasta peale kõik põllud kus kewade tuleb suiwilja külwata peawad küntud olema. Rentnik peab kõik kraawid lahti hoidma ja puhastama.
h) Rentnik ei tohi marja, õuna ehk metsapuid mis tema koha peal ennem oliwad, ehk mis tema ise on istutand, ei ära wiia ega maha raiuda, wait jäewad selle koha iluks ilma miskisugust tasu pärimast.
i ) karjas ei tohi rentnik niisugusi koeri mis jänesid ja linnud aawad pidata, kui leitakse siis saawad nad maha lastud.
k) rentnik ei tohi ilma mõisa lubata wabatikusi oma juure elama wõtta.
l) õlgi, heinu ega muud põllu põhku ei tohi rentnik ilma mõisa lubata ei ära müia, ei wälja lainata ega ühegi muu wiisil ära anda, kui ta aga seda ühe korra teeb, siis on mõisal se õigus aasta lõpetusel seda kohta tema käest ära wõtta.
m) Selle Liiwlandi talu rahwa seaduse, sest 13 Novembrist 1860 a. § 207 järele ja nende walla kohtu iga aastade ära jaotamiste ning seadmiste järel, peab rentnik kõik awalikud maksud, teod ja kandmised kui kroonu, kihelkonna, walla, jaama ja kõik muud sundimised ja missuguse nime all neid weel peaks olema, mis selle ülewal nimetud koha peal enne on olnud ehk edaspidi tulewad teha ja maksta, nii kui ka teed mis mõisa jaoks tuleb teha, täesti ära täitma ilma tasumata.
n) ilma mõisa teadmatta ning tahtmatta ei tohi rentnik oma koha ei terwelt ega jao kaupa mõne muu inimese kätte anda, waata § 210 Liiwlandi talu rahwa seaduse sees sest 13 Novembrist 1860 aastast.
r) 1. webruaril enne koha ära andmist on rentniku kohus pool jagu elumaja ning mu hoonetest oma sissetuleja järgmise kätte anda.
§ 6.
Uue elumaja ehituse jaoks annab mõisawalitsus materjali ja kannab selle ehitamise kulu, aga peremehed peawad materjali juurde wedama, nii kui ka õled kattuse jauks andma (muu matriali annab mõisa walitsus). Aitad ja lautad peab peremees oma kuluga ehitama ka õled katuse jaoks andma, muu materijal annab mõisawalitsus, ka hoonete ja kattuste parandamine jäeb peremehe hooleks; koha äraandmise juures ei ole peremehel mingi sugust õigust kahju tasumist nõuda.
§ 7.
Põletamise ja tarwituse puud saab rentnik mõisawalitsuse loa järele.
§ 8.
Rentnik peab omad wäljad 4 jaus ja nimelt: 1 wäli kesas, 1 rukkis, 2 sui wiljas, kaheksas jagu peab ristheina all olema. Rentnikul on ära anda kaheksas jagu hea ristheina seemnega külwatud ja neljas jagu hea rukki seemnega,
§ 9.
Mõisal on see õigus et ta igal aial seda koha tallitust wõib kas ise ehk ka teistel lasta järel katsuda.
§ 10
Rentnik paneb kautsioniks kõige nende kontrahti järele enese peale wõetud sundmiste pärast ja kahjude tasumiseks kõik oma liikuwa ja liikumata wiimne warandus ja nimelt iseäranis weel oma tallituse jäetawad wara ehk inventariumi, kelle sees olgu kõige wähemini 1 hobune ja 2 weikste pead mis hea korra peal peab olema üles peetud. Need loomad ei tohi rentnik, kui koha ära annab mitte enne Jüripäewa koha pealt ära wiia. Kui heinad, põhud ja õled enne Jüripäewa lõpewad, siis peab rentnik neid ostma, et loomad Jürripäewani saawad üles peetud. Kui rentnik ühe looma enne küinla päewa ära wiib, maksab tema 5 rubla ja pärast küinla päewa 3 rubla trahwi.
§ 11.
Kui rentnik need ülewal nimetud punktid ei pea, kautab ta oma kautsioni ära ja on rendi andja härral siis seaduslik õigus teda kohe kohtu teel tema rentitud kohast selle sama aasta lõppul Jüripäewa ajal temast lahkuda.
§ 12.
Kui rentnik enne kontrahti aasta lõpetust peaks ära surema, ja kui mõisa härra lubab, siis käiwad kõik selle kontrahi õigused ja sundmused tema pärijate peal. Kui selle mõisa pidamise ehk pärimise õigus teiste kätte läheb, siis ei sa seda kontrahti ei ühelgi wiisil ümber tehtud selle Liiwlandi talu rahwa seaduse § 208 järele sest 13. Novembrist 1860, wait se jääb oma täie au sisse seisma.
Rendiandja herra wolinik
Rentnik:
Et eesseisaw Rendi kontraht osalistele
Eesistnik
Kirjutaja
§ 1.
§ 2.
Kontraht jookseb aastast aasta peale. Lahti ütlemise termin mõlemilt poolt on 1. November. Kui sell terminil lahti öeltud ei ole, siis see kontraht jookseb ühe aasta peale edasi.
§ 3.
Rentnik maksab 84 rbl renti. Poole maksab 1 Webruaril , poole 1. Oktobril ette.
§ 4.
Selle koha honede, kattuste ja aiade seisus:
§ 5.
Rentniku kohused: a) koha hooned olgu hea korra peal ja nimelt nende kattused peawad alati terwed olema, kui nemad mitte ei peaks olema, siis saawad need hooned ja kattused tema kulu peal parantud.
b) rukki wäli olgu hästi aritud ja külitud.
c) aiad olgu hea korra peal.
d) rentnik ei tohi oma heinamaad teistel terwel ega jao kaupa koha peal anda ei tegemata jätta.
e) kõik wiimane sõnik ja mis on ülejäänud loomade toitu ja põhku, peab senna koha peale jääma ilma tasumata.
f) tööde poolest eesseiswa töö aasta peale kõik põllud kus kewade tuleb suiwilja külwata peawad küntud olema. Rentnik peab kõik kraawid lahti hoidma ja puhastama.
h) Rentnik ei tohi marja, õuna ehk metsapuid mis tema koha peal ennem oliwad, ehk mis tema ise on istutand, ei ära wiia ega maha raiuda, wait jäewad selle koha iluks ilma miskisugust tasu pärimast.
i ) karjas ei tohi rentnik niisugusi koeri mis jänesid ja linnud aawad pidata, kui leitakse siis saawad nad maha lastud.
k) rentnik ei tohi ilma mõisa lubata wabatikusi oma juure elama wõtta.
l) õlgi, heinu ega muud põllu põhku ei tohi rentnik ilma mõisa lubata ei ära müia, ei wälja lainata ega ühegi muu wiisil ära anda, kui ta aga seda ühe korra teeb, siis on mõisal se õigus aasta lõpetusel seda kohta tema käest ära wõtta.
m) Selle Liiwlandi talu rahwa seaduse, sest 13 Novembrist 1860 a. § 207 järele ja nende walla kohtu iga aastade ära jaotamiste ning seadmiste järel, peab rentnik kõik awalikud maksud, teod ja kandmised kui kroonu, kihelkonna, walla, jaama ja kõik muud sundimised ja missuguse nime all neid weel peaks olema, mis selle ülewal nimetud koha peal enne on olnud ehk edaspidi tulewad teha ja maksta, nii kui ka teed mis mõisa jaoks tuleb teha, täesti ära täitma ilma tasumata.
n) ilma mõisa teadmatta ning tahtmatta ei tohi rentnik oma koha ei terwelt ega jao kaupa mõne muu inimese kätte anda, waata § 210 Liiwlandi talu rahwa seaduse sees sest 13 Novembrist 1860 aastast.
r) 1. webruaril enne koha ära andmist on rentniku kohus pool jagu elumaja ning mu hoonetest oma sissetuleja järgmise kätte anda.
§ 6.
Uue elumaja ehituse jaoks annab mõisawalitsus materjali ja kannab selle ehitamise kulu, aga peremehed peawad materjali juurde wedama, nii kui ka õled kattuse jauks andma (muu matriali annab mõisa walitsus). Aitad ja lautad peab peremees oma kuluga ehitama ka õled katuse jaoks andma, muu materijal annab mõisawalitsus, ka hoonete ja kattuste parandamine jäeb peremehe hooleks; koha äraandmise juures ei ole peremehel mingi sugust õigust kahju tasumist nõuda.
§ 7.
Põletamise ja tarwituse puud saab rentnik mõisawalitsuse loa järele.
§ 8.
Rentnik peab omad wäljad 4 jaus ja nimelt: 1 wäli kesas, 1 rukkis, 2 sui wiljas, kaheksas jagu peab ristheina all olema. Rentnikul on ära anda kaheksas jagu hea ristheina seemnega külwatud ja neljas jagu hea rukki seemnega,
§ 9.
Mõisal on see õigus et ta igal aial seda koha tallitust wõib kas ise ehk ka teistel lasta järel katsuda.
§ 10
Rentnik paneb kautsioniks kõige nende kontrahti järele enese peale wõetud sundmiste pärast ja kahjude tasumiseks kõik oma liikuwa ja liikumata wiimne warandus ja nimelt iseäranis weel oma tallituse jäetawad wara ehk inventariumi, kelle sees olgu kõige wähemini 1 hobune ja 2 weikste pead mis hea korra peal peab olema üles peetud. Need loomad ei tohi rentnik, kui koha ära annab mitte enne Jüripäewa koha pealt ära wiia. Kui heinad, põhud ja õled enne Jüripäewa lõpewad, siis peab rentnik neid ostma, et loomad Jürripäewani saawad üles peetud. Kui rentnik ühe looma enne küinla päewa ära wiib, maksab tema 5 rubla ja pärast küinla päewa 3 rubla trahwi.
§ 11.
Kui rentnik need ülewal nimetud punktid ei pea, kautab ta oma kautsioni ära ja on rendi andja härral siis seaduslik õigus teda kohe kohtu teel tema rentitud kohast selle sama aasta lõppul Jüripäewa ajal temast lahkuda.
§ 12.
Kui rentnik enne kontrahti aasta lõpetust peaks ära surema, ja kui mõisa härra lubab, siis käiwad kõik selle kontrahi õigused ja sundmused tema pärijate peal. Kui selle mõisa pidamise ehk pärimise õigus teiste kätte läheb, siis ei sa seda kontrahti ei ühelgi wiisil ümber tehtud selle Liiwlandi talu rahwa seaduse § 208 järele sest 13. Novembrist 1860, wait se jääb oma täie au sisse seisma.
Rendiandja herra wolinik
Rentnik:
Et eesseisaw Rendi kontraht osalistele
Eesistnik
Kirjutaja