§ 1.

Adawere mõisa herra annab 1/4  Männiko kohast Hans Hallikule rendi peale. Seda kohta wõttab rentnik wastu ja anab tagasi nende piiridega mis Männiko kohal 1 Novembril 1892 a. oli.

§ 2.

Kontraht jookseb aastast aasta peale. Lahti ütlemise termin mõlemilt poolt on 1. November. Kui sell terminil lahti öeltud ei ole, siis see kontraht jookseb ühe aasta peale edasi.

§ 3.

Rentnik maksab 84 rubla renti. Poole maksab 1 Webruaril , poole 1. Oktobril ette.

§ 4.

Selle koha honede, kattuste ja aiade seisus:

§ 5.

Rentniku kohus: a) koha hoonet olgu hea korra peal ja nimelt nende kattused peawad alati terwed olema, kui nemad mitte ei peaks olema, siis saawad need hooned ja kattused tema kulu peal parantud; b) Rukki wäli olgu hästi aritud ja külitud; c) aiad olgu hea korra peal; d) rentnik ei tohi oma heinamaid teistel terwel ega jaukaupa koha peal anda ega tegemata jätta; e) kõik wiimane sõnik ja mis on ülejänud loomade toitu ja põhku, peab senna koha peale jäeäma ilma tasumata; f) tööde poolest eesseiswa töö aasta peale kõik põllud kus kewade tuleb  suiwilja külwata peawad kündut olema. Rentnik peab kõik kraawid lahti hoidma ja puhastama. h) Rentnik ei tohi marja, õuna ehk metspuid mis tema koha peal ennem oliwad, ehk mis tema ise on istutand, ei ära wia ega maha raiuta, wait jäewad selle koha iluks ilma miskisugust tasu pärimast; i ) karjas ei tohi rentnik niisugusi koeri mis jänesid ja linnud aawad pidata, kui  leitakse siis saawad nad maha lastud; k) rentnik ei tohi ilma mõisa lubata wabatikusi oma juure elama wõtta; l) õlgi, heinu ega muud põllu põhku ei tohi rentnik ilma mõisa lubata ei ära müia, ei wälja lainata ega ühegi mu wiisil ära anda, kui ta aga seda ühe korra teeb, siis on mõisal see õigus aasta lõpetusel seda kohta tema käest ära wõtta; m) Selle Liiwlandi talurahwa seaduse, sest 13 Novembrist 1860 a.  § 207 järele ja nende walla kohtu iga aastade ära jautamiste ning seadmiste järel, peab rentnik  kõik awalikud maksud, teod ja kandmised kui kroonu, kihelkonna, walla, jaama ja kõik muud sundimised ja missuguse nime all neid weel peaks olema, mis selle ülewal nimetud koha peal enne on olnud ehk edaspidi tulewad tehja ja maksta, nii kui ka teed mis mõisa jäuks tuleb tehja, täesti ära täitma ilma tasumata; n) ilma mõisa teadmata ning tahtmata  ei tohi rentnik oma koha ei terwelt ega jau kaupa mõne muu inimese kätte anda, waid  § 210 Liivlandi talurahwa seaduse sees sest 13 Novembrist 1860 aastal; o) 1. webruaril enne koha ära andmist on rentniku kohus pool jagu elumaja ning  mu hoonetest oma sisse tuleja järgmise kätte anda.

 § 6.

Uue elumaja ehituse jauks annab mõisa walitsus materjali ja kannab sele ehitamise kulud, aga peremehed peawad materjali juurde wedama, nii ka  õled kattuse jauks andma. Aidat ja laudat peab peremees oma kuluga ehitama ka õled kattuse jauks andma, muu materjal annab mõisa walitsus, ka hoonete ja kattuste parandamine jäeb peremehe hooleks; koha ära andmise juures ei ole peremehel mingi sugust õigust kahju tasumist nõuda.

§ 7.

Põletamise ja tarwituse puud saab rentnik mõisa walitsuse loa järel.

§ 8.

Rentnik peab omad wäljad 4 jaus ja nimelt: 1 wäli kesas, 1 rukkis, 2 sui wiljas, kaheksas jagu peab ristikheina all olema. Rentnikul on ära anda kaheksas jagu  hea ristikheina seemnega külwatud ja neljas jagu hea rukki seemnega,

§ 9.

Mõisal on see õigus et ta igal ajal seda koha tallitust igal ajal wõib kas ise ehk ka teistel lasta järel katsuda.

§ 10

Rentnik peab kautsioniks kõige nende kontrahti järele enese peale wõetud sundmiste pärast ja kahjude tasumiseks kõik oma liikuwa ja liikumata  wiimne warandus ja nimelt iseäranis weel oma tallituse jäetawad wara ehk inventariumi, kelle sees olgu kõige wähemini 1  hobune ja  2 weikste pead mis hea korra peal peab olema üles peetud olema. Need loomad ei tohi rentnik, kui koha ära annab mitte enne Jüripäewa koha pealt ära wia. Kui heinad, põhud ja õled enne Jüripäewa lõpewad, siis peab rentnik neid ostma, et loomad Jürripäewani saawad üles peetud. Kui rentnik ühe looma enne küindla päewa ära wiib, maksab tema 5 rubla ja pärast küindla päewa 3 rubla trahwi.

§ 11.

Kui rentnik need ülewal nimetud punktid ei pea, kautab ta oma kautsioni ära ja on rendi andja herral siis seaduslik õigus teda kohe kohtu teel tema rentitud kohast selle sama aasta lõppul Jüripäewa ajal temast lahkuda.

§ 12.

Kui rentnik enne kontrahti aasta lõpetust peaks ära surema, ja kui mõisa herra lubab, siis käiwad kõik selle kontrahi õigused ja sundmused tema pärijate peal. Kui selle mõisa pidamise ehk pärimise (õigused) õigus teiste kätte läheb, siis ei sa seda kontrahti ei ühelgi wiisil ümber tehtud selle Liiwlandi talu rahwa seaduse § 208 järele sest 13. Novembrist 1860, waid se jäeb oma täie au sisse seisma.

Rendiandja herra wolinik  J. Larm /allkiri/

Rentnik,  Ans Allikas /allkiri/

Et eesseisaw Rendi kontraht osalistele Adawere mõisa woliniku Jürri Larmile ja rentniku  Hans Hallikule  kohtu istumisel täieste ette loetud,  nemad kõikide kontrahis seiswate tingimistega rahul on olnud, omad nimed alla kirjutanud ja se kontraht akti ramatusse No 40 all sisse kirjutud  walla kohtu seaduse § 278 juhatusel ja et kontrahi tegijad inimesed kohtule tuntud on, seda tunnistakse sellesinatse kontrahi kinnitamise jures  Adawere kogukonna kohtu poolt.

Eesistnik H. Kors /allkiri/

Kirjutaja