Ahja mõisa walitsuse asemel kaibas mõisa kirjutaja Larm, et mõisa sepa pois Jaan Palo uueste kauba on teinud, et tema Jüripääwast ühe aasta peale edasi mõisat teenima jääb, aga 27. Webr. jälle üles annud, et tema teenistusest ära läheb mis eest mõisa walitsus 65 rbl. s.o. aasta palga kahjutasumist nõuab.

Jaan Palu wastutas kaebtuse peale, et tema eestotsa mõisa walitsusega kaupa teha ei ole saanud ja koha otsmise tähe wälja wõtnud; aga pärast olewat tema kül Rathlefi härraga kõnelnud ja kaubelnud. Käeraha ega teenistuse lehte ei ole tema saanud ja juba 17. Webruaril s.a. teadustanud, et tema Ahjale teenima ei wõi jääda, mis peale von Rathlefi härra üht asemiku kuulata käsknud; asemiku on tema kuulanud, aga ei ole wasta wõetud.

Mõiste: Et Jaan Palol luba on olnud asemiku kaubelda, keda mitte küll wasta wõetud ei ole, ja temale mõisa walitsuse poolt ei käeraha ega kauba tunnistust antud ei ole, ei ka aseme otsimise täht tema käest ära wõetud ei ole saanud, siis ei wõi mõisa walitsus Jaan Palo't mitte sundida teenistusesse jääda, ei ka aasta palka 65 rbl. kahju tasumiseks nõuda.

Mõiste sai kohtukäijatele T.S.R. järel a. 1860 §772-774 kuulutud ja õppus ülema kohtu käimiseks antud, sest et mõisa walitsus selle mõistega rahul ei olnud.