Ahja mõisa walitsus kaebas, et tenal alanseiswa pärisomanikude käest kapitaali saada, mis tema kätte nõuab kuni 1. Märzini 1888, ehk peawad need talud wastalisel körral Kreiskohtu läbi ära müüdud saama, kui nemad mitte enne seda termini üht keelu kirja mõisa pärishärra käest ei too. Wõlglased on:
|
Aida talu omanik Johan Mooste
|
50 rbl. |
|
Moloka talu omanik Jaan Raud
|
754 rbl. |
|
Imma talu omanik P. Rootsi
|
300 rbl. |
|
Piiri Läänste talu omanik Joh. Klaosoon
|
150 rbl. |
|
Mäe-Issaku talu omanik H. Tootsi
|
1450 rbl. |
|
Peedokese, Wiistest, talu omanik Fr. Pintsoon
|
713 rbl. |
|
Kooskora Peeter talu omanik P. Hindrikson
|
171 rbl. 87 Kp. |
|
Paatsi Roos talu omanik Mihk. Roos
|
291 rbl. 87 Kp. |
|
Sulbi Mutso Jaan Mutso päriad |
1030 rbl. |
|
Kooskora Jakobi S. Tikk Wiislist
|
1200 rbl. |
|
Laari Peeter Laari-Niiska omanik |
300 rbl. |
Selle peale andsid kaewatawad üles:
Aida talu omanik ei ole tulnud.
Molokoa talu omanik ei ole tulnud.
Imma talu omanik ei ole tulnud.
Piiri läänste Joh. Klaosoon ütles, et temal seletada tuleb, sest et temal wõlg mitte nii suur ei ole, kui ülesantud.
Mäe-Issaku Hindrik Trossi ütles wõla õige olewat ja palus kannatada.
Peedokese Fritz Pintson ütles, et temal päris wõlgo 500 rbl. olewat, aga 213 rbl. olewat peale pantud ja palus kannatada.
Kooskora Peeter Hindriksoon ütles wälja, et temal 75 rbl. mõisa wõlga on.
Paatsi Mihkel Roos wastutas, et temal 195 rbl. mõisaga wõlgo.
Sulbi Mutso pärijate Kurator Jänes ja Wöörmönder P. Tork palusid kannatada, kui proklaam maja peale ära käinud.
Kooskora S. Tikk palus wõlaga kannatada.
Laari Peeter Laar ei olnud kohtu ette tulnud.
Mõiste: Möisawalitsusest ülesantud talu omanikud peawad 1. Märtsini 1888 ülesantud wõlg ära tasuma ja seletama.
Mõiste sai kohtukäijatele T.S.R järel a. 1860 § 772-774 kuulutud ja öppus antud kõrgema kohtu käimiseks - ning saawad need, kes wälja jäänud olid, 5 Webruaril s.a. ette tallitatud.
Ahja mõisa walitsus kaebas, et tenal alanseiswa pärisomanikude käest kapitaali saada, mis tema kätte nõuab kuni 1. Märzini 1888, ehk peawad need talud wastalisel körral Kreiskohtu läbi ära müüdud saama, kui nemad mitte enne seda termini üht keelu kirja mõisa pärishärra käest ei too. Wõlglased on:
|
Aida talu omanik Johan Mooste
|
50 rbl. |
|
Moloka talu omanik Jaan Raud
|
754 rbl. |
|
Imma talu omanik P. Rootsi
|
300 rbl. |
|
Piiri Läänste talu omanik Joh. Klaosoon
|
150 rbl. |
|
Mäe-Issaku talu omanik H. Tootsi
|
1450 rbl. |
|
Peedokese, Wiistest, talu omanik Fr. Pintsoon
|
713 rbl. |
|
Kooskora Peeter talu omanik P. Hindrikson
|
171 rbl. 87 Kp. |
|
Paatsi Roos talu omanik Mihk. Roos
|
291 rbl. 87 Kp. |
|
Sulbi Mutso Jaan Mutso päriad |
1030 rbl. |
|
Kooskora Jakobi S. Tikk Wiislist
|
1200 rbl. |
|
Laari Peeter Laari-Niiska omanik |
300 rbl. |
Selle peale andsid kaewatawad üles:
Aida talu omanik ei ole tulnud.
Molokoa talu omanik ei ole tulnud.
Imma talu omanik ei ole tulnud.
Piiri läänste Joh. Klaosoon ütles, et temal seletada tuleb, sest et temal wõlg mitte nii suur ei ole, kui ülesantud.
Mäe-Issaku Hindrik Trossi ütles wõla õige olewat ja palus kannatada.
Peedokese Fritz Pintson ütles, et temal päris wõlgo 500 rbl. olewat, aga 213 rbl. olewat peale pantud ja palus kannatada.
Kooskora Peeter Hindriksoon ütles wälja, et temal 75 rbl. mõisa wõlga on.
Paatsi Mihkel Roos wastutas, et temal 195 rbl. mõisaga wõlgo.
Sulbi Mutso pärijate Kurator Jänes ja Wöörmönder P. Tork palusid kannatada, kui proklaam maja peale ära käinud.
Kooskora S. Tikk palus wõlaga kannatada.
Laari Peeter Laar ei olnud kohtu ette tulnud.
Mõiste: Möisawalitsusest ülesantud talu omanikud peawad 1. Märtsini 1888 ülesantud wõlg ära tasuma ja seletama.
Mõiste sai kohtukäijatele T.S.R järel a. 1860 § 772-774 kuulutud ja öppus antud kõrgema kohtu käimiseks - ning saawad need, kes wälja jäänud olid, 5 Webruaril s.a. ette tallitatud.
