§ 1.

Adawere mõisa herra annab Tedremäe C koha Jürri Jürgensohn rendi peale. Seda kohta wõttab rentnik wastu ja anab tagasi nende piiridega mis Tedremäe  C kohal 1 Novembril 1891 oli.

§ 2.

Kontraht jookseb aastast aasta peale. Lahti ütlemise termin mõlemilt poolt on 1. November. Kui sel terminil lahti üteltud ei ole, siis see kontraht jookseb ühe aasta peale edasi.

§ 3.

Rentnik maksab 88 rubla renti. Poole maksab 1 Webruaril , poole 1. Oktobril ette.

§ 4.

Selle koha honete, kattuste ja aiade seisus. 1 keskmine elumaja rehega keskmise katusega, 1 keskmine puust aitkeskmise katusega.

§ 5.

Rentniku kohused a) koha hoonet olgu hea korra peal ja nimelt nende kattused peawad alati terwed olema, kui nemad mitte ei peaks olema, siis saawad need hooned ja kattused tema kulu peal parantud, b) Rukki wäli olgu hästi aritud ja külitud; c) aiad olgu hea korra peal; d) Rentnik ei tohi oma heinamad teistel terwel ega jaukaupa koha peal anda ei tegemata jätta; e) kõik wiimane sõnnik ja mis on üle jäenud loomade toitu ja põhku, peab senna koha peale jäema ilma tasumata; f) tööde poolest eesseiswa töö aasta peale kõik põllud kus kewade tuleb  sui wilja külwata peawad küntud olema. Rentnik peab kõik kraawid lahti hoidma ja puhastama. h) Rentnik ei tohi marja, õuna ehk  metspuid mis tema koha peal ennem olliwad, ehk mis tema ise on istutanud, ei ära wia ega maha raiuda, wait jäewad selle koha iluks ilma miskisugust kahju pärimast; i ) karjas ei tohi rentnik niisugusi koeri mis jänesed ja linud aawad pitada, kui seda leitakse siis saawad nad maha lastud; k) rentnik ei tohi ilma mõisa lubata wabatikusi oma juure elama wõtta; l) õlgi, heinu ega muud põllu põhku ei tohi rentnik ilma mõisa luata ei ära müia, ei wälja lainata ega ühegi muu wiisil ära anda, kui ta seda ühe korra teeb, siis on mõisal see õigus aasta lõpetusel seda kohta tema käest ära wõtta; m) Selle Liiwlandi talu rahwa seaduse, sest 13 Novembril 1860 §207 järele ja nenda walla kohtu iga aastade ära jaotamiste ning seadmiste järel, peab rentnik kõik  awalikud maksud, teod ja kandmised kui kroonu, kihelkonna, walla, jaama ja kõik muud sundimised ja missuguse nime all neid weel peaks olema, mis selle ülewal nimetud koha peal enne on olnud ehk edaspidi tulewad tehja ja maksta, nii kui ka teed mis mõisa jauks tuleb tehja, täesti ära täitma ilma tasumata; n) ilma mõisa tahtmata ning teadmata ei tohi rentnik oma koha ei terwelt ega jaukaupa mõne muu inimise kätte anda, waid  § 210 Liivlandi talu rahwa seaduse sees sest 13 Novembrist 1860 aastast; o) 1. webruaril enne koha ära andmist on rentniku kohus poole jagu elumaja ning  muu hoonetest oma sisse tuleja järgmise kätte anda.

 § 6.

Uue elumaja ehituse jauks annab mõisa walitsus materjali ja kannab sele ehituse kulu, aga peremehed peawad materjali juurde wedama, nii kui ka õled kattuse jauks andma, aitad ja lautad peab peremees oma kuluga ehitama ka õled kattuse jauks andma, mu materjal annab mõisa walitsus, ka hoonete ja kattuste parandamine jäeb peremehe hooleks, koha ära andmise juures ei ole peremehel mingi sugust õigut kahju tasumist nõuda.

§ 7.

Põletamise ja tarwitamise puud saab rentnik mõisa walitsuse loa järele.

§ 8.

Rentnik peab omad wäljad neljas jaus ja nimelt: 1 wäli kesas, 1 rukkis, 2 sui wiljas, kaheksas jagu peab ristheina all olema. Rentnik on ära anda kaheksas jagu wälja hea ristheina seemnega külwatud, ja neljas jagu hea rukki seemnega,

§ 9.

Mõisal on see õigus et ta igal ajal seda koha tallitust wõib kas ise ehk ka teistel lasta järel katsuda.

§ 10

Rentnik peab kautsioniks kõige nende kontrahti järele enese peale wõetud sundimuste pärast ja kahjude tasumiseks kõik oma liikuwa ja liikumata  wiimane warandus ja nimelt iseäranis weel oma tallituse jäetawad wara ehk inventariumi kelle sees olgu kõige wähem .... hobust ja ....weikste pead mis hea korra peal peab olema ülespandud. Need loomad ei tohi rentnik kui koha ära annab mitte enne Jürri päewa koha pealt ära anda ehk wia. Kui heinad, põhud ja õled enne Jürripäewa lõpewad, siis peab rentnik neid ostma, et loomad Jürripäewani saawad ülespeetud. Kui rentnik ühe looma enne küinla päewa ära wiib, maksab tema 5 rubla ja pärast küinla päewa 3 rubla trahwi.

§ 11.

Kui rentnik need ülewal nimetud punktid ei pea, kautab ta oma kautsioni ära ja on rendi andjal herral sii seaduslik õigus teda kohe kohtu teel tema rentitud kohast selle sama aasta lõppul Jürri Päewa ajal temast lahkuda.

§ 12.

Kui rentnik enne kontrahti aasta lõpetust peaks ära surema, ja kui mõisa herra lubab, siis käiwad kõik selle kontrahi õigused ja sundmused tema pärijate peal. Kui selle mõisa pidamise ehk pärimise õigus teiste kätte läheb, siis ei sa seda kontrahti ei ühelgi wiisil ümber tehtud selle Liiwlandi talu rahwa seaduse § 208 järel sest 13. Novembrist 1860, wait se jäeb oma täie au sisse seisma.

Rendiandja herra wolinik  J. Larm /allkiri/

Rentnik, Et Jürri Jürgenson kirjutada ei mõista kirjutas tema palwe peale H. Nakus /allkiri/

Et eesseisew Rendikontraht osalistele Rendiandja härra wolinikule J. Härmile ja , rentnikule Jüri Jürgenile  nikui se on kästud Walla kohtu seaduses sest 9.Julist 1889 a. § 281 täieste ette loetud ja nemad kõikide kontrahis seiswate tingimistega rahul olnud omad nimed alla kirjutanud ja se akti ramatusse No 12 all sisse kirjutud ja et kontrahi tegijad inimesed kohtule tuntud on: seda tunnistakse selle sinatse Rendikontrahi kinnitamise jures Adawere walla kohtu poolt.

Eesistnik H. Kors /allkiri/

Kirjutaja