PROTOKOLL

Väätsa: Lepinguraamat (21.01.1894-07.06.1901)

LeidandmedEAA.2529.1.3
Kaader
36
37
38
39
Daatum14.03.1897
Protokolli number3
Protokolli teema2. Varalised tehingud; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

1897 a. 14 Märtsi kp tulid Wäetsa walla kohtusse Wäetsa walla liige Ann Mikow ja Kirna walla liige  Jaan Hansu p. Kruusman, mõlemad kohtule iselikult tuntud,  ja palusid kohtu akti raamatusse üleswõtta endi suusõnalist mahategu, mis järgmine on.

Ann Mikow annab oma talukoha "Sepa", mis Wäetsa mõisa järel on, Jaan Kruusmannile rendi peale 10 aastaks, 23 aprilli k.p. 1897. arwates. Rendiwõtja  wõtab rendiandja käest wastu järgmised koha peal olewad ehitused: 1 eluhoone, 1 karjalaut, 3 aita, 4 heinaküüni ja 1 köök. Need hooned peawad rendiwõtja poolt korralikult hoitud saama ja, kui tarwis, parandud saama, materjali selle tarwis, peale õlgede, saab rentnik rendiandja käest.

Talukoha eest maksab rendiwõtja iga aasta sada kolmkümmend /130/ rubla kahel tähtajal ette, nimelt 23 aprillil ja 23 oktoobril, igal terminil 65 rubla. Nimetud rent peab igakord Wäetsa walla kohtu ees maksetud saama. Rendiwõtjal on õigus iga aasta 25 juulil ennast lahti lüia koha pidamisest järgmise ökonomia aasta peale. Kui rentnik kontrahi tingimisi ei täida, siis wõib rendiandja teda enne 10 aastat kohast lahti ütelda. Rendiwõtja on kohustatud nii mitu sülda küla, kiriku ja posti teesi parandama, kui "Sepa" koha peale walla walitsuse jaotamist mööda on arwatud. Rendiwõtja ise wastutab ise asja kohaliste wõimuste ees nende teede korraspidamise eest. Rentnik peab iga aasta 1/5 jägu  kõigest põllust talwe wilja all pidama, aga kui koha ära annab, ei tohi tema mitte rukkid senna wälja peale külida, mis wastu karjasmaad on. Rendiwõtja kohus on koha piiri märgid ja rajad korral pidada, niisama ka koha peal olewad ajad ja kraawid ja koha heinamaad uuest wõsandikust puhastada. Ilma rendiandja lubata ei tohi rentnik metsa raiuda, niisama ei ole temal õigust heina, õlga, loomatoidu rohtu ega sõnnikut ära wõerandada. Kütmiseks saab rentnik rendiandja käest hagu teha, niipalju, kui tarwis, aga sealt kohalt, kust talle rendiandja näitab, peale selle saab ta koha karjasmaalt turwaid, kust ta neid ise peab lõikama. Kahjud, mis rahe, tule ehk teise õnnetuse läbi sünniwad, kannab rentnik ise.

Rendiandjal on õigus iagal ajal koha olekut järel waadata. Koha äraandmise korral peab talwewili külitud olema, aga kõik sel aastal, mill koht ära antakse, ülesküntud saama sõnniku, mis mitte põllu peale ei ole weetud, jätab rentnik kohale ilma mingisuguse maksuta.

Peale nimetud kohuste täitmise on rendiwõtja kohustatud kihelkonna Luteri usu waimuliku ammetnikudele kihelkonnas pruugiks saanud korra järele palka maksma, niisama peab ta ka kõik koha maksud maksma, nagu "dessätini", jaama ja muud niisugused maksud, mis praegu koha peal on wõi edaspidi peale pandud saawad.

Koha rentimise õigust ei tohi rentnik teisele müia.

Käesolew mahategemine sai pärast aktiraamatusse kirjutamist pooltele ette loetud ja nende poolt alla kirjutatud.
Jaan Kruusman ei oska kirjutada, tema palwe peale kirjutas alla

P. Reman /allkiri/

Ann Mikow ei oska kirjutada, tema palwe peale kirjutas alla

An Ningberg /allkiri/

Eesistuja A. Ehrenwert /allkiri/

Kohtumehed A. Nipper /allkiri/ M. Prant/allkiri/ R. Krusberg /allkiri/

Kirjutaja K. Pommer

1897 a. 14 Märtsi kp tulid Wäetsa walla kohtusse Wäetsa walla liige Ann Mikow ja Kirna walla liige  Jaan Hansu p. Kruusman, mõlemad kohtule iselikult tuntud,  ja palusid kohtu akti raamatusse üleswõtta endi suusõnalist mahategu, mis järgmine on.

Ann Mikow annab oma talukoha "Sepa", mis Wäetsa mõisa järel on, Jaan Kruusmannile rendi peale 10 aastaks, 23 aprilli k.p. 1897. arwates. Rendiwõtja  wõtab rendiandja käest wastu järgmised koha peal olewad ehitused: 1 eluhoone, 1 karjalaut, 3 aita, 4 heinaküüni ja 1 köök. Need hooned peawad rendiwõtja poolt korralikult hoitud saama ja, kui tarwis, parandud saama, materjali selle tarwis, peale õlgede, saab rentnik rendiandja käest.

Talukoha eest maksab rendiwõtja iga aasta sada kolmkümmend /130/ rubla kahel tähtajal ette, nimelt 23 aprillil ja 23 oktoobril, igal terminil 65 rubla. Nimetud rent peab igakord Wäetsa walla kohtu ees maksetud saama. Rendiwõtjal on õigus iga aasta 25 juulil ennast lahti lüia koha pidamisest järgmise ökonomia aasta peale. Kui rentnik kontrahi tingimisi ei täida, siis wõib rendiandja teda enne 10 aastat kohast lahti ütelda. Rendiwõtja on kohustatud nii mitu sülda küla, kiriku ja posti teesi parandama, kui "Sepa" koha peale walla walitsuse jaotamist mööda on arwatud. Rendiwõtja ise wastutab ise asja kohaliste wõimuste ees nende teede korraspidamise eest. Rentnik peab iga aasta 1/5 jägu  kõigest põllust talwe wilja all pidama, aga kui koha ära annab, ei tohi tema mitte rukkid senna wälja peale külida, mis wastu karjasmaad on. Rendiwõtja kohus on koha piiri märgid ja rajad korral pidada, niisama ka koha peal olewad ajad ja kraawid ja koha heinamaad uuest wõsandikust puhastada. Ilma rendiandja lubata ei tohi rentnik metsa raiuda, niisama ei ole temal õigust heina, õlga, loomatoidu rohtu ega sõnnikut ära wõerandada. Kütmiseks saab rentnik rendiandja käest hagu teha, niipalju, kui tarwis, aga sealt kohalt, kust talle rendiandja näitab, peale selle saab ta koha karjasmaalt turwaid, kust ta neid ise peab lõikama. Kahjud, mis rahe, tule ehk teise õnnetuse läbi sünniwad, kannab rentnik ise.

Rendiandjal on õigus iagal ajal koha olekut järel waadata. Koha äraandmise korral peab talwewili külitud olema, aga kõik sel aastal, mill koht ära antakse, ülesküntud saama sõnniku, mis mitte põllu peale ei ole weetud, jätab rentnik kohale ilma mingisuguse maksuta.

Peale nimetud kohuste täitmise on rendiwõtja kohustatud kihelkonna Luteri usu waimuliku ammetnikudele kihelkonnas pruugiks saanud korra järele palka maksma, niisama peab ta ka kõik koha maksud maksma, nagu "dessätini", jaama ja muud niisugused maksud, mis praegu koha peal on wõi edaspidi peale pandud saawad.

Koha rentimise õigust ei tohi rentnik teisele müia.

Käesolew mahategemine sai pärast aktiraamatusse kirjutamist pooltele ette loetud ja nende poolt alla kirjutatud.
Jaan Kruusman ei oska kirjutada, tema palwe peale kirjutas alla

P. Reman /allkiri/

Ann Mikow ei oska kirjutada, tema palwe peale kirjutas alla

An Ningberg /allkiri/

Eesistuja A. Ehrenwert /allkiri/

Kohtumehed A. Nipper /allkiri/ M. Prant/allkiri/ R. Krusberg /allkiri/

Kirjutaja K. Pommer


TAGASI KUVA MÄRGENDUS