Kohtu korra pärrast ollid Rawwila ja Palwerre walla hoones kokko tulnud:Kohtu wannem:Jürri Ummus Kohtu käemehed Hans Härg Mik Elts Kirjotaja H.Siimson
Palwerre Tallitaja kaebab:Willama külla perremehed ei jääda mitte rahule nenda kui minnewa kohtu pääwal neile ööldud,egga selletada omma asjo enneste wahel ärra,waid uusi pahandusi on jälle juure tulnud,temma on neid keik kohtu aianud et assi selletud saaks.Juure on tulnud:1.Josep Wõrku sead 6 sigga on Hans Sigguri niidetud heinamaad tustinud,kust temma(Tallitaja)isse sead leidnud,2.Josep Wõrgu härjad on Jürri Tupai leikamatta rukki ärrasussinud.3.Wõrku sead on Tupai niitmatta heinamaad 3at korda tustinud.Ja pallob et need teised asjad mis enne nago leppimise alla said säetud,et wastamise kaebavad,mis Wõrgo loomad Kingsepa heinas ja orraksel olnud ja Kingsepa loomad Wõrgo heinas olnud ja pois orrast tallanud,selletada ja neile middagi mõista,et raho jääksiwad.Josep Wõrk ei wõi selle wasto seista et temma sead Hans Sigguri heinamaad tustinud,ja ka,et Jürri Tupai rukid härjad sasinud ja 3 korda sead temma heinamad tustinud.
Kohus mõistis:Josep Wõrk maksab Hans Siggurile 6e sea pealt heinamaa tustimise eest 42 koppika.Ja Jürri Tupai peab terwe wilja isseärranisse leikama ja sassitud wilja isseärranisse,ja saab sasitud wihkude ette terwed wihhud Wõrku käest wasto wahetud.Ja et Wõrko sead 3 korda Tupai niitmata heinamaad tustinud,iggakord 6 sigga,maksab Wõrk Jürri Tupaile 1 rubla 80 koppika.Teised perremehed Hans Kant,Hans Tarbe ja Kustas Kingsep tunnistawad,et Wõrk omma loomadega wägga hooleto olla ja mööda teiste heinamaid lasta käia ja Hans Kant tunnistab,Nellipühi wiimse pühhal on Wõrgo loomad heinamaal olnud,12 looma,mis temma küllasse aianud.Wõrk on järrele tulnud ja tahtnud heinamaalt ueste loomad läbbi koio aiada,Hans Tarbe omma sullasega põlle lasknud,on käskinud küllast läbbi koio aiada,Wõrk on wäggisi tahtnud heinamaalt läbbi aiada,nemmad ei olle lasknud,et külla wahelt wõib läbbi sada.Seal on siis sõimamine ja tüll tulnud.Et se nenda olnud,selle wasto ei wõi Josep Wõrk middagi wabbandada.
Kohus mõistis:Josep Wõrk maksab igga looma pealt 20 kop.wallalaeka,et loomad heinas olnud,se on 2 rubla 40 koppika.
Et Kustas Kingsep ja Josep Wõrk wastamesi teine teise peale kaebawad,et teise loomad teisele kahjo teinud,ja minnewa kohtupääwal neile nõu sai antud wastamisi kahjo kanda ja issekeskis leppida ja sai neid manitsetud raho nõuda,agga nemmad rahhoei jä ja uueste nõuawad,et kohhus peab mõistma,sai neid ettewõetud.
1.Kustas Kingsep kaebab:1.Wõrgo loomad on heina aeges 2 korda temma heinas olnud,ükskord 11 looma ja teine kord 12 looma.2.Wõrgo loomad on temma orraksel olnud,ükskord 5 looma ja teinekord 6 looma.2.Josep Wõrk kaebab:1.Kingsepa pois on kündmisega temma orrast meelega tallanud.2.Kingsepa loomad on heinamaal temma heinas olnud 10 looma.
Mõllemad aiawad ühte wiisi teine teise kaebdust walleks ja tunnistawad kumbgi omma kaebdust järrele andmatta õigeks.
Et nemmad leppimisega rahho ei jäänud,sai nõuks wõetud neid wallalaeka maksma panna.Kohus mõistis:1.Et Josep Wõrko loomad 2 korda heinas olnudse on kokku 23 looma,peab Wõrk igga looma pealt 20 kop.wallalaeka maksma,se on 4 rubla 60 koppika.2.et enne Wõrko loomad 2 korda orraksel olnud,se on kokku 11 looma,peab Wõrk igga looma pealt 30 kop wallalaeka maksma,se on 3 rubla 30 kop.Ja et 1.Kingsepa pois meelega Wõrgo orrast tallanud,peab Kingsep 2 rubla wallalaeka maksma.2.Et Kingsepa weiksed Wõrgo heinas olnud peab Kingsep igga looma pealt 20 kop.wallalaeka maksma,se on 2 rubla.
Ja neile sai ööldud,kui neil on õiged tunnistused ettetuua,kes need asjad selgemaks wõiwad tehha,siis tulgu nendega tullewa kohtu päewal ette.
Kohtu korra pärrast ollid Rawwila ja Palwerre walla hoones kokko tulnud:Kohtu wannem:Jürri Ummus Kohtu käemehed Hans Härg Mik Elts Kirjotaja H.Siimson
Palwerre Tallitaja kaebab:Willama külla perremehed ei jääda mitte rahule nenda kui minnewa kohtu pääwal neile ööldud,egga selletada omma asjo enneste wahel ärra,waid uusi pahandusi on jälle juure tulnud,temma on neid keik kohtu aianud et assi selletud saaks.Juure on tulnud:1.Josep Wõrku sead 6 sigga on Hans Sigguri niidetud heinamaad tustinud,kust temma(Tallitaja)isse sead leidnud,2.Josep Wõrgu härjad on Jürri Tupai leikamatta rukki ärrasussinud.3.Wõrku sead on Tupai niitmatta heinamaad 3at korda tustinud.Ja pallob et need teised asjad mis enne nago leppimise alla said säetud,et wastamise kaebavad,mis Wõrgo loomad Kingsepa heinas ja orraksel olnud ja Kingsepa loomad Wõrgo heinas olnud ja pois orrast tallanud,selletada ja neile middagi mõista,et raho jääksiwad.Josep Wõrk ei wõi selle wasto seista et temma sead Hans Sigguri heinamaad tustinud,ja ka,et Jürri Tupai rukid härjad sasinud ja 3 korda sead temma heinamad tustinud.
Kohus mõistis:Josep Wõrk maksab Hans Siggurile 6e sea pealt heinamaa tustimise eest 42 koppika.Ja Jürri Tupai peab terwe wilja isseärranisse leikama ja sassitud wilja isseärranisse,ja saab sasitud wihkude ette terwed wihhud Wõrku käest wasto wahetud.Ja et Wõrko sead 3 korda Tupai niitmata heinamaad tustinud,iggakord 6 sigga,maksab Wõrk Jürri Tupaile 1 rubla 80 koppika.Teised perremehed Hans Kant,Hans Tarbe ja Kustas Kingsep tunnistawad,et Wõrk omma loomadega wägga hooleto olla ja mööda teiste heinamaid lasta käia ja Hans Kant tunnistab,Nellipühi wiimse pühhal on Wõrgo loomad heinamaal olnud,12 looma,mis temma küllasse aianud.Wõrk on järrele tulnud ja tahtnud heinamaalt ueste loomad läbbi koio aiada,Hans Tarbe omma sullasega põlle lasknud,on käskinud küllast läbbi koio aiada,Wõrk on wäggisi tahtnud heinamaalt läbbi aiada,nemmad ei olle lasknud,et külla wahelt wõib läbbi sada.Seal on siis sõimamine ja tüll tulnud.Et se nenda olnud,selle wasto ei wõi Josep Wõrk middagi wabbandada.
Kohus mõistis:Josep Wõrk maksab igga looma pealt 20 kop.wallalaeka,et loomad heinas olnud,se on 2 rubla 40 koppika.
Et Kustas Kingsep ja Josep Wõrk wastamesi teine teise peale kaebawad,et teise loomad teisele kahjo teinud,ja minnewa kohtupääwal neile nõu sai antud wastamisi kahjo kanda ja issekeskis leppida ja sai neid manitsetud raho nõuda,agga nemmad rahhoei jä ja uueste nõuawad,et kohhus peab mõistma,sai neid ettewõetud.
1.Kustas Kingsep kaebab:1.Wõrgo loomad on heina aeges 2 korda temma heinas olnud,ükskord 11 looma ja teine kord 12 looma.2.Wõrgo loomad on temma orraksel olnud,ükskord 5 looma ja teinekord 6 looma.2.Josep Wõrk kaebab:1.Kingsepa pois on kündmisega temma orrast meelega tallanud.2.Kingsepa loomad on heinamaal temma heinas olnud 10 looma.
Mõllemad aiawad ühte wiisi teine teise kaebdust walleks ja tunnistawad kumbgi omma kaebdust järrele andmatta õigeks.
Et nemmad leppimisega rahho ei jäänud,sai nõuks wõetud neid wallalaeka maksma panna.Kohus mõistis:1.Et Josep Wõrko loomad 2 korda heinas olnudse on kokku 23 looma,peab Wõrk igga looma pealt 20 kop.wallalaeka maksma,se on 4 rubla 60 koppika.2.et enne Wõrko loomad 2 korda orraksel olnud,se on kokku 11 looma,peab Wõrk igga looma pealt 30 kop wallalaeka maksma,se on 3 rubla 30 kop.Ja et 1.Kingsepa pois meelega Wõrgo orrast tallanud,peab Kingsep 2 rubla wallalaeka maksma.2.Et Kingsepa weiksed Wõrgo heinas olnud peab Kingsep igga looma pealt 20 kop.wallalaeka maksma,se on 2 rubla.
Ja neile sai ööldud,kui neil on õiged tunnistused ettetuua,kes need asjad selgemaks wõiwad tehha,siis tulgu nendega tullewa kohtu päewal ette.
