Astus ette Josep Pihkwa ja kaebas, et kui temma Lellese asseme peal perremees olnud, siis temma üks heinamaa rokinud karjama metsast mis temma ka jo ennemalt, rokinud ja sanud sealt 10 Suato heina, Kui temma agga Aastal 1867 need tallo maad selle tallu pärria Josep Lille kätte jälle annud, jänud se heinamaa temma pärralt, mis peale agga Josep Lille ärra surnud, ja selle õemees Jaan Lepp selle asseme pärrinud, tehnud siis Jaan Lepp igga Aasta sedda heinamaad ärra, ja kui temma siis selle pärrast kohtumehhi pallunud et temma sedda heinamaad tehha woiks lubba sanud. Aastal 1868 siis heina mahha ajanud, ja heina saato pannud, wenud agga Jaan Lepp need heina saadod ärra ja pallus Koggokonna kohhut sedda selletada, ja nimmetas tunnismehheks, Raja külla perremehhed. Jaan Jallak ja Juhhan Tomik, kes teadwad, et se heinama karjamaa on,
Jaan Lepp räkis, et se heinamaa tallo heinamaa on ja ei mitte karjamaa heinam, ja et Koggokonnakohhus sedda jo ükskord moistnud, et Josep Pihkwal sealt ühtegi saada ei olle, ja ei tahha temma selle põhja peal sedda heinamaad anda
Jaan Jallak tunnistas et se heinamaa üks karjamaa heinamaa on, ja on temma issi lubbanud Josep Pihkwal, sealt heinamaad roakida, sellepärrast et nende karjama ühhes on küllaga.
Juhhan Tomik tunnistas et se heinama karjamaa heinamaa on anda kas Josep Pihkwale ehk Jaan Leppale
Moistus
Et Josep Pihkwa ja Jaan Lepp mollemad sedda heinamaad rokinud, ja puhhastanud moistab Koggokonnakohhus, et nemmad teine teise Aasta sedda heinamaad teewad, ja et Jaan Lepp sedda heinamaad jo 4 Aastad tehnud järsku, teeb sellepärrast siis Josep Pihkwa nüid kaks Aastad järsku, ja annab Jaan Lepp selle eest et temma walmis heino ärra wõtnud Josep Pihkwale 5 Suato heino taggasi, mis kohtu otsusega Jaan Lepp rahhul ei olnud, ja Protokolli wälja pallus suurema kohtu minna, mis temmale ka lubbatud sai, Ka sai temmale teada antud mis temmal säduse § 773. järrel tarwis tähhele panna.
Mart Jaggo XXX
Mart Liis XXX
Tomas Pärn XXX
Astus ette Josep Pihkwa ja kaebas, et kui temma Lellese asseme peal perremees olnud, siis temma üks heinamaa rokinud karjama metsast mis temma ka jo ennemalt, rokinud ja sanud sealt 10 Suato heina, Kui temma agga Aastal 1867 need tallo maad selle tallu pärria Josep Lille kätte jälle annud, jänud se heinamaa temma pärralt, mis peale agga Josep Lille ärra surnud, ja selle õemees Jaan Lepp selle asseme pärrinud, tehnud siis Jaan Lepp igga Aasta sedda heinamaad ärra, ja kui temma siis selle pärrast kohtumehhi pallunud et temma sedda heinamaad tehha woiks lubba sanud. Aastal 1868 siis heina mahha ajanud, ja heina saato pannud, wenud agga Jaan Lepp need heina saadod ärra ja pallus Koggokonna kohhut sedda selletada, ja nimmetas tunnismehheks, Raja külla perremehhed. Jaan Jallak ja Juhhan Tomik, kes teadwad, et se heinama karjamaa on,
Jaan Lepp räkis, et se heinamaa tallo heinamaa on ja ei mitte karjamaa heinam, ja et Koggokonnakohhus sedda jo ükskord moistnud, et Josep Pihkwal sealt ühtegi saada ei olle, ja ei tahha temma selle põhja peal sedda heinamaad anda
Jaan Jallak tunnistas et se heinamaa üks karjamaa heinamaa on, ja on temma issi lubbanud Josep Pihkwal, sealt heinamaad roakida, sellepärrast et nende karjama ühhes on küllaga.
Juhhan Tomik tunnistas et se heinama karjamaa heinamaa on anda kas Josep Pihkwale ehk Jaan Leppale
Moistus
Et Josep Pihkwa ja Jaan Lepp mollemad sedda heinamaad rokinud, ja puhhastanud moistab Koggokonnakohhus, et nemmad teine teise Aasta sedda heinamaad teewad, ja et Jaan Lepp sedda heinamaad jo 4 Aastad tehnud järsku, teeb sellepärrast siis Josep Pihkwa nüid kaks Aastad järsku, ja annab Jaan Lepp selle eest et temma walmis heino ärra wõtnud Josep Pihkwale 5 Suato heino taggasi, mis kohtu otsusega Jaan Lepp rahhul ei olnud, ja Protokolli wälja pallus suurema kohtu minna, mis temmale ka lubbatud sai, Ka sai temmale teada antud mis temmal säduse § 773. järrel tarwis tähhele panna.
Mart Jaggo XXX
Mart Liis XXX
Tomas Pärn XXX
