PROTOKOLL

Väätsa: Protokollid (21.01.1885-06.03.1889)

LeidandmedEAA.2529.1.2
Kaader
20
21
Daatum07.06.1886
Protokolli number7
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.

₦ 7 Prottukoll.

Koos olid 7 Junil 1886 peawanem R. Priidemann

J. Madisson

II R. Tomberg

Wäetsa kog. kohus wõtis Lõõlas üles wõetud protukoll kanga warguse pärast ette ja kutsus esiteks Hans Holberg'i ette. H. Holberg tunistas et Hans Waltkuusmann on sell nimetud pääwal s.a. 6 Junil öösi tema kodu käinud ja tellis mind omale saabastele pooli taldu alla lüüa. Mina ütlesin et homiku poole pole aega tule õhtu poole ja tema läks minema, ja mina heitsin magama. Kohtu küsimise peale wastas H. Holberg et Paides õlle poes olnud sell pääwal ka koos, siis pole ka kangastest juttu olnud, ja tema rohkem ei tea sellest asjast.

Hans Waltkruusmann ütleb et tema pole H. Holbergi juures käinud ei ole ka saapaid parandada tahtnud, temal olla ühed saapad ja need on uued. Tema ei olla kangid warastanud, ei ole midagi H. Holbergi juure wiinud ja kohus ei tohi teda wargaks nimetada ega olla kohtu meestest keegi juures olnud kui tema warastanud. Kohus küsis kas tall (H. Waltkruusmannil) aluspüksa on? H. Waltkruusmann ütles enesel olema, aga riiet wõida palju ühe sugust olla (selle juures lõi näust punaseks.) Et kangad kohtus olid sai järel waadatud ja kõrwu pandud ja tunistasid ühe suguseks Lõõla ja Wissuwere Tallitajad, Anu Ustermann, kanga omanik Tawet Somberg ja terwe kohus.

Hans Waltkruusmann ütleb et ema annud selle tüki riiet kust tema need püksid saanud, olnud just niisugune tükk ja järel ei ole midagi jäenud. 

Tawet Somberg tunistas need kangad omaks, mida kanga sisse kuiutud märkidest selgeste tunti, teine kangas on terwe, aga teise otsast on 27 küünart ära leigatud ja 20½ küü. on weel järel.

Kohus mõistis: Et Hans Waltkruusmann suureline ja ropp oli, mõistab kohus temale 25 witsa hoopi, mis kohe kätte antud sai. 

Kohus küsis uueste, kas ta teab kanga wargusest?

Ei midagi! wastas H. Waltkruusmann.

Edasi kaebas Jaan Lutrus et temal on ka kangast warastud. Mina sain otsimise järel kätte, aga nüüd on arwata et tema seda tegi. Minu kangad warastati nagu täna (5 Mail) ja T. Sombergil homme öösi ( 6 Mail) Sell pääwal oli tema siin Raba saunas, tädi juures käinud. 
Anu Ustermann ütles et H. Waltkruusmann käis siis meil, ütles ennast meie lakas maganud kuub oli märg, mina panin aja peale kuiwama ja ütles et oma onuga Reepalus purjutanud, onu toonud intressid Paidest. Mina läksin siis teise peresse tööle, tema jäi meile, mina ei näinud, milla ta sealt ära läks ehk kus ta läks.

H. Waltkruusmann ütles et tema on Paidest tulnud, õhtu läinud tädi juure sauna juure, läinud, ilma et tädile ütlenud kambre peale magama.Jakob Matisen tunistas, et tema Hans Waltkruusmanni sell õhtul Raba sauna juures tee peal näinud, küsinud tema käest teed Rabale minna.

Kohus küsis: Kas seal kambri peal ka põhku oli kus ta magas? H. Waltkruusmann ütles põhku olnud. Tädi Anu Ustermann ütles et seal põhku pole sugugi olnud.

Kohus mõistis: Et need J. Lutruse kadunud kangad Raba sauna takka metsast leiti, siis peab H. Waltkruusmanni selle asja poolest süüdlane olema. 

Et aga H. Waltkruusmann tädi wastu tunistanud, sell ööl onuga Reepalus purjutanud, teadis Jaan Madisson et see nimetud onu Mihkel Simson Lõõlast 16 Mail on Paidest oma raha intressid toomas käinud. 

Sellepärast saab H. Waltkruusmann suurema kohtu kätte antud.

peawanem R. Priidemann XXX

J. Madisson XXX

II R. Tomberg XXX

₦ 7 Prottukoll.

Koos olid 7 Junil 1886 peawanem R. Priidemann

J. Madisson

II R. Tomberg

Wäetsa kog. kohus wõtis Lõõlas üles wõetud protukoll kanga warguse pärast ette ja kutsus esiteks Hans Holberg'i ette. H. Holberg tunistas et Hans Waltkuusmann on sell nimetud pääwal s.a. 6 Junil öösi tema kodu käinud ja tellis mind omale saabastele pooli taldu alla lüüa. Mina ütlesin et homiku poole pole aega tule õhtu poole ja tema läks minema, ja mina heitsin magama. Kohtu küsimise peale wastas H. Holberg et Paides õlle poes olnud sell pääwal ka koos, siis pole ka kangastest juttu olnud, ja tema rohkem ei tea sellest asjast.

Hans Waltkruusmann ütleb et tema pole H. Holbergi juures käinud ei ole ka saapaid parandada tahtnud, temal olla ühed saapad ja need on uued. Tema ei olla kangid warastanud, ei ole midagi H. Holbergi juure wiinud ja kohus ei tohi teda wargaks nimetada ega olla kohtu meestest keegi juures olnud kui tema warastanud. Kohus küsis kas tall (H. Waltkruusmannil) aluspüksa on? H. Waltkruusmann ütles enesel olema, aga riiet wõida palju ühe sugust olla (selle juures lõi näust punaseks.) Et kangad kohtus olid sai järel waadatud ja kõrwu pandud ja tunistasid ühe suguseks Lõõla ja Wissuwere Tallitajad, Anu Ustermann, kanga omanik Tawet Somberg ja terwe kohus.

Hans Waltkruusmann ütleb et ema annud selle tüki riiet kust tema need püksid saanud, olnud just niisugune tükk ja järel ei ole midagi jäenud. 

Tawet Somberg tunistas need kangad omaks, mida kanga sisse kuiutud märkidest selgeste tunti, teine kangas on terwe, aga teise otsast on 27 küünart ära leigatud ja 20½ küü. on weel järel.

Kohus mõistis: Et Hans Waltkruusmann suureline ja ropp oli, mõistab kohus temale 25 witsa hoopi, mis kohe kätte antud sai. 

Kohus küsis uueste, kas ta teab kanga wargusest?

Ei midagi! wastas H. Waltkruusmann.

Edasi kaebas Jaan Lutrus et temal on ka kangast warastud. Mina sain otsimise järel kätte, aga nüüd on arwata et tema seda tegi. Minu kangad warastati nagu täna (5 Mail) ja T. Sombergil homme öösi ( 6 Mail) Sell pääwal oli tema siin Raba saunas, tädi juures käinud. 
Anu Ustermann ütles et H. Waltkruusmann käis siis meil, ütles ennast meie lakas maganud kuub oli märg, mina panin aja peale kuiwama ja ütles et oma onuga Reepalus purjutanud, onu toonud intressid Paidest. Mina läksin siis teise peresse tööle, tema jäi meile, mina ei näinud, milla ta sealt ära läks ehk kus ta läks.

H. Waltkruusmann ütles et tema on Paidest tulnud, õhtu läinud tädi juure sauna juure, läinud, ilma et tädile ütlenud kambre peale magama.Jakob Matisen tunistas, et tema Hans Waltkruusmanni sell õhtul Raba sauna juures tee peal näinud, küsinud tema käest teed Rabale minna.

Kohus küsis: Kas seal kambri peal ka põhku oli kus ta magas? H. Waltkruusmann ütles põhku olnud. Tädi Anu Ustermann ütles et seal põhku pole sugugi olnud.

Kohus mõistis: Et need J. Lutruse kadunud kangad Raba sauna takka metsast leiti, siis peab H. Waltkruusmanni selle asja poolest süüdlane olema. 

Et aga H. Waltkruusmann tädi wastu tunistanud, sell ööl onuga Reepalus purjutanud, teadis Jaan Madisson et see nimetud onu Mihkel Simson Lõõlast 16 Mail on Paidest oma raha intressid toomas käinud. 

Sellepärast saab H. Waltkruusmann suurema kohtu kätte antud.

peawanem R. Priidemann XXX

J. Madisson XXX

II R. Tomberg XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS