Protokoll № 2.
Koosolek 4 Weebr. 1885.
Peawanem Rein Priidemann
I - Jaan Madisson
II - Rein Tomberg
4. Juhan Mihkelten kaebas et tema isa kui ta ära suri jättis 720 Rubl. (seitse sada kaks kümmend rubl= emale järele. Nüüd on peale kahe aasta see juba peaaegu otsas ainult 200 Rubl (kakssada) on weel. Ema annab keik teise pojale ja see raiskab ära. Mina ei taha seda raha omale aga nõuan et see raha peab paigal seisma; mina ise annan emale mis temal tarwis ja mis mull on aga nüüd kardan ma et tema annab weel sellegi tema kätte ja wiimaks on nad mõlemad ilma. Tema (ema) wõib seda raha peale surma lubada kellele tahab ka poja Reinule aga mitte nüüd. Siiamaale oli wiha wahel, ema ei wõtnud minu käest midagi ja hoidis Reinu poole aga nüüd kui ema lubab see raha paigal hoida ja ise minu juure tulla siis minu pärast on tema jälle minu ema ja olgu mina tema poeg.
Ema Juula ütleb et poeg Juhan on teda põlganud ja ei pea minust lugu ja tema juures ei wõi mina ka olla aga selle raha wõttan mina ja pruugin oma tarwituseks.
Teine poeg Rein tuli ette ja ütleb et Juhan on isa käest ka maja keige kraamiga saanud ja ema on juba sest kahe sajast, sada rubl. mulle lubanud, ja mina luban ema ka oma juures pidada.
Poeg Juhan ütleb et tema on küll ka saanud aga kui Rein oleks aga on keik alles aga tema (Rein) on keik ära pillatud ja seda wiisi edasi on nad warsi emaga mõlemad abi tahtjad.
Kohus mõistis: Juhan Mihkelten wõttab ema oma juure ja peab teda poja kombel et ema ei kellegist puudust pea kannatama. Kui ema ise leiba tahab hakata siis annab Juhan temale wilja, kartuhwlid jm. ja walwab selle eest et emal ka tema naese poolt midagi kannatada ei ole. Raha aga mis weel on jäeb seisma sest et teine poeg Rein temaga ei oska ümber käija ja intressid pruugib ema oma tarwituseks. Pärast surma antku kellele ta tahab see raha.
Kuulutud.
Peawanem: R. Priidemann XXX
I - J. Madisson XXX
II - R. Tomberg XXX
Wälja wõetud Rein Mihkeltenist 4 Weebr.
Protokoll № 2.
Koosolek 4 Weebr. 1885.
Peawanem Rein Priidemann
I - Jaan Madisson
II - Rein Tomberg
4. Juhan Mihkelten kaebas et tema isa kui ta ära suri jättis 720 Rubl. (seitse sada kaks kümmend rubl= emale järele. Nüüd on peale kahe aasta see juba peaaegu otsas ainult 200 Rubl (kakssada) on weel. Ema annab keik teise pojale ja see raiskab ära. Mina ei taha seda raha omale aga nõuan et see raha peab paigal seisma; mina ise annan emale mis temal tarwis ja mis mull on aga nüüd kardan ma et tema annab weel sellegi tema kätte ja wiimaks on nad mõlemad ilma. Tema (ema) wõib seda raha peale surma lubada kellele tahab ka poja Reinule aga mitte nüüd. Siiamaale oli wiha wahel, ema ei wõtnud minu käest midagi ja hoidis Reinu poole aga nüüd kui ema lubab see raha paigal hoida ja ise minu juure tulla siis minu pärast on tema jälle minu ema ja olgu mina tema poeg.
Ema Juula ütleb et poeg Juhan on teda põlganud ja ei pea minust lugu ja tema juures ei wõi mina ka olla aga selle raha wõttan mina ja pruugin oma tarwituseks.
Teine poeg Rein tuli ette ja ütleb et Juhan on isa käest ka maja keige kraamiga saanud ja ema on juba sest kahe sajast, sada rubl. mulle lubanud, ja mina luban ema ka oma juures pidada.
Poeg Juhan ütleb et tema on küll ka saanud aga kui Rein oleks aga on keik alles aga tema (Rein) on keik ära pillatud ja seda wiisi edasi on nad warsi emaga mõlemad abi tahtjad.
Kohus mõistis: Juhan Mihkelten wõttab ema oma juure ja peab teda poja kombel et ema ei kellegist puudust pea kannatama. Kui ema ise leiba tahab hakata siis annab Juhan temale wilja, kartuhwlid jm. ja walwab selle eest et emal ka tema naese poolt midagi kannatada ei ole. Raha aga mis weel on jäeb seisma sest et teine poeg Rein temaga ei oska ümber käija ja intressid pruugib ema oma tarwituseks. Pärast surma antku kellele ta tahab see raha.
Kuulutud.
Peawanem: R. Priidemann XXX
I - J. Madisson XXX
II - R. Tomberg XXX
Wälja wõetud Rein Mihkeltenist 4 Weebr.
