Allatskiwwi moisa rendi herra Landrath ja nüüd Landmarschall Baron G. von Nolken olli Tarto Maakohto Marschakommisarile au pirger Meinertile tunnistkirri se peale annud et temma, Meinert, Allatskiwwi hoppmanni Iiss?owi, kes nüüd haige, katte ustud moisa rahha summad ning moisa pabberid meie, Allatskiwwi Koggokonna Kohtomeeste ees järrele watab ja petsahwti alla panneb. Selle peale siis andis hopmannist meie ees sussönnaga moistetud temma eestseisja Gustav Teodor Treunruht meie ees Meinerti katte wiis sadda kuuskümmend wiis rubla hob bedad, mis Meinert ka meie ees petsahwtiga kinni panni ja meie kätte oidmisse alla eitis. Peale selle sai üllemal nimmetud Treumuthist Meinerti kätte antud needsinnatsed moisa rahha pabberid:
1. üks Generalberuhnung, kelle järrele ülle ültse hoppmanni Si??owi käes 563 r. 53 k. h. moisa rahha olli ja temma selle peale Meinerti kätte on annud 564 rubla hõb.
2. üks obroki kassa arro teggemiste pabber, kelle järrele obroki kassa 522 r. 90 1/2 k. h. suur olli 31 I?ulo kuul 1856.
3. üks moisa kassa arro teggemisse pabber, kelle järrele moisa kassa sees, kuddas arwata, mitte ennam rahha ei olle; _ selle moisa kassa arro jure sai üks arro teggeminne selle ülle pandud, mis hopmanni eestseisja Treumuth 17mast senni kui 29ni Detsembrini 1856 on moisa rahhadest sisse wöttnud ja wälja annud.
4. üks arrokirri selle ülle mis rahhad, kes Allatskiwwi moisa pärrisherra Graf Wakelbergi parralt ja metspujude müimisse eest on s??se wõetud, hopmanni kaes ollid.
5,, kuus weikest obrokki seddeli kottikest, kus sees Kasepä, Suure iu Weikse-Kolkja, Ninnä, Rotsikülla ja Krasnogori kulla wnnelaste obrokkiwõlla seddelid sees on ning igga kottikesse sees weel üks arroteggemisse seddel, kui paljo on iggal küllal obroko wõlgo. Se wölg olli sesuggone: Kasepä külla 62 r. 81 k., Suur Kolkja 29 r. 52 k., weikene Kolkja 17r 41 k, Ninna külla 4 r 7k, Rootsi külla 69 r. 16 k. ja Krasnogori külla 19 r 40 k
6,, üks obrokki ramat.
7,, üks kümnisse ramat, mis taollopoead moisale kümnist peawad maksma._ Sai selle pärrast Meinarti kätte antud et ka seal sees mönni assi rahhaga on maksetud.
8,, üks wikenne ramatokenne, kus sees on ülles pandud kui paljo on hopmann metspuid Krahwi herra heaks müinud.
9,, üks ramatukenne kelle sees ülles pandud mis hoppmannil on Barroni herra käest nouda ja mis noudminne 29 r. 17 k. wälja teeb.
Needsinnatsed pabberid ja ramatud said pabberi sisse petsahwti allo pandud ning meie oidmisse alla antud. Et neid üllemal nimmetud rahhasid ja pabberid olleme wasto wöttnud, tunnistasme meie sensinnatsega; ka tunnistame meie weel, kui wannatud Koggodusse ammetimehhed, et hopmann Si??ow isse, täie moistuse sees olles, onni wasta tunnistas et, kui temma peaks surrema ning moisa pärris herral ehk rendiherral temma käest weel töeks tehtud rahha noudmist peaks ollema, se rahha samma siis koige eesmalt, enne weel kui middagi temma pärrimisse pärrast kohtopolilist arroteggemist akkatakse teggema, meie ees temma eestseisja Treumuthi läbbi peab wälja makstud sama
Peale selle tahtis Meinart ka walla laeka rahhad ja walla rahha pabberid, toetades ennast Baroni herra tunniskirja peale, petsahwti alla panna, mis meie, Koggokonna kohtomehhed, ei wöi need temmale lubbada, wadates se peale et Liiwland: tallorahwa seadusse ramato § 388 punkt 2 järrele walla pärralt asjad, kui walla laegas ja walla maggasi mitte moisa wallitsuse melewalla kätte ei olle antud, waid säetud se tarwis Koggokonna ammeti meeste kätte, ia peab walla wallitsus säetud aeal Kihhelkonna Kohtole arro andma. Järrelewatamist, kas walla rahha keik käes, ei wõi siis Meinertile keelda, kui Baroni herra temmale tunnis kirri annab et temma kätte moisa wallitsus ustub, sest moisa wallitsuse kohhus on § 583 T.S.B. jarrele iggal aastal üks kord walla laekast järrele wadata ; agga tahhame meie, kui Iummal ehk peaks hopmanni Sit?owi ärra kutsuma, kelle käes ka selle pärrast et moisa wallitsus temma kätte astud. § 574 selle sammo seaduste ramato järrele üks laeka wõtti on, sedda taita mis § 582 surma jures kässib tähhele panna._ mis kül mitte ei olle seal paikus moisa wallitusse pärrast waid Koggokonna ammeti meeste pärrast ütteldud._ Seda arvo mis walla laekaga ehk hopmanni wahhel weel olleks tehha ollewad, tahhame meie, kui wallalaeka wöttmega moisa tulleme, hopmanniga ja temma eestseisjaga ärra selletada.
Pea Juhhan Moor +++. Kohtomees Jürri Bringfeld +x+ Daniel Kook +++
Allatskiwwi moisa rendi herra Landrath ja nüüd Landmarschall Baron G. von Nolken olli Tarto Maakohto Marschakommisarile au pirger Meinertile tunnistkirri se peale annud et temma, Meinert, Allatskiwwi hoppmanni Iiss?owi, kes nüüd haige, katte ustud moisa rahha summad ning moisa pabberid meie, Allatskiwwi Koggokonna Kohtomeeste ees järrele watab ja petsahwti alla panneb. Selle peale siis andis hopmannist meie ees sussönnaga moistetud temma eestseisja Gustav Teodor Treunruht meie ees Meinerti katte wiis sadda kuuskümmend wiis rubla hob bedad, mis Meinert ka meie ees petsahwtiga kinni panni ja meie kätte oidmisse alla eitis. Peale selle sai üllemal nimmetud Treumuthist Meinerti kätte antud needsinnatsed moisa rahha pabberid:
1. üks Generalberuhnung, kelle järrele ülle ültse hoppmanni Si??owi käes 563 r. 53 k. h. moisa rahha olli ja temma selle peale Meinerti kätte on annud 564 rubla hõb.
2. üks obroki kassa arro teggemiste pabber, kelle järrele obroki kassa 522 r. 90 1/2 k. h. suur olli 31 I?ulo kuul 1856.
3. üks moisa kassa arro teggemisse pabber, kelle järrele moisa kassa sees, kuddas arwata, mitte ennam rahha ei olle; _ selle moisa kassa arro jure sai üks arro teggeminne selle ülle pandud, mis hopmanni eestseisja Treumuth 17mast senni kui 29ni Detsembrini 1856 on moisa rahhadest sisse wöttnud ja wälja annud.
4. üks arrokirri selle ülle mis rahhad, kes Allatskiwwi moisa pärrisherra Graf Wakelbergi parralt ja metspujude müimisse eest on s??se wõetud, hopmanni kaes ollid.
5,, kuus weikest obrokki seddeli kottikest, kus sees Kasepä, Suure iu Weikse-Kolkja, Ninnä, Rotsikülla ja Krasnogori kulla wnnelaste obrokkiwõlla seddelid sees on ning igga kottikesse sees weel üks arroteggemisse seddel, kui paljo on iggal küllal obroko wõlgo. Se wölg olli sesuggone: Kasepä külla 62 r. 81 k., Suur Kolkja 29 r. 52 k., weikene Kolkja 17r 41 k, Ninna külla 4 r 7k, Rootsi külla 69 r. 16 k. ja Krasnogori külla 19 r 40 k
6,, üks obrokki ramat.
7,, üks kümnisse ramat, mis taollopoead moisale kümnist peawad maksma._ Sai selle pärrast Meinarti kätte antud et ka seal sees mönni assi rahhaga on maksetud.
8,, üks wikenne ramatokenne, kus sees on ülles pandud kui paljo on hopmann metspuid Krahwi herra heaks müinud.
9,, üks ramatukenne kelle sees ülles pandud mis hoppmannil on Barroni herra käest nouda ja mis noudminne 29 r. 17 k. wälja teeb.
Needsinnatsed pabberid ja ramatud said pabberi sisse petsahwti allo pandud ning meie oidmisse alla antud. Et neid üllemal nimmetud rahhasid ja pabberid olleme wasto wöttnud, tunnistasme meie sensinnatsega; ka tunnistame meie weel, kui wannatud Koggodusse ammetimehhed, et hopmann Si??ow isse, täie moistuse sees olles, onni wasta tunnistas et, kui temma peaks surrema ning moisa pärris herral ehk rendiherral temma käest weel töeks tehtud rahha noudmist peaks ollema, se rahha samma siis koige eesmalt, enne weel kui middagi temma pärrimisse pärrast kohtopolilist arroteggemist akkatakse teggema, meie ees temma eestseisja Treumuthi läbbi peab wälja makstud sama
Peale selle tahtis Meinart ka walla laeka rahhad ja walla rahha pabberid, toetades ennast Baroni herra tunniskirja peale, petsahwti alla panna, mis meie, Koggokonna kohtomehhed, ei wöi need temmale lubbada, wadates se peale et Liiwland: tallorahwa seadusse ramato § 388 punkt 2 järrele walla pärralt asjad, kui walla laegas ja walla maggasi mitte moisa wallitsuse melewalla kätte ei olle antud, waid säetud se tarwis Koggokonna ammeti meeste kätte, ia peab walla wallitsus säetud aeal Kihhelkonna Kohtole arro andma. Järrelewatamist, kas walla rahha keik käes, ei wõi siis Meinertile keelda, kui Baroni herra temmale tunnis kirri annab et temma kätte moisa wallitsus ustub, sest moisa wallitsuse kohhus on § 583 T.S.B. jarrele iggal aastal üks kord walla laekast järrele wadata ; agga tahhame meie, kui Iummal ehk peaks hopmanni Sit?owi ärra kutsuma, kelle käes ka selle pärrast et moisa wallitsus temma kätte astud. § 574 selle sammo seaduste ramato järrele üks laeka wõtti on, sedda taita mis § 582 surma jures kässib tähhele panna._ mis kül mitte ei olle seal paikus moisa wallitusse pärrast waid Koggokonna ammeti meeste pärrast ütteldud._ Seda arvo mis walla laekaga ehk hopmanni wahhel weel olleks tehha ollewad, tahhame meie, kui wallalaeka wöttmega moisa tulleme, hopmanniga ja temma eestseisjaga ärra selletada.
Pea Juhhan Moor +++. Kohtomees Jürri Bringfeld +x+ Daniel Kook +++
