Sel 28mal Februaril 1870 ollid kous.
Kohto peawannem Kustas Sippelken
Kõrwamees Jaan Lepberg
Tallitaja Hans Krusert.
Astus ette Rouma walla mees Hans Habermann ja kaebas, et temma on minnewa sui, se on 1869 aastal, Kuie walla perremehhe Kaldama Kustas Sippelkeni heinamaa pealr 7 sadi heina selle kaubaga teinud, et se hein piddi poleks sama. Agga sest et Hansul endisest 4 künart linnast riet ja 2 naela ummalad Kustase käest sada olli, siis ollid nemmad sellega leppinud, et Hans Habermann 5 saadi ennesele sa ja 2 saadi jäid Kustaselle. Agga kui Hans Habbermann üks näddal enne künla päwa omma kuhja järrele läks, leidis temma, et se olli ärra widud ja pärrast olli temma sedda kulnud, et Kustas Sippelken on need heinad isse ärra winud.
Astus ette Kustas Sippelken ja ütles, et Hans Habermann on suremad ja parremad saod omma kuhja pannud ja 2 weikesed ja märjad temmale jätnud ja heina teggemisse hoegas olla Hans kaks korda ja igga kord üks saad heina koja winud ja sest kuhjast, mis Kustas ärra wiis, on Hans ka ühhe koorma enne ärra winud, sest kuhjast on kuhjast on Kustas 2 koormad sanud ja ühhe koorma lubba peale jätnud, agga tallitaja tunnistab, et need järrele jäetud heinad sandid on.
Ilma kohto mõistmisseta lubbab Kustas Sippelken Hansuga leppida, et temma lubbab temmale üks koorm head heina anda ja nisamma palju sest sandist kuhjast enneselle wõtta ja se kahhe suone kuhhi jättab temma ka Hansole, agga Hans Habermann ei olle sellega rahhul.
Kohhus mõistis siis, et Kustas Sippelken peab Hansule 1/2 Leisikad head heinad selle kahhe saose kuhja kõrwa andma.
Sel 28mal Februaril 1870.
Kohto kõrwamees Jaan Lepberg (XXX)
Tallitaja Hans Krusert (XXX).
Kirjutaja R. Hirsch.
Sel 28mal Februaril 1870 ollid kous.
Kohto peawannem Kustas Sippelken
Kõrwamees Jaan Lepberg
Tallitaja Hans Krusert.
Astus ette Rouma walla mees Hans Habermann ja kaebas, et temma on minnewa sui, se on 1869 aastal, Kuie walla perremehhe Kaldama Kustas Sippelkeni heinamaa pealr 7 sadi heina selle kaubaga teinud, et se hein piddi poleks sama. Agga sest et Hansul endisest 4 künart linnast riet ja 2 naela ummalad Kustase käest sada olli, siis ollid nemmad sellega leppinud, et Hans Habermann 5 saadi ennesele sa ja 2 saadi jäid Kustaselle. Agga kui Hans Habbermann üks näddal enne künla päwa omma kuhja järrele läks, leidis temma, et se olli ärra widud ja pärrast olli temma sedda kulnud, et Kustas Sippelken on need heinad isse ärra winud.
Astus ette Kustas Sippelken ja ütles, et Hans Habermann on suremad ja parremad saod omma kuhja pannud ja 2 weikesed ja märjad temmale jätnud ja heina teggemisse hoegas olla Hans kaks korda ja igga kord üks saad heina koja winud ja sest kuhjast, mis Kustas ärra wiis, on Hans ka ühhe koorma enne ärra winud, sest kuhjast on kuhjast on Kustas 2 koormad sanud ja ühhe koorma lubba peale jätnud, agga tallitaja tunnistab, et need järrele jäetud heinad sandid on.
Ilma kohto mõistmisseta lubbab Kustas Sippelken Hansuga leppida, et temma lubbab temmale üks koorm head heina anda ja nisamma palju sest sandist kuhjast enneselle wõtta ja se kahhe suone kuhhi jättab temma ka Hansole, agga Hans Habermann ei olle sellega rahhul.
Kohhus mõistis siis, et Kustas Sippelken peab Hansule 1/2 Leisikad head heinad selle kahhe saose kuhja kõrwa andma.
Sel 28mal Februaril 1870.
Kohto kõrwamees Jaan Lepberg (XXX)
Tallitaja Hans Krusert (XXX).
Kirjutaja R. Hirsch.
