Tuli ette Jaan Joonas Keiserliku Hoowi kohtu otsust 31 Märzist 1881 No 691 tema kaebtuse asjas esaku Jaan Koori wasta ette näidates, kelle järel temale päranduse nöudmise ja kahjutasumise öigus on jäetud, ja palus kogokonna kohut, et see oma kuulutuse pöhjuse pääle 4 Septembrist 1882 No 550, mis "Talurahwa Kuulutaja" No 9 sees teadustatud on, tema kaebtust tema koolnud esaku Jaan Koori kui testamendi järele säetud waranduse walitseja Josep Koori /:Kooskori:/ wasta üles wötta, seletada ja otsust teha. Nimelt on temal oma esaku Jaan Koori pärandusest saada:

1. Kui tema /:Jaan Joonas'e:/ lesk ema töist körda Jaan Kooriga abielusse heitis, jäi esimesest mehest järele jäänud warandus, nöuda kui see Ahja kogokonna kohtu protokollis 25 Octobr. 1879 ülestähendatud ja möistetud on, Jaan Koori kätte ning nimelt:

Puhta raha pääle arwatud peenikene maja kraam	wäärt 317 rbl. 50 kop.
14 elajat läbi segamine a' 30 rbl.	wäärt 420 rbl.
8 tsiga a' 25 rubl wäärt	wäärt 200 rbl.
6 lammast a' 3 rbl. wäärt	wäärt 18 rbl.
5 wilja kotti a' 70 kop.	wäärt 3 rbl. 50 kop.
2 kasukat a' 10 rbl. ja 2 särki a 8 rbl.	wäärt 36 rbl.
(5) wiied pidamise röiwad a' 20 rbl.	wäärt 100 rbl.
nelja hobuse riistad	wäärt 32 rbl.
ühed suitsed	wäärt 1 rbl. 50 kop.
4 wokki	wäärt 6 rbl.
Summa	1134 rbl. 50 kop.

See ülestähendatud warandus pidi kolmeks osaks ära jagatud saama, mis iga osa jao pääle 378 rbl. 17 kop. wälja teeb, aga et tema ema enne surma oma jao protokollis 9 Octobrist 1881 ülestähendatud tunnistuste järele temale /:Jaan Joonasele:/ kui oma ainu pojale on lubanud, sest et temal mitte wiimatse abielu sees lapsi ei olnud, siis temal kaks jagu sellest pärandusest nöuda, mis wälja teeb 756 rbl. 34 kop.

2. Annud tema Jaan Koorile Issaku maja ostmise tarwis 15 Septembr 1874. 600 rubl. ja on tema 15 Juunil 1882 nimetud kapital 600 rubl ja 200 rubl. protsenti kätte saanud, aga 7me aasta ja 9 kuu intressid 6% peale arwatud teewad 279 rbl. wälja, nönda et temal weel saada on 79 rubl.

3. on tema Ala-Issaku talus Jaan Koori peret katnud, see on röiwad teinud, ning nimelt

25 aastad ühe sulasele röiwad annud, mis 15 rubl. aasta pääle wälja teeb ülepia	375 rubl.
9 aastad näitsikut ja karja last katnud	90 rubl.
Näitsikule 3 rubl. aastas käeraha annud teeb 9 aasta kohta	27 rubl.
Karja lapsele 1 rubl. aastas käeraha annud teeb 9 aasta kohta	9 rubl.
Summa:	501 rubl.

mis tema Jaan Koori warandusest kätte saada tahab. Selle katmise üle wöiwad need orjad, kes elawad tunnistust anda nönda kui Peter Saag ja Johan Kerge, kui ka Leno Pung.

4. palub tema seda kraami, mis tema önnis esak Jaan Koor temale testamendi järele 15 Junist 1882 enne surma tema 35 aastase orjuse eest lubanud kätte saada, ning nimelt:

10 wakka	rukkid
10 wakka	keswi
15 wakka	kaaru
3 wakka	linaseemnid
50 wakka	kartohwlid
peenikest aija wilja	nii palju kui tarwis
1	lehm
6	lammast
1	hobune riistu ja wankriga

5. palub tema kogokonna kohut, et see Ala-Issaku talu liikuwa ja liikumata waranduse üle takseeriks ja kui wöeras warandus säält ära on wöetud, temale seadusliku osa jao, mis tema ema Liis Koor 33 aastase abielu sees Jaan Kooriga korjanud, kätte annaks, sest et neil selles wiimatses abielus mitte lapsi ei ole olnud. Jaan Koor ka midagi warandust tema emaga abielusse heitmise aeg majasse ei ole toonud, nönda et pool osa temale /:Jaan Joonasele:/ kui oma ema loomoliku pärijale ja töine pool osa Jaan Koori pärijate hääks jääb.

Josep Koor /:Kooskor:/ kui testamendi järele oma wenna Jaan Koori waranduse walitseja ja pärija sai ülewal pool ette pantud kaebtuse üle küsitud ja ütles nöudmiste punktide pääle wälja:

Ad 1. Tema ei tia sellest midagi, kui palju Jaan Joonas'el omast isast pärra jäänud warandust nöuda on, mis tema koolnud wenna Jaan Koori kätte jäänud.

Ad 2. Tema ei tia sellest raha protsendist, mis Jaan Joonas nöuab, ka midagi.

Ad 3. Tema ei wöi salata, et Jaan Joonas sulast ja näitsikut katnud, aga Jaan Koor on röiwaste tarwis linad ja willad annud.

Ad 4. Tema ei keela seda warandust mitte Jaan Joonasele, mis Jaan Koor testamendi järele lubanud.

Ad 5. Tema ei wöi mitte seda waranduse jagu keelata, kui kohus möistab, aga lubada ei wöi tema ka.

Kogokonna kohus tahtis koolnud Jaan Koori liikuwat ja liikumata warandust üle minna waatama ja takseerima, aga Josep Koor ei lubanud seda ja keelas seda ära ja ei annud ka otsust selle üle, kui suure hinna eest Ala-Issaku talu ostetud on saanud, mispääle Jaan Joonas üles andis: Jaan Koor olewat selle talu koha 6285 rubl. eest 1873 ostnud ja on 4285 rubl. wälja maksetud, nönda et weel Kreditkassa wölga 2000 rubl. selle maja pääl on, kellest rahast 9 aastad juba wölga wähendatud on.

Möistus: Jaan Koori warandusest peab Jaan Joonase hääks wälja maksetud saama:

Ad 1. Protokolli järel 25 Octobrist 1879 möistetud ja 9 Octobrist 1881 tunnistatud waranduse kaks osajagu - 756 rubl. 34 kop.

Ad 2. Wölgo antud raha intressid - 79 rubl.

Ad 3. Sulase, näitsiku ja karja lapse röiwaste tegemine ja käeraha - 501 rubl.

Ad 4. Testamendi järele lubatud:

10 wakka	rukkid
10 wakka	keswi
15 wakka	kaaru
3 wakka	linaseemnid
50 wakka	kartohwlid
peenikest aija wilja	nii palju kui tarwis
1	lehm
6	lammast
1	hobune riistu ja wankriga

Ad 5. poolosa wälja maksetud Ala-issaku talu hinnast, mis Jaan Joonase ema Liis oma töise mehe Jaan Kooriga omas 33 aastase abielu sees on korjanuwad - 2142 rbl. 50 kop.

Summa 3478 rbl. 84 kop.

Peter Kripson XXX Peter Hendrikson XXX Kotta Wossmann XXX Hendrik Piirson  XXX 

Möistus sai kohtukäijatele T.S.R. pärra a. 1860. §772 - 774 kuulutud ja öppus antud, mis tähele tuleb panna, kui keegi körgemat kohut tahab käija ja ei olnud kohtukäijad mölemad mitte sellega rahul.