Tulli ette Alatskiwwi- mõisawalitseja Tuncke ja kaebas Alatskiwwi- Kallaste külas elawa pottisepa Wassili Galatejew Ulanowi pääle, et 14. juunil 1875 teinud temaga kauba ja kontrahti, Kelle olla mõlemad enast kirjutanud, et Wasili Galatjev Uljanow wõttab oma pääle teha Allatskiwwi-wiina-köögi auro-kattel sisse müürida, nendesama torude-pannemine katla küttmisest kunni linksi, kuivatamise reheni, nenda, et linnaksed auro katla kütmisest ühes kuiwatud wõiwad saada, tema wõttab oma pääle nende teha, et truubid hästi tõmbawad ja katla ja linnakse kuiwatamise-toa. Soendamise pärast midagi wasta panna ei ole ja küttmise tarwis pool nenda palju puud üles peavad minema, kui ette, kui see töö mitte nenda ei ole, kaotab tema poole oma tööpalgast, mis sissepeetud saab, Kuss ei töö wiinapõletamise alastasel äraproovitud wiib sanda.-
Ulanow teeb seda tööd 4 töömehega, saab aga mõisa poolt, nenda kaua kui töö kestab 2 handlangrid ja saab oma töörahaga mõisa poolt söödetud, töö-alustab 1 Juulil 1875. Aurokatla sissepanemise ja torude-panemise eest linakse kuiwatamine, rehe juures, nenda, et wiimasel üks isiäraline küttmine tarwis ei ole, wait aurokattlast köödud saab-Selle töö ette saab Ulanow 65 rubla, 35 rubla siis kui kõik töö walmis on ja 30 rubla, kui töö wiinapõletamise alustusel hää saab leitud saama. Wasili Galatjewi Ulanowi töö ei ole aga hää olnud, kattel ei ole tömbanud, tulli tulnud suust wälja- kelle pääle Ulanow seda tööd ümberpraawitanud, ei ole jälle tömbanud, öölnud Ulanow: vaja korraks otsa 1 toru panna, siis tömbab paremini, lastud raud-toru korraks pääle panna, mis kõik materialiga tellingitega, meile palgaga pääle 50 rubla maksnud, aga ei ole sest kaa abi saanud, ikka ei ole tömbanud-Kelle pääle Ulanow jälle parandanud.- Sügise, kui wiinapõletamine alustanud, ei tömba ahi, ei kuiwata linnakse. rehi, kelle pääle 1 soendamise-toru linnakse-rotite tehtud, aga küttmine altpoolt ei ole kaa aitanud, linnaksed saanud, mis sees pool kuiwaks, miss aga äärte pool jäänud tooreks ja hakkanud hapnema-nenda, et need wiina-põletamise tarbes ei ole kõlbanud.-
Ulanowile kästud weel järele waatada ja parandada aga tema öölnud, tema ei tee ega paranda enam midagi...See kahju, miss seeläbi sündinud, et Ulanow oma tööd ei ole nenda teinud, kui pidi olema, teeb pääle 600 rubla wälja, nimelt: et aurukatlast ei saanud soja linakse, rehte, pidi wiimane isiäralis köötud saama, Kuss 25 sülda puud ülesse läinud, 4 rubla maksab süld puud, teeb 100 rubla, wiina köögis pidi pool wähem küttmise tarwis puud ülesminema kui enne, läinud aga pool ennam, 2 sülda pääwas, kui nüüd wiinaköök sügisest kunni kewadeni 180 pääwa käib, Tuncke aga 150 pääwa arwab, siis on kui kaa 1 1/2 sülda küttmise tarwis saab arwatud pöölva päälesiiski kõigewähemast 75 sülda enam puud ülesläinud kui enne ja see kõik Ulanowi halwa töö läbi, teeb see kahju 300 rubla wälja,- toru korsna pääle tulli 50 rubla maksma, linnakse- rehe ümbertegemine jälle 50 rubla ja kui nüüd see töö kõik ometi peab ümbertehtud saama, nenda, et kattel ja torud sedawiisi tömbavad kui tahetakse, tuleb see jälle pääle 100 rubla maksma, see teeb ühtekokku 600 rubla kahju, miss Ulanow töö läbi tulnud ja mis kahju tema Ulanowi käest nõuab, ilma arwamata weel rooste-rauad, miss uuest saanud tehtud 48 rubla maksnud ja wana rooste-raudadega, mis 9 aastat kestnud, ühes tükkis Ulanowi meisterdamise läbi ühe talwega nenda läbi põlenud, et enam ei Kõlba.-
Tunnistajad olla wiinapruulid Jürri Selli ja Jakob Sirk, linnaksepapp Karel Schmidt ja müürsep Johann Suur, kess kõigse enam teadvad ja näinud, et see Ulanowi töö wäga halv ja nenda pailju kahju sündinud.
Wasili Galatjev Ulanow Willandi linna. okladist, ettekutsutud, ütles: õige küll, et kontraht teinud, walitseja Tuncke kirjutanud aga kontraht saksa keele, seda tema ei oska lugeda, olla aga ometi oma nime allakirjutanud, tulnud 1 Juulil 1875 tööle, ei ole materise sääl olnud, ei ole saanud allastada, tulnud töinekord, jälle ei ole saanud, siis kolmandamal korral saanud nii kaugele, et wõinud tööd alustada, teinud töö walmis, wiinapruuli Jürri Selli arwanud, et weel parem oleks, kui raud korsna saab wiinaköögile pääle, walitseja Tunchel lasknud seda teha, miss see temale (Ulanowile) puudub, et laskmis korsna teha, niisama toru-linakse. rehte, ega tema ei ole kahju teinud, walitseja isi on oma mitmekorrase ümbermuutmisega kahju teinud, ega tema olla kontrahti seda oma pääle wõtnud, et tema kõik kahju eest peab wastama, tema on seda tööd teinud, mis kästi teha ja pool töö hinda on nendagi Tuncke ärawõtnud, miss ta weel tahab, see aga muidu kiusamine ja seda on Jüri Seli temale ka öölnud, et walitseja tahab teda kiusata.-
Esimene wiinapruuli Jürri Seli, ettekutsutud, ütles: kui esimest korda Ulanow Katla sissemüürinud, ei ole tõmbanud, parandanud ümber, jälle ei ole tõmbanud, korsna pandud pääle, ei ole midagi parem olnud, rööstid olla ära-sulanud, enne on 1 1/2 sülda puud kütmise tarwis pruukitud nüüd 2 sülda, kui mõisa oma rahwas ahju ümberteinud on parem tõmbanud, et tema Ulanowile öölnud, et walitseja teda kiusab, ei ole tõsi.
Toine wiinapruuli Jakob Sirk, ettekutsutud, ütles: ei ole ahi hää olnud, mitto korda parandanud Ulanow ümber, ei ole siiski paremaks saanud, muud tema ei tea.-
Linnakse papp Karel Schmidt, ettekutsutud, ütles: linakse rehes on truubid madlaste käinud, ei ole soja pidanud, linaksed ei ole saanud kuiwatada, läinud hukka, enne läinud ligi 2 sülda puud pääwas Kütmise juures ülesse, nüüd enam kui pool sülda pääwas.
Müürsepp Johann Suur, ettekutsutud, ütles: tema muud ei tea, et kui walitseja kisa pääle teinud linakse-rehte kiwwi truubid, nende asemele, mis wenelase Ulanowi plekkist oli pannud ja mis ei kõlbanud.
Mõisteti: Kontrahtis ei seisa, et kui Wasili Galatjev Ulanowi töö walmis on, et siis wiinaköök, kui täitsa käib, pool seda puud peab pruukima kütmise tarwis, kui enne, arwas kohus walitseja Tuncke nõudmise selle üle, see on 75 sülla puude eest 300 rubla, mis ennam üles olla läinud-tühjaks, uus raud korsen wõib kõik ehk materialiaga ja meistrite palgaga rubla maksta nendasama linnakse-rehe ümber tegemine 50 rubla, sest kontrahtis seisab, et aurokatle-soendusega pidi linnask- rehi kaa ühes saama, mis aga mitte korda ei ole läinud ja et pärast poorali köötud pidi saama, 25 sülda puud küll ehk on üleläinud nenda sama Kaa, et see töö, miss weel tuleb teha, et kõik korrapärast on, wistist ka 100 rubla maksma wiib tulla, kahju on nüüd Küll ehk Ulanowi läbi sündinud, tema on aga waene mees, ei ole temal maja ega warandust, siis arwas kohus seda kahju pooleks, see on 150 rubla, miss Wasili Galatjew Ulanow aegamööda ja jõudumööda walitseja Tunckele peab äramaksma. See otsus sai neile F.S.D § 772 ja 773 põhja järele ettekuulutatud, Kellega mõlemad, ei Tuchel, ei kaa Ulanow rahul ei olnud ja sedamaid sääduslikud appellatsiooni lehed kätte saivad.
A.Saul
K. Tõruwere
XXX (Kalew)
Tulli ette Alatskiwwi- mõisawalitseja Tuncke ja kaebas Alatskiwwi- Kallaste külas elawa pottisepa Wassili Galatejew Ulanowi pääle, et 14. juunil 1875 teinud temaga kauba ja kontrahti, Kelle olla mõlemad enast kirjutanud, et Wasili Galatjev Uljanow wõttab oma pääle teha Allatskiwwi-wiina-köögi auro-kattel sisse müürida, nendesama torude-pannemine katla küttmisest kunni linksi, kuivatamise reheni, nenda, et linnaksed auro katla kütmisest ühes kuiwatud wõiwad saada, tema wõttab oma pääle nende teha, et truubid hästi tõmbawad ja katla ja linnakse kuiwatamise-toa. Soendamise pärast midagi wasta panna ei ole ja küttmise tarwis pool nenda palju puud üles peavad minema, kui ette, kui see töö mitte nenda ei ole, kaotab tema poole oma tööpalgast, mis sissepeetud saab, Kuss ei töö wiinapõletamise alastasel äraproovitud wiib sanda.-
Ulanow teeb seda tööd 4 töömehega, saab aga mõisa poolt, nenda kaua kui töö kestab 2 handlangrid ja saab oma töörahaga mõisa poolt söödetud, töö-alustab 1 Juulil 1875. Aurokatla sissepanemise ja torude-panemise eest linakse kuiwatamine, rehe juures, nenda, et wiimasel üks isiäraline küttmine tarwis ei ole, wait aurokattlast köödud saab-Selle töö ette saab Ulanow 65 rubla, 35 rubla siis kui kõik töö walmis on ja 30 rubla, kui töö wiinapõletamise alustusel hää saab leitud saama. Wasili Galatjewi Ulanowi töö ei ole aga hää olnud, kattel ei ole tömbanud, tulli tulnud suust wälja- kelle pääle Ulanow seda tööd ümberpraawitanud, ei ole jälle tömbanud, öölnud Ulanow: vaja korraks otsa 1 toru panna, siis tömbab paremini, lastud raud-toru korraks pääle panna, mis kõik materialiga tellingitega, meile palgaga pääle 50 rubla maksnud, aga ei ole sest kaa abi saanud, ikka ei ole tömbanud-Kelle pääle Ulanow jälle parandanud.- Sügise, kui wiinapõletamine alustanud, ei tömba ahi, ei kuiwata linnakse. rehi, kelle pääle 1 soendamise-toru linnakse-rotite tehtud, aga küttmine altpoolt ei ole kaa aitanud, linnaksed saanud, mis sees pool kuiwaks, miss aga äärte pool jäänud tooreks ja hakkanud hapnema-nenda, et need wiina-põletamise tarbes ei ole kõlbanud.-
Ulanowile kästud weel järele waatada ja parandada aga tema öölnud, tema ei tee ega paranda enam midagi...See kahju, miss seeläbi sündinud, et Ulanow oma tööd ei ole nenda teinud, kui pidi olema, teeb pääle 600 rubla wälja, nimelt: et aurukatlast ei saanud soja linakse, rehte, pidi wiimane isiäralis köötud saama, Kuss 25 sülda puud ülesse läinud, 4 rubla maksab süld puud, teeb 100 rubla, wiina köögis pidi pool wähem küttmise tarwis puud ülesminema kui enne, läinud aga pool ennam, 2 sülda pääwas, kui nüüd wiinaköök sügisest kunni kewadeni 180 pääwa käib, Tuncke aga 150 pääwa arwab, siis on kui kaa 1 1/2 sülda küttmise tarwis saab arwatud pöölva päälesiiski kõigewähemast 75 sülda enam puud ülesläinud kui enne ja see kõik Ulanowi halwa töö läbi, teeb see kahju 300 rubla wälja,- toru korsna pääle tulli 50 rubla maksma, linnakse- rehe ümbertegemine jälle 50 rubla ja kui nüüd see töö kõik ometi peab ümbertehtud saama, nenda, et kattel ja torud sedawiisi tömbavad kui tahetakse, tuleb see jälle pääle 100 rubla maksma, see teeb ühtekokku 600 rubla kahju, miss Ulanow töö läbi tulnud ja mis kahju tema Ulanowi käest nõuab, ilma arwamata weel rooste-rauad, miss uuest saanud tehtud 48 rubla maksnud ja wana rooste-raudadega, mis 9 aastat kestnud, ühes tükkis Ulanowi meisterdamise läbi ühe talwega nenda läbi põlenud, et enam ei Kõlba.-
Tunnistajad olla wiinapruulid Jürri Selli ja Jakob Sirk, linnaksepapp Karel Schmidt ja müürsep Johann Suur, kess kõigse enam teadvad ja näinud, et see Ulanowi töö wäga halv ja nenda pailju kahju sündinud.
Wasili Galatjev Ulanow Willandi linna. okladist, ettekutsutud, ütles: õige küll, et kontraht teinud, walitseja Tuncke kirjutanud aga kontraht saksa keele, seda tema ei oska lugeda, olla aga ometi oma nime allakirjutanud, tulnud 1 Juulil 1875 tööle, ei ole materise sääl olnud, ei ole saanud allastada, tulnud töinekord, jälle ei ole saanud, siis kolmandamal korral saanud nii kaugele, et wõinud tööd alustada, teinud töö walmis, wiinapruuli Jürri Selli arwanud, et weel parem oleks, kui raud korsna saab wiinaköögile pääle, walitseja Tunchel lasknud seda teha, miss see temale (Ulanowile) puudub, et laskmis korsna teha, niisama toru-linakse. rehte, ega tema ei ole kahju teinud, walitseja isi on oma mitmekorrase ümbermuutmisega kahju teinud, ega tema olla kontrahti seda oma pääle wõtnud, et tema kõik kahju eest peab wastama, tema on seda tööd teinud, mis kästi teha ja pool töö hinda on nendagi Tuncke ärawõtnud, miss ta weel tahab, see aga muidu kiusamine ja seda on Jüri Seli temale ka öölnud, et walitseja tahab teda kiusata.-
Esimene wiinapruuli Jürri Seli, ettekutsutud, ütles: kui esimest korda Ulanow Katla sissemüürinud, ei ole tõmbanud, parandanud ümber, jälle ei ole tõmbanud, korsna pandud pääle, ei ole midagi parem olnud, rööstid olla ära-sulanud, enne on 1 1/2 sülda puud kütmise tarwis pruukitud nüüd 2 sülda, kui mõisa oma rahwas ahju ümberteinud on parem tõmbanud, et tema Ulanowile öölnud, et walitseja teda kiusab, ei ole tõsi.
Toine wiinapruuli Jakob Sirk, ettekutsutud, ütles: ei ole ahi hää olnud, mitto korda parandanud Ulanow ümber, ei ole siiski paremaks saanud, muud tema ei tea.-
Linnakse papp Karel Schmidt, ettekutsutud, ütles: linakse rehes on truubid madlaste käinud, ei ole soja pidanud, linaksed ei ole saanud kuiwatada, läinud hukka, enne läinud ligi 2 sülda puud pääwas Kütmise juures ülesse, nüüd enam kui pool sülda pääwas.
Müürsepp Johann Suur, ettekutsutud, ütles: tema muud ei tea, et kui walitseja kisa pääle teinud linakse-rehte kiwwi truubid, nende asemele, mis wenelase Ulanowi plekkist oli pannud ja mis ei kõlbanud.
Mõisteti: Kontrahtis ei seisa, et kui Wasili Galatjev Ulanowi töö walmis on, et siis wiinaköök, kui täitsa käib, pool seda puud peab pruukima kütmise tarwis, kui enne, arwas kohus walitseja Tuncke nõudmise selle üle, see on 75 sülla puude eest 300 rubla, mis ennam üles olla läinud-tühjaks, uus raud korsen wõib kõik ehk materialiaga ja meistrite palgaga rubla maksta nendasama linnakse-rehe ümber tegemine 50 rubla, sest kontrahtis seisab, et aurokatle-soendusega pidi linnask- rehi kaa ühes saama, mis aga mitte korda ei ole läinud ja et pärast poorali köötud pidi saama, 25 sülda puud küll ehk on üleläinud nenda sama Kaa, et see töö, miss weel tuleb teha, et kõik korrapärast on, wistist ka 100 rubla maksma wiib tulla, kahju on nüüd Küll ehk Ulanowi läbi sündinud, tema on aga waene mees, ei ole temal maja ega warandust, siis arwas kohus seda kahju pooleks, see on 150 rubla, miss Wasili Galatjew Ulanow aegamööda ja jõudumööda walitseja Tunckele peab äramaksma. See otsus sai neile F.S.D § 772 ja 773 põhja järele ettekuulutatud, Kellega mõlemad, ei Tuchel, ei kaa Ulanow rahul ei olnud ja sedamaid sääduslikud appellatsiooni lehed kätte saivad.
A.Saul
K. Tõruwere
XXX (Kalew)
