PROTOKOLL

Räpina: Lepinguraamat (1862-1870)

LeidandmedEAA.3333.1.64
Kaader
50
51
Daatum05.12.1866
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Sepp Peter Merdas Rappina wallast om se wisi Rappina moisan Gerhard v Sivers herra man palgant, et ta tulleb Jürripäiwan 1867 moisa töle. Sepp Merda saab korter ning 12 süld puid ja selle man 1/4 wakkamaa aija maad 3/4 wakkamaa pollun.

20 wakka rükki

17 wakka keswi

3 wak sormed

3 wak herned

2.. rubla palka

Sepp tohhib pidda 2 lehmad, ja 1 sikka, siat ei tohhi laudast wella. lehmad keiwad monakade  karjaga södi paele, ja saawa talwe muido õlgi. Sepp saab 1 tük hainamaad poles tehha, muud ellajad sepp ei tohi pidda igga aasta endal ja omma perrel. 

Omma poiset ta peab rimmelt üllesanda, ta wastotab enda ja omma rahhwa est et na ordlintlik ja ausast tenima. 

Omma passi ja pärahha woi muud kirja aegsalt tallitawa.

Mehhet kellest taeda om, et na wargat woi sansit innimeset neid sepp ei tohhi enda mannu wotta.

Sepp teeb tööd omma enda rauaga, murki naelat söet ja ristaga. Need ristad wottab sepp krau wasta, ja peab terwe jalle kaest anda, mis toise lehhe paele om kik metud.

Seppa om herra polest lubba keik tööd tetta, mis ta tahhab nink kellel ta tahhab, ent moisa tööd peab ta enne, kui keik muu tööd erratehha.

Weiksest parrandamist, mis rutto waja, peab sepp ka ösi woi söma aigo tetta.

Igga üts teine töö jab seisma kui herral tööd waja on.

Selle nimmetu kortere ja mona est peab sepp keik ristat, rista woi massina tükki, olgo mis taht Sillapae, Heidhof ja Jama moisa jaus omma polest parrandama, ning hobbest rauta.

Sepp saab wastse töö est, kui ta walmis on igga to est 9 kopl telle jakkamise est 12 naela paele, mis ta rauda mannu pandis.

Keik parrandamise tööd teeb sepp ommast rawwast, murkist, nink omma naeltega.

Parrandamise tööd arwates keik seppa töö Sillapae Heidhofi ja Jamamoisan neist ristast, mashinast woi ka mis hone ja maja küllen on. Keik töö mis nende kolme moisan waja on, kullub woi kaubaks lähheb.

Kos üts tük pudus, olgu kruwi woi haak woi hobbuse raud, siis saab ta wastsest asemel tetta, ja wastses töö inna perra massetu.

Ree tallad woi wankre witsad, kui na läbbi kulunud, ja neid jakka ennamb ei kõlwa, saawa wastsest rauast assemel pantu, ja sedda wana rauda peab sepp igga nael 3 kopik est taggasi osta. Wastse töö jaus arwates keik töö kos mitte wanna rauda taggasi ei jae. muido se om wastne töö, mis .itheütte katki tükki wasto, aga ütte kadku tükki asemel tulleb naggo kui sepp ütleb: sedda rista ei kõlwa ennamb jakka woi parrandada. siis peab ta isse ilma massu assemel tetta.

Ku adral jakkab ta ommast mürkist igga kord kui neid porrandada waja on.

Keik tshogun kess katki lähheb peab sepp omma rauaga ilma massu parrandada olgo kruwiga nidetega woi krampiga.

Keik töö hobbosed käiwa kewwade ilma rauda muido kui monni neist wiggatse kapiaja peas ollema, woi reise paele peakse minna, siis olgo rawwat all panta. Sitta wedamise aga peawa eddimest jallat olla rautud. 1 Septemre saadik peab sepp igga näddal 6 hobustel keige jallat rauta ni et külmaga keigel on rauat all. Süggise peab sepp hobbose rauast üts were kenne ülle kabja ninna ülles pörda. Nipea kui silet ja aed on olgo hobbose raut ülne rutto ja hästi rawwat kolme hakiga.

Sepp peab hobbose rautwese palka ütten rauadega ja neiladega, kui orntlik on rautud aasta pael 1 Rubla.

Talli hobbostel peawa taggumeset hagit igga talwe rauast kruwi alla.

Talli hobbese rautamise palk om rawadega ja naelaga, kui herra rahhul on 3 Rubla hobbuse pealt.

Muud palka keddage ei saa.

Keik seppa töö peab hästi ja tuggew agga mitte ülle arro raske olla.

Sepp ei tohhi keddagi tööd teggematta jätta ja lubbab aus teki ja kesku kulda, ni et herra rahhul on. Keik wastne tööd peab kaalu ja ramatu ülles panna enne kui teda wõlga arwaks

Sedda Kontrakt woib muido 1 Novembre igga aasta üllesüttelda.

Rappina se 5 Decembre 1866.

                                                        Peter Merda  XXX 

Se leht om seppa Merda Kontrakti mannu pantu 5 Decembre 1866.

Ned ristad mis leppi koa mannu on pantu kirjutakse Jurripaewan kui Peter kodda wasta wattab sia sisse.

Rauda ostmise tarwis saab Peter sadda rubla herra kaest lainatud raud seisab aidamehhe lukki all, ja nipea kui raud otsan, peab Peter neid sadda rubla ommast palgast taggasi massa - siis woib ta jälle rahha lainatud sada.

Kui kewwade moisan seppi kodda weel walmis ei ole, siis peab Peter suwel Jamamoisan koon tööd tetta. omma korter saab ta wabriko küllan.

Rappina sel 5 Decembre 1866

                                                                                       Peter Merda XXX

Sepp Peter Merdas Rappina wallast om se wisi Rappina moisan Gerhard v Sivers herra man palgant, et ta tulleb Jürripäiwan 1867 moisa töle. Sepp Merda saab korter ning 12 süld puid ja selle man 1/4 wakkamaa aija maad 3/4 wakkamaa pollun.

20 wakka rükki

17 wakka keswi

3 wak sormed

3 wak herned

2.. rubla palka

Sepp tohhib pidda 2 lehmad, ja 1 sikka, siat ei tohhi laudast wella. lehmad keiwad monakade  karjaga södi paele, ja saawa talwe muido õlgi. Sepp saab 1 tük hainamaad poles tehha, muud ellajad sepp ei tohi pidda igga aasta endal ja omma perrel. 

Omma poiset ta peab rimmelt üllesanda, ta wastotab enda ja omma rahhwa est et na ordlintlik ja ausast tenima. 

Omma passi ja pärahha woi muud kirja aegsalt tallitawa.

Mehhet kellest taeda om, et na wargat woi sansit innimeset neid sepp ei tohhi enda mannu wotta.

Sepp teeb tööd omma enda rauaga, murki naelat söet ja ristaga. Need ristad wottab sepp krau wasta, ja peab terwe jalle kaest anda, mis toise lehhe paele om kik metud.

Seppa om herra polest lubba keik tööd tetta, mis ta tahhab nink kellel ta tahhab, ent moisa tööd peab ta enne, kui keik muu tööd erratehha.

Weiksest parrandamist, mis rutto waja, peab sepp ka ösi woi söma aigo tetta.

Igga üts teine töö jab seisma kui herral tööd waja on.

Selle nimmetu kortere ja mona est peab sepp keik ristat, rista woi massina tükki, olgo mis taht Sillapae, Heidhof ja Jama moisa jaus omma polest parrandama, ning hobbest rauta.

Sepp saab wastse töö est, kui ta walmis on igga to est 9 kopl telle jakkamise est 12 naela paele, mis ta rauda mannu pandis.

Keik parrandamise tööd teeb sepp ommast rawwast, murkist, nink omma naeltega.

Parrandamise tööd arwates keik seppa töö Sillapae Heidhofi ja Jamamoisan neist ristast, mashinast woi ka mis hone ja maja küllen on. Keik töö mis nende kolme moisan waja on, kullub woi kaubaks lähheb.

Kos üts tük pudus, olgu kruwi woi haak woi hobbuse raud, siis saab ta wastsest asemel tetta, ja wastses töö inna perra massetu.

Ree tallad woi wankre witsad, kui na läbbi kulunud, ja neid jakka ennamb ei kõlwa, saawa wastsest rauast assemel pantu, ja sedda wana rauda peab sepp igga nael 3 kopik est taggasi osta. Wastse töö jaus arwates keik töö kos mitte wanna rauda taggasi ei jae. muido se om wastne töö, mis .itheütte katki tükki wasto, aga ütte kadku tükki asemel tulleb naggo kui sepp ütleb: sedda rista ei kõlwa ennamb jakka woi parrandada. siis peab ta isse ilma massu assemel tetta.

Ku adral jakkab ta ommast mürkist igga kord kui neid porrandada waja on.

Keik tshogun kess katki lähheb peab sepp omma rauaga ilma massu parrandada olgo kruwiga nidetega woi krampiga.

Keik töö hobbosed käiwa kewwade ilma rauda muido kui monni neist wiggatse kapiaja peas ollema, woi reise paele peakse minna, siis olgo rawwat all panta. Sitta wedamise aga peawa eddimest jallat olla rautud. 1 Septemre saadik peab sepp igga näddal 6 hobustel keige jallat rauta ni et külmaga keigel on rauat all. Süggise peab sepp hobbose rauast üts were kenne ülle kabja ninna ülles pörda. Nipea kui silet ja aed on olgo hobbose raut ülne rutto ja hästi rawwat kolme hakiga.

Sepp peab hobbose rautwese palka ütten rauadega ja neiladega, kui orntlik on rautud aasta pael 1 Rubla.

Talli hobbostel peawa taggumeset hagit igga talwe rauast kruwi alla.

Talli hobbese rautamise palk om rawadega ja naelaga, kui herra rahhul on 3 Rubla hobbuse pealt.

Muud palka keddage ei saa.

Keik seppa töö peab hästi ja tuggew agga mitte ülle arro raske olla.

Sepp ei tohhi keddagi tööd teggematta jätta ja lubbab aus teki ja kesku kulda, ni et herra rahhul on. Keik wastne tööd peab kaalu ja ramatu ülles panna enne kui teda wõlga arwaks

Sedda Kontrakt woib muido 1 Novembre igga aasta üllesüttelda.

Rappina se 5 Decembre 1866.

                                                        Peter Merda  XXX 

Se leht om seppa Merda Kontrakti mannu pantu 5 Decembre 1866.

Ned ristad mis leppi koa mannu on pantu kirjutakse Jurripaewan kui Peter kodda wasta wattab sia sisse.

Rauda ostmise tarwis saab Peter sadda rubla herra kaest lainatud raud seisab aidamehhe lukki all, ja nipea kui raud otsan, peab Peter neid sadda rubla ommast palgast taggasi massa - siis woib ta jälle rahha lainatud sada.

Kui kewwade moisan seppi kodda weel walmis ei ole, siis peab Peter suwel Jamamoisan koon tööd tetta. omma korter saab ta wabriko küllan.

Rappina sel 5 Decembre 1866

                                                                                       Peter Merda XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS