PROTOKOLL

Ahja: Protokollid (08.01.1871, 13.08.1876, 1885)

LeidandmedEAA.3257.1.2170
Kaader
162
163
Daatum12.04.1875
Protokolli number31
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Märkused

Jätkuprotokoll

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hindrik Torg Peakohtumees
Johan Klaosson Abikohtumees
Jaan Koskord Abikohtumees
Peter Kulp Abikohtumees
Hindrik Lipson Abikohtumees

Ahjal 12 Aprilil 1875. koon olliwa üllewannimmitud Kohtomehhed.

Johan Mootz Ahjawalla Perrismapiddaja Peter Kämber Sõssaramees, Rahwa suun kah Wargussest mitte puhhas Mees, kutsuti ette ja wastotas Küssimisse päle:"et se must ruun Obbene, kea praego temma koddun, om temma 31. Märzil Tartust ostnu 50 Rubl. est, Ellistwerre Mehhe Peter Kaap käest; 2selt et temma käen mitte ei olle Peter Kämber saan, wait enneki Peter Kämber lebbetka Reggi, kolmandamalt: Sure Neljapäiwal om kül Peter Kämber Poolwelli Kusta Kurrusk temma pole tulno, kea temmale Kohtu Arwamisse perra teada andis, et Peter Kämber Kohto alla saddanud ja Johan Mootz kaegu hinda ette, sest Kusta Kurrusk olli wäega suure Ruttuga Joh. Mootz poole tulno ja Johan Mootz weel suremba ruttoga Kottust ärraläino, et küll Pühhapäw, Suur Neljapäiw, olnud, ja olli Kurrista Walda Pitzu Hans Klaosse pole söitnud, kea temma suggulane ja kiige kawwalemb Kelm siin Nukkan peab ollema. Kah Joh. Mootz wäljaütlemisse man tunsi Koggokonna Kohhus paljo Wölsi, kelle perrast kah temma Wangi panti.

Peter Kämber tämba ettekutsutud, ja wastsest selle Asja perrast küssitud ja temmale ütteldut, et temma seniajatse Wäljaütlemisse mitte õige ei olle, sest tedda om nättu enne Ahjamoisa neide Meestega söitwad, neile temma Wiina ostwad, neidega wäega Sõbralikult ja kui wanna tutwa ümberKäiwad, wastotas Peter Kämber ja laskis hindat Pölwile mahha, ikkes ja könnelas ja pallel andis, et temma om nisuggutse Õnnetusse sisse sadanud, töiste Innemiste Kurja Nõu läbbi:"Et neist kattest Mehhedest olli üts Peter Puusepp ja töine Sootzka poeg Kastrest, kea enneki Wargusse pält ellawad, ja kellega temma Tartun jobba talwe tutwas sanu, ja ommawad temmale jobba siss ühhe Saani kiknu, kea lawwust, ilm wärwitu, doppelt rawwa all, Süwa Nukk katski, et temmaga söbras saada. Need sammad Mehhed ommawad Töisipäew 8mal Aprilil warra hommingul, Johan Mootzi poole tulno, kuss kah temma Peter Kämber olnud, kea Joh Mootziga Ispäiw sel 7mal, Aprilil, õdangul ilda Tartust koddo tulno; neil Meestel olnud illus Must Märra hobbene rawutud puutelle Wankre een, ketta Obbest neide päiwi sees Römo Körtzi alt warrastanu olliwad, sedda Obbest lubbanuwad temmale anda ilma hinnata, kui temma neile juhhatada wöttab, kats Obbest warrastada niisuggutzist howidest, kos mitte paljo rahwast ja howi Koira ei olle; sedda Kurja Näu wöttis temma siis täuta, jäewa siis kiiges päiwas Joh Mootz poole ja wasta Ödangut toll sammal päiwal läkswa Peter Kämber Koddo poole, kus temma teadis Mooste Koolmeistrid Adam Zirnaskid juhhatada, ja essi kah läinu ütten howi sisse ja warrastiwa sääl nimmitud hobbene, Wankri ja hobbese ristad; sält söitnuwad Ahja Tallopoea Jaan Jonasse poole, kohhe Howi Peter Kämber mitte ei läinud, wait seeni Tee pääl otnud, konna kah sält hobbene warrastetud saanu, Wargad Peter Puusep ja Sootza poeg lubbanud hobbesid Rõmu Körtzi liggu Tallomehhe poole wija ja sält Willandi ladele ; Körtzmik teawad Tallopoega juhhatada. Uehhelhobil ütles kah Peter Kämber, et need sammad Mehhed enne sedda körda päle tennahawa Kallaste Laade kah Johan Mootz poole tulno, kos kah Peter Kämber olnud, ja ommawad Johan Mootzile ütte Musta Ruuna hobbest, kiige Ree ja Riistadega 35 Rubl est ärramünud ja Johan Motzile üttelnud, et temma woib selle hobbesega enneki koddun Tööd tehha agga mitte Tartuhe söita, sest se om warrastetud. Se Obbene kiige Ree ja Riistadega olnud muidoki moista paljo rohkemb wärth.

Kohtomees Johan Klaosson olli Koggokonna Kohto poolt käsk saanu Suure Neljapäiwal Joh. Mootz Kohto ette tuwwa; nimmitul päiwal Joh. Mootz poole söitnu, es löwwa Johannid koddun, wait wäljasöitnu, temmale perra söiten Kurrista Walda Pitzu Hans Klaosse poole, es löwwa temma tedda kah sääl, nüüd jälle taggasi söitnu kell 11-12 wahhel Oesel wasta Suurt Reedit, tulno temmale üts Mees Musta hobbesega ja Saaniga wasta, ent käendno jobba kawwest tee pält ärra körwale; hõikamisse päle, kinnipiddada, ei olle se mitte kinnipidano wait üttelno:"minna söita Koddo." Kohtomehhel Johan Klaossonil olliwad Mehhed ütten, nimmelt: Johan Naggel, Peter Anderson ja Peter Mollok, kea kikk ni kui Kohtomees tunnistiwa, et Haele perra woino se Mees Jaan Taal olla, kea ka wäega koir Mees, nink Joh. MootzPitzu Hans Klaos ja Peter Kämber suur sõbber om. Eddessi Joh. Mootz poole sõitnu, olli se nüüd koddun ja toodi Kohto ette, Küssimisse päle wastotas.

Joh. Mootz, et temma ei olle mitte 8. Aprilil kats wõõrast meest omman Majan näinu, ja et need Mehhed ei olle mitte omma obbest, Must Märra ja Wankrid, temma poole jätnud.

Joh. Mootz Peter Kämber Suu Suud wasta küssitud, pallel Kämbre Mootzid mitte ennamb sallata, sest temma om jobba kik ülles awwaldano, ent kah nüüd es wotta Johan Mootz tunnistada, et temma pool kats Meest olnud ja Hobbene Must Märra, temma pole jätnud.

Suurel Reedil läuti Mötzan üts Must Märra Obbene Saniga, nimmelt sääl pool Mötzan, kohhas Oesel wasta Suurt Reedit Musta Obbesega ja Saaniga Kohtomees Joh Klaossonile wasta tulti, ja se kottus tunnistas et Obbene mitte weel kawwa säl ei olle saisnud.

Ahjal 12 Aprilil 1875. koon olliwa üllewannimmitud Kohtomehhed.

Johan Mootz Ahjawalla Perrismapiddaja Peter Kämber Sõssaramees, Rahwa suun kah Wargussest mitte puhhas Mees, kutsuti ette ja wastotas Küssimisse päle:"et se must ruun Obbene, kea praego temma koddun, om temma 31. Märzil Tartust ostnu 50 Rubl. est, Ellistwerre Mehhe Peter Kaap käest; 2selt et temma käen mitte ei olle Peter Kämber saan, wait enneki Peter Kämber lebbetka Reggi, kolmandamalt: Sure Neljapäiwal om kül Peter Kämber Poolwelli Kusta Kurrusk temma pole tulno, kea temmale Kohtu Arwamisse perra teada andis, et Peter Kämber Kohto alla saddanud ja Johan Mootz kaegu hinda ette, sest Kusta Kurrusk olli wäega suure Ruttuga Joh. Mootz poole tulno ja Johan Mootz weel suremba ruttoga Kottust ärraläino, et küll Pühhapäw, Suur Neljapäiw, olnud, ja olli Kurrista Walda Pitzu Hans Klaosse pole söitnud, kea temma suggulane ja kiige kawwalemb Kelm siin Nukkan peab ollema. Kah Joh. Mootz wäljaütlemisse man tunsi Koggokonna Kohhus paljo Wölsi, kelle perrast kah temma Wangi panti.

Peter Kämber tämba ettekutsutud, ja wastsest selle Asja perrast küssitud ja temmale ütteldut, et temma seniajatse Wäljaütlemisse mitte õige ei olle, sest tedda om nättu enne Ahjamoisa neide Meestega söitwad, neile temma Wiina ostwad, neidega wäega Sõbralikult ja kui wanna tutwa ümberKäiwad, wastotas Peter Kämber ja laskis hindat Pölwile mahha, ikkes ja könnelas ja pallel andis, et temma om nisuggutse Õnnetusse sisse sadanud, töiste Innemiste Kurja Nõu läbbi:"Et neist kattest Mehhedest olli üts Peter Puusepp ja töine Sootzka poeg Kastrest, kea enneki Wargusse pält ellawad, ja kellega temma Tartun jobba talwe tutwas sanu, ja ommawad temmale jobba siss ühhe Saani kiknu, kea lawwust, ilm wärwitu, doppelt rawwa all, Süwa Nukk katski, et temmaga söbras saada. Need sammad Mehhed ommawad Töisipäew 8mal Aprilil warra hommingul, Johan Mootzi poole tulno, kuss kah temma Peter Kämber olnud, kea Joh Mootziga Ispäiw sel 7mal, Aprilil, õdangul ilda Tartust koddo tulno; neil Meestel olnud illus Must Märra hobbene rawutud puutelle Wankre een, ketta Obbest neide päiwi sees Römo Körtzi alt warrastanu olliwad, sedda Obbest lubbanuwad temmale anda ilma hinnata, kui temma neile juhhatada wöttab, kats Obbest warrastada niisuggutzist howidest, kos mitte paljo rahwast ja howi Koira ei olle; sedda Kurja Näu wöttis temma siis täuta, jäewa siis kiiges päiwas Joh Mootz poole ja wasta Ödangut toll sammal päiwal läkswa Peter Kämber Koddo poole, kus temma teadis Mooste Koolmeistrid Adam Zirnaskid juhhatada, ja essi kah läinu ütten howi sisse ja warrastiwa sääl nimmitud hobbene, Wankri ja hobbese ristad; sält söitnuwad Ahja Tallopoea Jaan Jonasse poole, kohhe Howi Peter Kämber mitte ei läinud, wait seeni Tee pääl otnud, konna kah sält hobbene warrastetud saanu, Wargad Peter Puusep ja Sootza poeg lubbanud hobbesid Rõmu Körtzi liggu Tallomehhe poole wija ja sält Willandi ladele ; Körtzmik teawad Tallopoega juhhatada. Uehhelhobil ütles kah Peter Kämber, et need sammad Mehhed enne sedda körda päle tennahawa Kallaste Laade kah Johan Mootz poole tulno, kos kah Peter Kämber olnud, ja ommawad Johan Mootzile ütte Musta Ruuna hobbest, kiige Ree ja Riistadega 35 Rubl est ärramünud ja Johan Motzile üttelnud, et temma woib selle hobbesega enneki koddun Tööd tehha agga mitte Tartuhe söita, sest se om warrastetud. Se Obbene kiige Ree ja Riistadega olnud muidoki moista paljo rohkemb wärth.

Kohtomees Johan Klaosson olli Koggokonna Kohto poolt käsk saanu Suure Neljapäiwal Joh. Mootz Kohto ette tuwwa; nimmitul päiwal Joh. Mootz poole söitnu, es löwwa Johannid koddun, wait wäljasöitnu, temmale perra söiten Kurrista Walda Pitzu Hans Klaosse poole, es löwwa temma tedda kah sääl, nüüd jälle taggasi söitnu kell 11-12 wahhel Oesel wasta Suurt Reedit, tulno temmale üts Mees Musta hobbesega ja Saaniga wasta, ent käendno jobba kawwest tee pält ärra körwale; hõikamisse päle, kinnipiddada, ei olle se mitte kinnipidano wait üttelno:"minna söita Koddo." Kohtomehhel Johan Klaossonil olliwad Mehhed ütten, nimmelt: Johan Naggel, Peter Anderson ja Peter Mollok, kea kikk ni kui Kohtomees tunnistiwa, et Haele perra woino se Mees Jaan Taal olla, kea ka wäega koir Mees, nink Joh. MootzPitzu Hans Klaos ja Peter Kämber suur sõbber om. Eddessi Joh. Mootz poole sõitnu, olli se nüüd koddun ja toodi Kohto ette, Küssimisse päle wastotas.

Joh. Mootz, et temma ei olle mitte 8. Aprilil kats wõõrast meest omman Majan näinu, ja et need Mehhed ei olle mitte omma obbest, Must Märra ja Wankrid, temma poole jätnud.

Joh. Mootz Peter Kämber Suu Suud wasta küssitud, pallel Kämbre Mootzid mitte ennamb sallata, sest temma om jobba kik ülles awwaldano, ent kah nüüd es wotta Johan Mootz tunnistada, et temma pool kats Meest olnud ja Hobbene Must Märra, temma pole jätnud.

Suurel Reedil läuti Mötzan üts Must Märra Obbene Saniga, nimmelt sääl pool Mötzan, kohhas Oesel wasta Suurt Reedit Musta Obbesega ja Saaniga Kohtomees Joh Klaossonile wasta tulti, ja se kottus tunnistas et Obbene mitte weel kawwa säl ei olle saisnud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS