Moisa wallitsus töstis selle ülle kaebdust et walla tööorjusse maapiddajad tallopoead tähtpäewal ei mingisugguse nõuga moisa ei tulle omma teopulka selletama, waid sesinnaste pulgaselletusse teise ehk ka kolmanda selletamisse paiva peale jätwad - mönned ka kaueminni, kui Hannus Willa, kes ennam kui 9 kuud selle tarwis moisa ei olle tulnud - et kül on moisa poolt lubbatud, neid iggal aeal pulgaselletamisse wahhe aeal ette wötta, kui ühhe ehk teise wigga pärrast tähtpäewal ei olle sanud tulla; - wiggal agga peab ka üks tõssine pöhhi ollema, ja mitte koeruste pärrast wälja mötteldud.

Et nüüd sedda alwa ammetid opis ärra kaotada, sai Kohtust heaks kidetud, Kohtust ning moisa wallitsust kinnitud, et moisa sellest tallopoeast, kes teopäewade selletamiste teise tähtpaewani jättab selletamatta, 2 teopäwa - üks hobbese ja üks jallapääw - trahwiks kustutamatta jättab, kes kolmanda tähtpawani ei selleta, sedda ka 4 päwaga trahwida, ning sedda wörs eddasi. Siis-gi jääb ka selle jures se wiis ülles, et moisa sedda tallopoega, kes ühhe selge wigga pärrast sel tähtpawal just ei olle sanud tulla, sedda ka iggal aeal enne teist selletamist ette wöttab, ning opis trahwimatta jättab.