PROTOKOLL

Kolga: Protokolliraamat (1887-1890)

LeidandmedEAA.2628.1.10
Kaader
20
21
Daatum08.02.1888
Protokolli number14
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Juhan Wesilind Peakohtumees
Jaan Krohw Kohtumees
J. Palmros Kohtumees
G. Tamberg Kohtumees

Ost Harjumaa Hakemihtre härra kirja N 220 peale, sest 21. Jan. K.P. 1888 a said metsawarguse asja pärast kohtu ette nõuutud I Koitjerwe metsa waht Oru Hauts Tuurmann 44 a.w. tema kaebab, et Sigulast Sooniidi Tõnu Kuuskman Koitjerwe mõisa metsast kase puid olla maha raiunud umbes 4 1/2 nädal enne Jõulut ja neid hobusega raiutawast paigast eemale, ligi 2 wersta maad Kolga maa peale wedanud. 

Kui tema /Tuurman/ warguse leidnud, läinud tema puid jälgi mööda otsima ja näinud Kolga maa pealt eemalt, et Tõnu Kuuskman kase puid koorinud; et tema üksi ei olla tohtinud T. Kuusmanni juure minna, siis läinud tagasi kutsunud oma metsast hagude rauiuja, Surruwalla mehe Jaan Lepa, kes nüüd Koitjerwel elab, oma seltsi ja läinud siis seltsis Tõnu Kuuskmanni juure, kes puu koorimist juba lõpetanud olla ja seisnud kirwes kaenlas.

Metsawaht H. Tuurmanni küsimise peale wastanud T. Kuusman: tema tulnud hobusega metsast katusse lautuse latta wiima, pannud hobuse sööma ja läinud soost 2 puasega otsima, aga ei olla leidnud ja jäänud siis muidu sinna seisma. Sellepeale küsinud Hants Tuurman, mis need siin maas on, kust sa need tõid? Sellepeale hakanud Tõnu Kuuskman wanduma, ütlenud, mul nendega tegemist ei ole, pannud hobuse rihmad kinni, kes kase puude juurest umbes 15 sammu maad eemal olnud, ja tahtnud minema hakata; siis wõtnud tema /Tuurman/ ohjad oma kätte, ütlenud nüid on hobune minu walitsuse al, näita, kus su latid on; aga T. Kuusman ei näidanud mulle latta ja läks koju; sellepeale wiisin ma hobuse Kolga metsawahi Mähuste Juhan Rebase juure, kes selle hobuse Tõnu Kuusmanni omaks tunnistas, ja wankri eest ära wõttis ja oma ree peale sööma pani. Wankri peale oli wankri laudpuu /pitkaks laskmise puu/ 2 auku sees, mis pitka puude wedamise tarwis pruugitakse

Jaan Lepp 23 a w. tunnistab kõik niisamuti .

Kaewataw Tõnu Kuuskman 36 a.w. nõuuti kohtu ette ja kohus pärib, mis asja pärast Tõnu Kuukman sinna metsa läks? tema tunnistab: mul olid katusse latid metsas maas; läksin neid wankriga ära tooma, oli paar puaesa tarwis, wõtsin kirwe kaenlasse ja läksin neid otsima ei leidnud. Tulin tagasi hobuse juure, panin rihmad kinni, wõtsin heinad eest ära ja tahtsin minema hakata, sellepeale tulid Hants Tuurmann ja Jaan Lepp, esimene käratas mu peale, mis sa siin oled teinud'oled mu metsast puid warastanud; ma ei seisnudki nende koritud kase puude juures ja hobune oli ka umbes 40-50 sammu neist eemal.

Hants Tuurman wõtsid mu Jaan Leppaga mu hobuse, läksid Mähuste pooole ja mina läksin soost otse läbi jala koju poole.

1 päew ja 2 ööd hiljemalt läksin jälle sinna samasse metsa latta raiuma, siis leidsin oma hobuse metsast heinamaalt; sedelgas oli seljast kadunud, rangid pahupidi kaelas ja riistad katki kistud, siis wiisin sealt hobuse koju, aga wanker on mul praegu Mähustes. Tõeasja tunnistuseks nõuuti ette Kolga metsa waht Juhan Rebane 39 a.w.; sai küsitud: Kas Tõnu Kuusmannil seal metsas latta ja üleüldse puid raiutud oli, kus metsawaht H Tuurmann Tõnu Kuusmanni hobuse ära wõttis? tema tunnistab, et Tõnu Kuusmannil seal metsas, lattisid, puid ja rahnusid maas olid, sest wiimane ehitada neljat aastat omale majasid ja olla sealt metsast kõik oma ehituse puud saanud

II. olla Tõnu Kuusmann kohe peale hobuse kätte saamist sealt metsast latta koju wedanud ja katust teinud, aga tema / Juh Rebane / ei ole Tõnu Kuusmanni wankert mitte kätte annud, mis Hants Tuurmann sinna tema juure kinni pannud, waid T. Kuusman palganud tema /Rebase/ käest wankri, latta koju wedada.

Esimisel öösel, kui Juh. Rebane läinud kella 2 ajal õue hobusele heinu andma, olnud wäljas tema ree peal hobune ära kadunud, aga ta ei tea, kas on keegu hobuse wiinud, wõi on se ise lahti saanud

Kui Hants Tuurmann hobusega meile tuli, siis ütles tema minu wastu, et Tõnu Kuusmann soo poolt tulnud, kirwes õlal, selle sõna pärast waidlewad Hants Tuurman ja Tõnu Kuusmann. Sel pääwal, kui Hants Tuurmann ütleb puud olema Koitjärwe maa pealt Kolga maa peale weetud, olla Tõnu kuusmann Juh. Rebane tunnistuse järele, wiimase juures olnud pilpa katust löömas.

Otsus: Hants Tuurmanni kaebtus ei saa asjalikuks tunnistatud, sest ta ei ole puu raiumist ja wedamist näinud.

II ka mitte seda ei wõi tema tunnistada, et T. Kuusman on puid oma wankri peale kannud, ehk et wanker nende warastud kase puude juures seisis. III on Hants Tuurman Kolga maa pealt enese tunnistuse järele, ilma ühelegi Kolga metsa ehk walla ametmehele näitamata kase puud oma koju ligidale Koitjerwe maa peale wedanud, aga Tõnu Kuusmannil on Kolga metsa waht Juh. Rebane tunnistuse järel sel ajal seal metsas tegemist olnud, - jääb praegusel luol kaewataw T. Kuusmann süüst wabaks ja H Tuurman peab puude warguse üle selgemat tunnistust ette tooma. 

Ost Harjumaa Hakemihtre härra kirja N 220 peale, sest 21. Jan. K.P. 1888 a said metsawarguse asja pärast kohtu ette nõuutud I Koitjerwe metsa waht Oru Hauts Tuurmann 44 a.w. tema kaebab, et Sigulast Sooniidi Tõnu Kuuskman Koitjerwe mõisa metsast kase puid olla maha raiunud umbes 4 1/2 nädal enne Jõulut ja neid hobusega raiutawast paigast eemale, ligi 2 wersta maad Kolga maa peale wedanud. 

Kui tema /Tuurman/ warguse leidnud, läinud tema puid jälgi mööda otsima ja näinud Kolga maa pealt eemalt, et Tõnu Kuuskman kase puid koorinud; et tema üksi ei olla tohtinud T. Kuusmanni juure minna, siis läinud tagasi kutsunud oma metsast hagude rauiuja, Surruwalla mehe Jaan Lepa, kes nüüd Koitjerwel elab, oma seltsi ja läinud siis seltsis Tõnu Kuuskmanni juure, kes puu koorimist juba lõpetanud olla ja seisnud kirwes kaenlas.

Metsawaht H. Tuurmanni küsimise peale wastanud T. Kuusman: tema tulnud hobusega metsast katusse lautuse latta wiima, pannud hobuse sööma ja läinud soost 2 puasega otsima, aga ei olla leidnud ja jäänud siis muidu sinna seisma. Sellepeale küsinud Hants Tuurman, mis need siin maas on, kust sa need tõid? Sellepeale hakanud Tõnu Kuuskman wanduma, ütlenud, mul nendega tegemist ei ole, pannud hobuse rihmad kinni, kes kase puude juurest umbes 15 sammu maad eemal olnud, ja tahtnud minema hakata; siis wõtnud tema /Tuurman/ ohjad oma kätte, ütlenud nüid on hobune minu walitsuse al, näita, kus su latid on; aga T. Kuusman ei näidanud mulle latta ja läks koju; sellepeale wiisin ma hobuse Kolga metsawahi Mähuste Juhan Rebase juure, kes selle hobuse Tõnu Kuusmanni omaks tunnistas, ja wankri eest ära wõttis ja oma ree peale sööma pani. Wankri peale oli wankri laudpuu /pitkaks laskmise puu/ 2 auku sees, mis pitka puude wedamise tarwis pruugitakse

Jaan Lepp 23 a w. tunnistab kõik niisamuti .

Kaewataw Tõnu Kuuskman 36 a.w. nõuuti kohtu ette ja kohus pärib, mis asja pärast Tõnu Kuukman sinna metsa läks? tema tunnistab: mul olid katusse latid metsas maas; läksin neid wankriga ära tooma, oli paar puaesa tarwis, wõtsin kirwe kaenlasse ja läksin neid otsima ei leidnud. Tulin tagasi hobuse juure, panin rihmad kinni, wõtsin heinad eest ära ja tahtsin minema hakata, sellepeale tulid Hants Tuurmann ja Jaan Lepp, esimene käratas mu peale, mis sa siin oled teinud'oled mu metsast puid warastanud; ma ei seisnudki nende koritud kase puude juures ja hobune oli ka umbes 40-50 sammu neist eemal.

Hants Tuurman wõtsid mu Jaan Leppaga mu hobuse, läksid Mähuste pooole ja mina läksin soost otse läbi jala koju poole.

1 päew ja 2 ööd hiljemalt läksin jälle sinna samasse metsa latta raiuma, siis leidsin oma hobuse metsast heinamaalt; sedelgas oli seljast kadunud, rangid pahupidi kaelas ja riistad katki kistud, siis wiisin sealt hobuse koju, aga wanker on mul praegu Mähustes. Tõeasja tunnistuseks nõuuti ette Kolga metsa waht Juhan Rebane 39 a.w.; sai küsitud: Kas Tõnu Kuusmannil seal metsas latta ja üleüldse puid raiutud oli, kus metsawaht H Tuurmann Tõnu Kuusmanni hobuse ära wõttis? tema tunnistab, et Tõnu Kuusmannil seal metsas, lattisid, puid ja rahnusid maas olid, sest wiimane ehitada neljat aastat omale majasid ja olla sealt metsast kõik oma ehituse puud saanud

II. olla Tõnu Kuusmann kohe peale hobuse kätte saamist sealt metsast latta koju wedanud ja katust teinud, aga tema / Juh Rebane / ei ole Tõnu Kuusmanni wankert mitte kätte annud, mis Hants Tuurmann sinna tema juure kinni pannud, waid T. Kuusman palganud tema /Rebase/ käest wankri, latta koju wedada.

Esimisel öösel, kui Juh. Rebane läinud kella 2 ajal õue hobusele heinu andma, olnud wäljas tema ree peal hobune ära kadunud, aga ta ei tea, kas on keegu hobuse wiinud, wõi on se ise lahti saanud

Kui Hants Tuurmann hobusega meile tuli, siis ütles tema minu wastu, et Tõnu Kuusmann soo poolt tulnud, kirwes õlal, selle sõna pärast waidlewad Hants Tuurman ja Tõnu Kuusmann. Sel pääwal, kui Hants Tuurmann ütleb puud olema Koitjärwe maa pealt Kolga maa peale weetud, olla Tõnu kuusmann Juh. Rebane tunnistuse järele, wiimase juures olnud pilpa katust löömas.

Otsus: Hants Tuurmanni kaebtus ei saa asjalikuks tunnistatud, sest ta ei ole puu raiumist ja wedamist näinud.

II ka mitte seda ei wõi tema tunnistada, et T. Kuusman on puid oma wankri peale kannud, ehk et wanker nende warastud kase puude juures seisis. III on Hants Tuurman Kolga maa pealt enese tunnistuse järele, ilma ühelegi Kolga metsa ehk walla ametmehele näitamata kase puud oma koju ligidale Koitjerwe maa peale wedanud, aga Tõnu Kuusmannil on Kolga metsa waht Juh. Rebane tunnistuse järel sel ajal seal metsas tegemist olnud, - jääb praegusel luol kaewataw T. Kuusmann süüst wabaks ja H Tuurman peab puude warguse üle selgemat tunnistust ette tooma. 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS