Juhhan Wäljama Keilast kaebas sedda asja walla kohto ette: kui ta tallitaja ammetis olli, pärrind ta Keila mehhe Jüri Pälli pearahha mis ta kolme asta eest wölga on, kätte, et wanna wölg tassa saaks, siis lönud Jüri Päll russikaga wasta ta rindo nende söimo sannadega ütteldes: "sa olleksid wäärt siggade karja panna agga mitte tallitajaks, ja pead minnule weel maksma, miks sa mo kaswatiko liisko kannid, olleks ma sindin tahtnud olla, siis olleks sa tompeal wett wäddamas olnud et rauad jalgus kölliseksid. Keila mees Hans Liister on pealt kulnud kui ta sedda üttelnud.

Kohto körwamees Hans Liister tunnistab sedda nisammoti mis Juhhan Wäljama ütleb.

Jüri Pelli sai kohto tuppa kutsutud ja tedda selle asja ülle küssitud. Ta tunnistab: "lönud ta ei olle mitte, egga need söima sannad on ta üttelnud." Pea rahha ta ei maksa mitte, sest et kaswatik on temmale lubband kolme asta sees 15 rbl. maksta, agga ta ei olle weel ühtegi saand, sellepärrast miks ta on liisko pantud.

Walla kohhus möistis: Jüri peab sedda wölga mis temma käest pärritakse ikka isse maksma, et tallitajal sellega asja ei olle mis kaup temmal omma kaswatikuga olnud, agga ta ei wötta sedda kuulda.

Juhhan Wäljama kui se aegne tallitaja ei wöinud keddagid liisust wälja wötta, kes selle arroline olli.

Et Jüri Päll tedda lönud ja ni laido wäärt sannadega teotanud, sellega ei tahha ta mitte rahhul olla, waid on protokolli wälja pallunud et ta kaugemale wöib minna.