PROTOKOLL

Pati: Protokolliraamat (1882-1884)

LeidandmedEAA.3988.1.11
Kaader
25
Daatum25.09.1882
Protokolli number137
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
H Kurm Kohtumees
J Puk Kohtumees
A Miglau Kohtumees

Jüri Reimanni tunistuse peale wastab Jaak Sauga küsimise peale nõumehega: tema olnud pühapääw õhtu Patti kõrtsis, tule mann näinud ka Karl Kaske teretanud, peale põlemist käinud weel kõrtsis ja läinud kodo, muiale olla jalga saanud,- ei ka mitte Kople Peedi tare jures käinud, ega kuskil sääl poole kainud, ei ka wana ehk suure rehe juures käinud ega säält mööda läinud, see olla wale, kui mõni seda ütleda.-

Jüri Reimann ütleb: tema ei tunda Jaak Mõttus, pärisnime Sauga, mitte selgeste.- wiinud teda kuni Peet Oksermanni taluse, tema läis aida peale magama ja teejuht läinud tagasi tuppa ei alla saanud,- aida peal maganud üks wana pime isa ja veike karjane, ja see pois kes teda sinna wiinud ütlenud temale et need ülewal aida peal magada,- kui homiko üles tõusnud ei olla keegi näinud, kui hommiko säält ära tulnud,- homiko enne pääwa tõusmad säält ära, tema hobunejäänud kõrtsi hoowi ja tema wend jäänud hobuste jure,- kui kõrtsi jure saanud, maganud teised, aeanud wenna ülese ja hakkanud maandi peale rüüsa wedama.-

Jaak Sauga, nimetatakse Mõttus, sai ette kutsutud ja Reimanni käest küssitud kas see pois wiinud teda Peet Oksermanni taluse, wastab ei olla mitte see olnud, olnud peenem pois ja ütlenud (ennast) oma nime Jaak Mõttuse olewad,- sest kõrtsis joonud ka kahekeste pool kortert wiina ära,-

Otsus: et see protokoll saab Keiserliko Perno sillakohtu läkkitud parema järele uurimiseks ja otsuse antmiseks läkkitud.-

Kohtumees: H Kurm

         "            J Puk

         "            K Leilop +++

Jüri Reimanni tunistuse peale wastab Jaak Sauga küsimise peale nõumehega: tema olnud pühapääw õhtu Patti kõrtsis, tule mann näinud ka Karl Kaske teretanud, peale põlemist käinud weel kõrtsis ja läinud kodo, muiale olla jalga saanud,- ei ka mitte Kople Peedi tare jures käinud, ega kuskil sääl poole kainud, ei ka wana ehk suure rehe juures käinud ega säält mööda läinud, see olla wale, kui mõni seda ütleda.-

Jüri Reimann ütleb: tema ei tunda Jaak Mõttus, pärisnime Sauga, mitte selgeste.- wiinud teda kuni Peet Oksermanni taluse, tema läis aida peale magama ja teejuht läinud tagasi tuppa ei alla saanud,- aida peal maganud üks wana pime isa ja veike karjane, ja see pois kes teda sinna wiinud ütlenud temale et need ülewal aida peal magada,- kui homiko üles tõusnud ei olla keegi näinud, kui hommiko säält ära tulnud,- homiko enne pääwa tõusmad säält ära, tema hobunejäänud kõrtsi hoowi ja tema wend jäänud hobuste jure,- kui kõrtsi jure saanud, maganud teised, aeanud wenna ülese ja hakkanud maandi peale rüüsa wedama.-

Jaak Sauga, nimetatakse Mõttus, sai ette kutsutud ja Reimanni käest küssitud kas see pois wiinud teda Peet Oksermanni taluse, wastab ei olla mitte see olnud, olnud peenem pois ja ütlenud (ennast) oma nime Jaak Mõttuse olewad,- sest kõrtsis joonud ka kahekeste pool kortert wiina ära,-

Otsus: et see protokoll saab Keiserliko Perno sillakohtu läkkitud parema järele uurimiseks ja otsuse antmiseks läkkitud.-

Kohtumees: H Kurm

         "            J Puk

         "            K Leilop +++


TAGASI KUVA MÄRGENDUS