Kohtu ette astus lesk Madli Orjas kelle saun tänawu Jaanipäewa õhtul ära põles, ja kaebas: 5e (wiie) aasta eest, kui mu mees oli surnud, kadus mu majast matuke wiina ära ja Tõnis Orjas, mu mehe wend, tunnistas isi pärast üles et tema käind seal. Pärast oli Orawa peremees Tõnis Kummelby seda kuulda saanud ja arwas, mina tähendanud teda kui Orawa Tõnis ütlesin, sest Tõnis Orjas oli ka siis Orawal, ja hakkas sellepärast mu maja ukse ees käratsema mis peale ka Gustas Mühlmann senna tuli ja tema kuulis küll ka, kui Tõnis Kummelby ähwardas ja ütles: Mis see (saun) siin teeb, tarvis aga tuli otsa panna.

Siis kutsuti Orawa perenaene Mari Kummelby ette ja see rääkis: Kui nõnda pahandusi sündis, ütlesin ma: parem oleks wõind need palgid ära põletada, (sest Tõnis Kummelby oli isi neid muist temale müünd).

Siis kutsuti Gustas Mühlmann ette ja ta ütles: Seda mina ka küll kuulsin kui Tõnis ja Mari Kummelby ütlesid: tarvis aga tuli otsa panna tall.

Kui kohus küsis miks ta appi ei tulnud, kui maja nende oma wärawa juures põles, wastas ta esiti: Ma ei tahtnud paljajalu wälja tulla, pärast ütles ta jälle, ta jooksnud palja jalu edasi tagasi õues. Esiti ütles ta kuuse otsas "jaanituld" näinud, pärast ütles jälle, ta maganud sell ajal kambris ja lisas weel juure: Ega meie ometi seda ei teind; sest on jo mitu aastat kui see sai lubatud.

Kohus mõistis et seda asja peab suuremasse kohtusse saatma.

Protukoll sai wälja kirjutud ja Hakenrihtrile saadetud 10mal Webruaril 1886.