PROTOKOLL

Kohila: Lohu vallakohtu protokolliraamat (1867-1880)

LeidandmedEAA.3071.1.8
Kaader
72
Daatum27.06.1877
Protokolli number5
Protokolli teema5. Kahjutasu
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hans Wunder Peakohtumees
Jaan Perdig Kohtumees
Jaan Tori Kohtumees
Mart Wunder Vallavanem
J. Mennik Kirjutaja

Kaebas Loho moisa walitsus: et moisa hobuste karjane Mart Herma on tööhobuse pea jala külge kinni sidunud, ja nende läinud hobune jõkke ja uppunud ära et kinni seutud ujuda ei woinud.

II. Arwab moisa walitsus et karjane seal juures ei ole mitte olnud, sest et tema sugugist ei ole teadnudki et hobune uppunud oli, waid otsinud koguni muiale hobuse järele, oleks ta juures olnud, siis oleks ta ometigid kuulnud kui hobune jões oleks solistanud.

III. Takserib moisa walitsus selle hobus 50. Rbl.

Sai hoostekarjane Mart Herma ette kutsutud ja tema rääkis nenda: Selle hobuse sidusin mina selle poolest pea jala külgi et tema muidu sugugist paigal ei seisnud, aga ära ei ole ma juurest mitte olnud. Hobused läksid muist raba poole ja teised jäid jõe äre sööma, läksin neid sealt rabast wastu lööma, ja kui tagasi tulin, leitsin kohe ühe hobus seal waiak olema ning hakkasin seda kohe taga otsima ja otsisin kuni hommiku kellu seitsmeni siis leitsin teine pool jõe kaldas ära uppunud, ja seda asja woib Juhan Balm tunnistada, kes sel öösel ka seal minu juures oli.

Sai Juhan Balm kutsutud, ja küsitud, ja tema rääkis nenda: muist hobusid läksid rabasse ja Mart läks neid sealt ära ajama kui tagasi tuli siis küsis kas nägid kus üks hobune läks, üks on kadunud, mina ütlesin ei näinud, ja mina ei näinud ka ega kuulnud midagist. Siis hakkas Mart Herma kohe teda taga otsima.

Kogukonna kohus tegi otsust nenda: Hobuse karjatsel on sest kül süüd, et tema hobuse pea jala külge sidus, aga kui se hobune nenda pahur olnud, siis ei ole see süü mitte wäga suur, ja Juhan Balmi tunnistuse järele, on ta keik see öö seal juures olnud, ega mitte sealt ära olnud nenda kui moisa walitsus seda oma kaebtuses arwas.

Moisa walitsus takserib selle hobuse 50. Rbl. aga kohtumehed iga üks ütleb ja tallitaja ka seda hobust enne näinud olewad, aga arwawad, et se hobune keige kõrgema hinna alla 40. Rbl. maksab, kahju et moisa walitsus siis seda hobust pole lasnud takserida enne kui ta maha maetud sai.

Et nüüd see wiis on, pahurad hobused ikka kinni seotud peast ehk jalust, siis arwab ka kogukonna kohus selle süüi karjatsele mitte wäga suureks, ja selle kahju pooleks kanda, nenda et karjane Mart Herma 20. Rbl. moisale maksma peab.

(Moisa walitsus ei olnud selle moistusega rahul, sai protokoll sel 2 Heina k.p. wälja antud.)

Kaebas Loho moisa walitsus: et moisa hobuste karjane Mart Herma on tööhobuse pea jala külge kinni sidunud, ja nende läinud hobune jõkke ja uppunud ära et kinni seutud ujuda ei woinud.

II. Arwab moisa walitsus et karjane seal juures ei ole mitte olnud, sest et tema sugugist ei ole teadnudki et hobune uppunud oli, waid otsinud koguni muiale hobuse järele, oleks ta juures olnud, siis oleks ta ometigid kuulnud kui hobune jões oleks solistanud.

III. Takserib moisa walitsus selle hobus 50. Rbl.

Sai hoostekarjane Mart Herma ette kutsutud ja tema rääkis nenda: Selle hobuse sidusin mina selle poolest pea jala külgi et tema muidu sugugist paigal ei seisnud, aga ära ei ole ma juurest mitte olnud. Hobused läksid muist raba poole ja teised jäid jõe äre sööma, läksin neid sealt rabast wastu lööma, ja kui tagasi tulin, leitsin kohe ühe hobus seal waiak olema ning hakkasin seda kohe taga otsima ja otsisin kuni hommiku kellu seitsmeni siis leitsin teine pool jõe kaldas ära uppunud, ja seda asja woib Juhan Balm tunnistada, kes sel öösel ka seal minu juures oli.

Sai Juhan Balm kutsutud, ja küsitud, ja tema rääkis nenda: muist hobusid läksid rabasse ja Mart läks neid sealt ära ajama kui tagasi tuli siis küsis kas nägid kus üks hobune läks, üks on kadunud, mina ütlesin ei näinud, ja mina ei näinud ka ega kuulnud midagist. Siis hakkas Mart Herma kohe teda taga otsima.

Kogukonna kohus tegi otsust nenda: Hobuse karjatsel on sest kül süüd, et tema hobuse pea jala külge sidus, aga kui se hobune nenda pahur olnud, siis ei ole see süü mitte wäga suur, ja Juhan Balmi tunnistuse järele, on ta keik see öö seal juures olnud, ega mitte sealt ära olnud nenda kui moisa walitsus seda oma kaebtuses arwas.

Moisa walitsus takserib selle hobuse 50. Rbl. aga kohtumehed iga üks ütleb ja tallitaja ka seda hobust enne näinud olewad, aga arwawad, et se hobune keige kõrgema hinna alla 40. Rbl. maksab, kahju et moisa walitsus siis seda hobust pole lasnud takserida enne kui ta maha maetud sai.

Et nüüd see wiis on, pahurad hobused ikka kinni seotud peast ehk jalust, siis arwab ka kogukonna kohus selle süüi karjatsele mitte wäga suureks, ja selle kahju pooleks kanda, nenda et karjane Mart Herma 20. Rbl. moisale maksma peab.

(Moisa walitsus ei olnud selle moistusega rahul, sai protokoll sel 2 Heina k.p. wälja antud.)


TAGASI KUVA MÄRGENDUS