Rannamõisas sel 20mal Julil 1845 aassal
Olliwad mõisas Pea kohtomees Karel Ärdis
Abbi kohtomees Jaan Õja
Abbi kohtomees Tõnno Mäggi
Mõisa wallitsus kaibab, nenda kui koggokonna wöönmondri Maddis Soome kaibuse peäle, Lassukwerre külla, põllu jaggamise ülle. Keiserlik kihhelkonna kohhus, nonda on mõistnud; et se arro mis ma mõed ja seitsme tallo wäljade pärrast on piddanud, peab nenda jäma. Kuida seädnud. Ja kinnitud Maddis Soomele et temma egga üks teine sedda arro ennam püiaks ärra seggada, waid peawad sellega rahhul ollema. Agga kui rahhul ei tahha olla siis wõiwad Jakobi päwal mõisa wallitsussele ülles anda et tallust ärra lähhawad. Nüüd on kuulda et ma mõed ja seäd misse wasto, nemmad selle ma, mis nende käest ärra wõetud jälle sittanuwad, ja endale harrinud. Mis pärrast nende käest järrele küssida; kelle kässo peäle on tehtud. Kui omma lubbaga siis neid trahwida. Wöönmönder Maddis Soom tunnistab et temma sedda kihhelkonna kohto käsku on rahwale kullutanud; et kihhelkonna kohhus ühtegi pärrast üttelnud, kas ära künda ehk mitte. Üteb Maddis Soom et kihhelkonna kohhus on üttelnud Krahwi Härral on omma maga lubba tehha mis tahhab. Pärrast on omma ma mis ma möed ja on jagganud ärra künnud, ja üttelnud kui teised ommad ärra annawad siis annan minna omma kaua temma kündmatta on.
Mässu Kaarli Juhhan on essimenne kündma ollud agga ütleb et wend ilma temma teädmatta on künnu. Toma Karel on teine kündma; agga ütleb et kohtu mees ei olle üttelnud ei pea kündma agga muud ei olle kui agga sedda et sinno põld saab mulle ja minno saab sulle.
Kittaski Kaarli Jürri on kolmas on kündma ollud, agga ütleb et temma on teädnud, agga selle läbbi et teised omad kündnud künnan minna ka.
Peetso Jürri ütleb et temma on kõige wimaks künnud Wärwo Märt ütleb et temma ka on selle pärrast künnud on kui teised omma künnud künnan minna ka Andreja Märt ütleb et temma on kohtomeest kutsunud kellele ma möed ja on annud tulle ja künna; agga tema üttelnud minna ei tea mis sest saab.
Tõnso Josep on omma ärra künnud.
Kursi Mihkel ka on omma künnud.
Pea kohtomees tunnistab et temma on perremeestele käsko annud et peäb nenda jäma kui mas möed ja Härra on jagganud, Wöönmönder on üttelnud kui kihhel kohtust ärra tullud et middagi ei olle ütteldud kas künda ehk mitte.
Mõistetud.
Nenda kui Wöönmönder Maddis Soom ei olle kohto käsko häesti teäda annud ja peäle selle weel issi maad ülles künnud. Makssab temma kahheksa päwa pärrast Maggasi laeka üks rubla hõbbedat trahwi agga maad ülles künnuwad, jääb se kord ihho trahw, selle pärrast et Wöönmöndri läbbi eksitus tullud ja arwatakse sedda nendele trahvist, et need põllud mis sittanuwad ja harrinuwad; sawad nendele, kellele ma möed ja Härra neid annud.
Wimaks nüüd weel neile kinnitakse selle läbbi et neid maid eddes piddi ennam ei pudu waid harrigo neid mis ma möed ja Härra assemelle annud.
Rannamõisas sel 20mal Julil 1845 aassal
Olliwad mõisas Pea kohtomees Karel Ärdis
Abbi kohtomees Jaan Õja
Abbi kohtomees Tõnno Mäggi
Mõisa wallitsus kaibab, nenda kui koggokonna wöönmondri Maddis Soome kaibuse peäle, Lassukwerre külla, põllu jaggamise ülle. Keiserlik kihhelkonna kohhus, nonda on mõistnud; et se arro mis ma mõed ja seitsme tallo wäljade pärrast on piddanud, peab nenda jäma. Kuida seädnud. Ja kinnitud Maddis Soomele et temma egga üks teine sedda arro ennam püiaks ärra seggada, waid peawad sellega rahhul ollema. Agga kui rahhul ei tahha olla siis wõiwad Jakobi päwal mõisa wallitsussele ülles anda et tallust ärra lähhawad. Nüüd on kuulda et ma mõed ja seäd misse wasto, nemmad selle ma, mis nende käest ärra wõetud jälle sittanuwad, ja endale harrinud. Mis pärrast nende käest järrele küssida; kelle kässo peäle on tehtud. Kui omma lubbaga siis neid trahwida. Wöönmönder Maddis Soom tunnistab et temma sedda kihhelkonna kohto käsku on rahwale kullutanud; et kihhelkonna kohhus ühtegi pärrast üttelnud, kas ära künda ehk mitte. Üteb Maddis Soom et kihhelkonna kohhus on üttelnud Krahwi Härral on omma maga lubba tehha mis tahhab. Pärrast on omma ma mis ma möed ja on jagganud ärra künnud, ja üttelnud kui teised ommad ärra annawad siis annan minna omma kaua temma kündmatta on.
Mässu Kaarli Juhhan on essimenne kündma ollud agga ütleb et wend ilma temma teädmatta on künnu. Toma Karel on teine kündma; agga ütleb et kohtu mees ei olle üttelnud ei pea kündma agga muud ei olle kui agga sedda et sinno põld saab mulle ja minno saab sulle.
Kittaski Kaarli Jürri on kolmas on kündma ollud, agga ütleb et temma on teädnud, agga selle läbbi et teised omad kündnud künnan minna ka.
Peetso Jürri ütleb et temma on kõige wimaks künnud Wärwo Märt ütleb et temma ka on selle pärrast künnud on kui teised omma künnud künnan minna ka Andreja Märt ütleb et temma on kohtomeest kutsunud kellele ma möed ja on annud tulle ja künna; agga tema üttelnud minna ei tea mis sest saab.
Tõnso Josep on omma ärra künnud.
Kursi Mihkel ka on omma künnud.
Pea kohtomees tunnistab et temma on perremeestele käsko annud et peäb nenda jäma kui mas möed ja Härra on jagganud, Wöönmönder on üttelnud kui kihhel kohtust ärra tullud et middagi ei olle ütteldud kas künda ehk mitte.
Mõistetud.
Nenda kui Wöönmönder Maddis Soom ei olle kohto käsko häesti teäda annud ja peäle selle weel issi maad ülles künnud. Makssab temma kahheksa päwa pärrast Maggasi laeka üks rubla hõbbedat trahwi agga maad ülles künnuwad, jääb se kord ihho trahw, selle pärrast et Wöönmöndri läbbi eksitus tullud ja arwatakse sedda nendele trahvist, et need põllud mis sittanuwad ja harrinuwad; sawad nendele, kellele ma möed ja Härra neid annud.
Wimaks nüüd weel neile kinnitakse selle läbbi et neid maid eddes piddi ennam ei pudu waid harrigo neid mis ma möed ja Härra assemelle annud.
