PROTOKOLL

Võru: Kohtuistungite protokollid (1871)

LeidandmedEAA.3381.1.7
Kaader
67
68
Daatum19.11.1873
Protokolli number88
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted
Märkused

tolle .....  -ei loe välja, köite koht

Hindrik Kõiwsaar tulli ette ja kaiwas, et temmä perrenaine Liso Lukk keddä temma tenip om teddä ärrä ajanu, ja päleki sõimanu, warkas, prantsus tõbben ollewat, ja wäeka kõhna sögi süwwä andnu, ja hobbest ärrä tapnu ollew, ja Hindrik and tunnistajid: Jürri Lukk Ewa Luk, j /Jürri Sepmann/ et ne ollewat kulnu kui Liso Lukk olli Hindrek Kõiwsaart sõimanu

Ja perrenaine Liso Lukk wabbandas, et temmä ei olle sõimanu ei ka ärrä ajanu et Hindrik ennegi kiusawat, ja ei olle kiik suwwi kunnagi öse kotton olnu ei ka öse ja pühhäpäiw hobbeste perrä kaenu, ja moneski tööd õigel ajal ei olle ärrä tennu, ja nüüd es olle ka middägi tennu kui Liso kottost ärrä olli, sis tolle Liso nurrisnu, sis nakkanu Hindrik Kõiwsaar wandma ja riidlema ja lännu ärrä, - ja Liso Lukk and Peter Metsharg tunnistajas:

Ewa Lukk tunnistas: toll hommongol kui se Hindrik ärrä läts, sis hommongu käsk perrenaine minnol minnä Hindriki ülles ajama, minna es lewwä  teddä assemel, sis käsk perrenaine minnol tõist kõrd minnä Hindriki ülles ajama minnä, sis olli päike jo üllewäl ja Hindrik tulli sennä kon Liso olli ja küse perrenaise käest tööd, ja Liso wai perrenaine üttel mes sinna ni öse ümbre hulkut sa kusit weel tööd ka ellane tööki om weel teggemäldä, ja minne enne sömä, ja sis parranda koba kattus ärrä. sis üttel Hindrik: om kül wannal Lisol söä täüs sittagi ei woi tettä, nüüd lää minna maggama ja makka kolm päiwä, sis lätsi minna ärrä ja nemmä jäi tõrrõlema tood minna es kule kunna Liso teddä ärrä ai, ja enne sedda sõimas Hindrik Lisot laggonus, ja kui perrenaine Liso kottost ärrä olli sis Hindrik maggasi ni paljo kui ta tahtse, kui minna middagi ütli, sis sõimas minno ka maddanne ja kiges. -

Jürri Lukk tunnistas: minna rihhe all tuledi minna neide tulli es kule, tood ma kuli kui na sennä minno lähhikeiste tulli kui Liso üttel sin(n)a woit minnä: ent kosta käsk minnä, kas sömä wai töhu, wai ärrä, tood ma ei tijä muud ma neist middägi ei tijä. -

Jürri Sepmann tunnist /kes 13 astat wanna/ minna ei tijä sest asjast middägi kas na omma tõrrõlnu wai ei. -

Peter Metsharg tunnistas: minna käwwe suwwel kats wai kolm kõrd Liso Lukk pool ja kummagi kõrragi aigu es olle sullast Hindriki kotton, sis küse minna Liso käest mes perremees wai naine sinna ollet wai mes sullane sinnol om kui minna siin olle sis kunnagi ei olle sullast kotton, Liso üttel too om jo alladi eggä ööse, ja eggä poolpäiwa õddangu lät sullane ärrä, ja enne ei tulle koddo kui eespäiw hommango konne sis saa.-Moistet: Neide tunnistajide perra arwas koggokonna kohhus Hindrik Kõiwsaart süüdlasses, ja omma woimoga perrenaise mant ärrä lännu ollew. Sis moist koggokonna kohhus et Hindrik mas neide puduwide päiwi eest mes nemma omma arwanu 60. päiwa, eggä eest 

30. kop kat  ülle kige 18. rubl, ja weel Kihhelkonna kohtun käügi eest 1. rubl 50. kop. Hindrik palkast mahha ja peap omma leppitu ajastaja otsa teenma ja 15. witsa lögi tooperräst mes ta öse ümbre om hulknu

Moistminne kulutet sel 19. nowember 1873.

                                     Päkohtumees Jaan Melz.

                                     Kohtumees: Peter Wõrro

                                     Kohtumees: Peter Wahher

Hindrik Kõiwsaar kulutas et temma selle moistmisseka rahhu ei olle ja palles prottokolli wäljä selle sõimamisse perräst, mes ka anda lubbadi.    Sel 26. now. 1873.

Se prottokoll wäljä antu sel 28. nowember 1873. 

                                                             Koggokonna kohtu kirjotaja P Zopp.

Hindrik Kõiwsaar tulli ette ja kaiwas, et temmä perrenaine Liso Lukk keddä temma tenip om teddä ärrä ajanu, ja päleki sõimanu, warkas, prantsus tõbben ollewat, ja wäeka kõhna sögi süwwä andnu, ja hobbest ärrä tapnu ollew, ja Hindrik and tunnistajid: Jürri Lukk Ewa Luk, j /Jürri Sepmann/ et ne ollewat kulnu kui Liso Lukk olli Hindrek Kõiwsaart sõimanu

Ja perrenaine Liso Lukk wabbandas, et temmä ei olle sõimanu ei ka ärrä ajanu et Hindrik ennegi kiusawat, ja ei olle kiik suwwi kunnagi öse kotton olnu ei ka öse ja pühhäpäiw hobbeste perrä kaenu, ja moneski tööd õigel ajal ei olle ärrä tennu, ja nüüd es olle ka middägi tennu kui Liso kottost ärrä olli, sis tolle Liso nurrisnu, sis nakkanu Hindrik Kõiwsaar wandma ja riidlema ja lännu ärrä, - ja Liso Lukk and Peter Metsharg tunnistajas:

Ewa Lukk tunnistas: toll hommongol kui se Hindrik ärrä läts, sis hommongu käsk perrenaine minnol minnä Hindriki ülles ajama, minna es lewwä  teddä assemel, sis käsk perrenaine minnol tõist kõrd minnä Hindriki ülles ajama minnä, sis olli päike jo üllewäl ja Hindrik tulli sennä kon Liso olli ja küse perrenaise käest tööd, ja Liso wai perrenaine üttel mes sinna ni öse ümbre hulkut sa kusit weel tööd ka ellane tööki om weel teggemäldä, ja minne enne sömä, ja sis parranda koba kattus ärrä. sis üttel Hindrik: om kül wannal Lisol söä täüs sittagi ei woi tettä, nüüd lää minna maggama ja makka kolm päiwä, sis lätsi minna ärrä ja nemmä jäi tõrrõlema tood minna es kule kunna Liso teddä ärrä ai, ja enne sedda sõimas Hindrik Lisot laggonus, ja kui perrenaine Liso kottost ärrä olli sis Hindrik maggasi ni paljo kui ta tahtse, kui minna middagi ütli, sis sõimas minno ka maddanne ja kiges. -

Jürri Lukk tunnistas: minna rihhe all tuledi minna neide tulli es kule, tood ma kuli kui na sennä minno lähhikeiste tulli kui Liso üttel sin(n)a woit minnä: ent kosta käsk minnä, kas sömä wai töhu, wai ärrä, tood ma ei tijä muud ma neist middägi ei tijä. -

Jürri Sepmann tunnist /kes 13 astat wanna/ minna ei tijä sest asjast middägi kas na omma tõrrõlnu wai ei. -

Peter Metsharg tunnistas: minna käwwe suwwel kats wai kolm kõrd Liso Lukk pool ja kummagi kõrragi aigu es olle sullast Hindriki kotton, sis küse minna Liso käest mes perremees wai naine sinna ollet wai mes sullane sinnol om kui minna siin olle sis kunnagi ei olle sullast kotton, Liso üttel too om jo alladi eggä ööse, ja eggä poolpäiwa õddangu lät sullane ärrä, ja enne ei tulle koddo kui eespäiw hommango konne sis saa.-Moistet: Neide tunnistajide perra arwas koggokonna kohhus Hindrik Kõiwsaart süüdlasses, ja omma woimoga perrenaise mant ärrä lännu ollew. Sis moist koggokonna kohhus et Hindrik mas neide puduwide päiwi eest mes nemma omma arwanu 60. päiwa, eggä eest 

30. kop kat  ülle kige 18. rubl, ja weel Kihhelkonna kohtun käügi eest 1. rubl 50. kop. Hindrik palkast mahha ja peap omma leppitu ajastaja otsa teenma ja 15. witsa lögi tooperräst mes ta öse ümbre om hulknu

Moistminne kulutet sel 19. nowember 1873.

                                     Päkohtumees Jaan Melz.

                                     Kohtumees: Peter Wõrro

                                     Kohtumees: Peter Wahher

Hindrik Kõiwsaar kulutas et temma selle moistmisseka rahhu ei olle ja palles prottokolli wäljä selle sõimamisse perräst, mes ka anda lubbadi.    Sel 26. now. 1873.

Se prottokoll wäljä antu sel 28. nowember 1873. 

                                                             Koggokonna kohtu kirjotaja P Zopp.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS